Nädalaks looduselainel meil on nüüd käima läinud rubriik looduselainel Meil on külas Lennart lennuk ning räägime siis Austraalias. Tulevikust räägime sellest, kuidas Austraalia edasi nüüd läheb, pärast seda tulekahjust, mis seisneb, mis seal praegu toimub ja seismamannile, no viimased andmed on niimoodi, et 10 miljonit hektarit umbes on siis põlenud seda metsade maad mitte ainult metsa ja umbes miljon, et looma, et välja arvatud putukad, et ütleme siis imetajad, linnud, roomajad, miljard looma miljard. Et alguses üks ökologsel pakkus 500 miljonit, arvutas seal mingite piirkondade peale. Ja need ajakiri Neigher võttis selle siis ette. Ta laiendas seda miljardi peale, et see on üsna usaldusväärne allikas. Kas seal on ilmselt siis suur osa nende loomade osas ikkagi nagu mingid putukad ja värgid ka või? No? Selle arvu hulka, kusjuures putukaid tõesti ei olegi arvestatud, et see nagu päris hull lugu ikka, et tõesti miljard sellist nagu suurt loomaonju või noh, mitte nii suurt, aga ütleme, kiire kiire, sest alates siis midagi sellist jeerum. Aga ühel päeval see õudus täpselt läbi saama, nüüd on vist uputused ju praegu koheseid teisest, teisest äärmusest endale ilma kaela. Jah, absoluutselt, et ega see Austraalia on ka uputustega võitleb ja ma tean, seal on mõned piirkonnad lausa. Need piirkonnad on, majad on müügis, mitte keegi osta ei taha, sellepärast et on teada, et see tõenäoliselt parti vee alla. Aga see ei ole nüüd mitte sadu sadude pärast sadamise pärast, mis praegu siis toimub vaid merevee tõusu tõttu. Et praegult on ikkagi, jah, need sajuhooajad on nii, nüüd on, muidugi kustutasid tule ära, aga, aga teiselt poolt jälle äärmuslik. Merevesi tõuseb, siis on Austraalias sellised naturaalsed, topograafilisi nii-öelda basseine või orgusid, mis siis täituvad veega vä? Jah, põhimõtteliselt küll, jah, ja rannapiirkonnad on eriti nagu haavatavad. Nonii, kui me tule, 200-st saame võitu, oleme üleujutuse üle elanud siis, mis edasi saab, mis pilt sealt maha jääb? No üsna trööstitu pilt, et ma lugesin ühe ökoloogi intervjuud, siis kohaliku ja ta ütles, et, et kui seal metsas käia praegu noh, kus on siis põlenud tõesti sadu tuhandeid või isegi ma ei tea, kõige suuremad alad seal on, aga ikkagi tuhandeid-tuhandeid, hektareid on ümberringi põlenud siis on nagu täielik vaikus, et no mitte midagi, mitte ühtegi elu, et sihuke väga trööstitu. Ja ega ongi nüüd see nii-öelda taimestik peab hakkama taastuma. Ja tegelikult taastuvad ju ainult need taimed, et mis on siis üle elanud selle tulekahju, et millel on seemned, säilinud ülejäänud taimed peavad jõudma kuskilt äärealadelt, tuulega katega isegi nahkhiirtega nahkhiired on ka seal kohalikud tolmeldajad ja niuksed, nagu. Seemnete levitajad, kui nad söövad puuvilju seal. Ja no tegelikult probleem ongi nüüd, kui me hakkame loomadest rääkima, kes on ära päästetud, et just nägin ühte videot, kus oli ühel perekonnal, oli köök lihtsalt nahkhiiri täis ja proovisid neid poputada seal ja noh, rääkisidki, et näete, Meie tulevased tolmeldajaid, et kui nüüd neid ka hukka saaksid, et kuidas siis meil meil need uued metsad kasvama hakkavad, kui nemad neid ei laiali ei nuhelda ja aita uut Nendel metsadel, mis järele jäid, ei aita siis laiali minna. Olukord on väga traagiline ja vähemalt eelmistest kordadest nii palju positiivset võib võtta, et juskui eukalüptitaimed on selles mõttes kohandunud omamaid ja DNA-s siis justkui metsatulekahjudega nemad nende jaoks on see kohati vahel isegi soodustav. Jah, tõsi ta on jah, et eukalit ilmselt ikkagi taastub üsna kähku, aga just jah, et mis see kõik muu sinna eukalüptimetsa juurde kuuluv. Kas see ka taastub, et see võtab aega. Ja noh, palju räägitakse kogualadest, eks ole, et lihtsalt koaalad on suured ja need on nagu väga hea nagu meedias näidata ja rääkida neist, aga noh, tõesti, nad said väga suure obaduse, et just need põhilised koaala elupiirkonnad said tulekahjuga pihta, aga väga palju on ka teisi loomi ja kaks liiki lausa on väljasuremise äärel tänu sellele, mis nüüd toimus just siin paari kuuga. Ehk siis on üks valla abi, kes on niisugune nagu pisikene minikänguru näeb välja ja, ja teine on siis üks kakadu eestikeelsed nimesid nendele ei leidnud, need on lihtsalt nii niuksed, teemsed, liigid, seal kaua läheb, et looduslikult kogu see asi taastuks. See ongi, ökoloogid räägivad seal 12 14 aastast, et raske on ka öelda, võib ka kiiremini, aga see kõik sõltub tulevast ilmastikust ja kui palju sademeid tuleb ja seal mingi võsa tasandil, eks ole, puu ei kasva suureks 14, aastane, seda mitte, et võsa tasandil ja noh, kui rääkidagi sellest, et varasemalt, kui tulekahju täitsa puutumata vihmametsad, mis olid niisked ja siuksed märjad orud, kus tõesti väga huvitav taimestik kassas siis praegu juhtus see, et ka need vihmametsad ja mäed märjad olud olid nii kuivad juba sellest pikast põuast, et ka needsid tulekahjuga pihta. Nii et ei ole ka neid Oase, kus siis seeme või mingi uus nii-öelda taimestik levima. Kaks Austraalias on probleeme pikka aega olnud juba kontrollimatut populatsioonidega, mis puudutab loomasid märgilised näiteks kaablid, mis on siis üllatuslikult seal vist kõige suurtemates kolooniates ringi kappamas. Mis tegelikult võib-olla on veel varjatud oht, on see, et ilmselt kohanevad kõige paremini muutustega mingid pisikesed Maide, prussakad ja rotid. Kas võib arvata nüüd sellest tulenevalt, et hakkab Austraalias suur? Rottidele uputus, not raske hinnata ma selle kohta ei oska öelda, aga üks kummaline asi on küll, et kohalikust toodavad, et magevee kalad siis saavad hukka sellepärast et on olemas sellised nälkjad, kes nii-öelda maismaal, kui toit otsa saab, lähevad siis v kokku ja söövad seal kalad ära. Et sihuke värk. Ja põhimõtteliselt meil ongi siis kalavaene veekogu kuskil keset Austraaliat, kus elavad siis seda hordide kaupa mingisugused molluskid. Et seal see tasakaal läheb üle kähku paigast ära ja noh, lõpuks need kõik saavad seal hukka. Tõenäoliselt kui toitu enam pole. Selline on siis hetk ülevaade Austraaliast, aga mõned prognoosid tuleviku osas, mida aitas meil lahti mõtestada Lennart lennuk oli looduselainel. Looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Raekojaks.
