Kergliiklusteel linnast valla poole liikudes ongi nii. Kell saab tee otsa ja selgub, et ehitus jätkub 2020. aastal. Looduskaitsealune mets tee ääres on tõeline padrik, ühtki puud siit raiuda ei tohi ja ka mahalangenud puud peavad jääma, kuni kõdunevad, aga jalgrattal või jalgsi mööda Via Balticat liigelda võrdub vaata et enesetapuga. Siin liikus juba paari aasta eest ligi 15000 autot päevas, aga eile võeti tulevaselt kergliiklusteelt lõpuks maha esimesed puud. Häädemeeste vallavanem Karel delt. Suur probleem oli looduskaitsealaga, me oleme läbi valla üldplaneeringu alustanud, selle kaartidel joonistanud, see on vist juba 2008. Aastal üle 10 aasta tänaseks regulaarselt seda teemat ajanud seitse-kaheksa aastat looduskaitsealal ees sihtkaitsevöönd, mis karmimaid asju. Kui sees on kogu selle temaatikaga, siis läbi erinevate planeeringute. Kirde-korjamist oleme siis lõpuks jõudnud siia, kus, et see otsus jääb ja raha on olemas, on üle nelja aasta ja nagu see maa, mille peal me kergliiklusteede ehitamine on ka valla oma lihtsalt looduskaitseala vastu Via Balticat, mis tegelikult on nagu päris kummaline, alles neli pool aastat tagasi oli olukord, kus järjekordse looduskaitsealaga taheti tulla täiesti Via Baltica äärde, kuigi võiks juba ammu mõelda. Selle peale, et riik areneb ja nii edasi, et ei saa päris looduskaitsealasid, paneme maanteeäärsed siin sama lugu, et natuke mad piiri nihutamist ja üle 10 aasta suurt tööd. Kergliiklusteed hakkab ehitama noormehe teedeehitus ja muud keerulist selle juures polegi, kui et ilm on liiga vesine. Nurme teedeehituse juhatuse liige, haavohvrits. Kindlasti ma arvan, et lõpptulemusena segase meie tööde kvaliteedi ja tee valmimist, kuna olen ka ise Häädemeeste valla elanike olen väga huvitatud selle tee valmimisest kiiresti ja kvaliteetselt, et lapsed saaksid seda kasutada turvaliselt linna jõudmiseks ja treeningutesse suvel misiganes. Mai lõpuks peaks asfaldi maha saama 2,43 kilomeetrit valgustatud kergliiklusteed koos haljastusega saab päris valmis oktoobriks.
