Tere hommikust, minu päev on alanud täna väga varakult,  sest et teekond viib Pärnumaale ja kui juba Pärnumaale,  siis ei saa üle ega ümber merest ja kaladest  ehk siis kalale minek. Seejärel Tahkuranna kurgifestival, kus mul on väga auväärt  ülesanne minna ja hinnata sellel aastal lauale toodud võistlustöid. Ja kas teie mäletate kaerakilet? Mina igatahes kavatsen täna minna Monika juurde,  kes on teinud selle kaasaegses vormis, nii et  ka tänavaja inimene suudaks nautida. Pärnumaa toidulaud on aastasadu sõltunud merest vimb siig  ja kiisk, mis kõigist saab teha suurepäraseid kalaäkiseid. Elu on aga nagu kalapüük Pärnu lahel kunagi ei tea,  mis võrku tuleb. Raeküla mehed. Tarmo ja Roland viivad mind romantilisele kalaretkele. Kui on merehaiguse oht, et siis tuleb mett süüa  või mille pärast mett? No magusam, oksendada. Niigi varustuse, selge, äkki ma peaksin panema kummikud? Elukogemust on nii palju, et. Kalapüük hakkas koolis käimist segama. Tarmol oli isa, kalur ja onu ja vanaisa ja kõik mul ju nagu  kedagi ei olnud. Et sa ei saa öelda, et sa oled neljandat põlve juba siiski kalur. Võib olla ma olen nii kaua olnud juba, et teistel tuleb  nelja põlve peal nii palju. Miks merele nii vara peab minema? Tahavad hommikul kõik kala kätte saada. Sellepärast ma mõtlesin, et mingisugune. Kala teha, et on ikkagi hommikul teed ära ja. Kella 10-st hakatakse ju värsket õlut müüma,  siis on vaja, ju siis on suitsukala vaja. Kala on juba siis vaja. Aga hülgeid on ka siin kandis. Neid on ju kõik kohad täis nagu turu peal,  kassi. Ta lõhub ära tegelikult kõik kalad. Lihtsalt rapsib. Angerjas ja ai ai ai. Äkki see kala ei olegi täna? Alamõõdulised kalad ja need, kelle kohta on juba teada,  et ostjaid pole nagu koger ja särg pääsevad merre tagasi. Nüüd olen aga hädas, kuna mul on plaanis Monika Uibole  pakkuda isevalmistatud äkist siis pean ikkagi kuskilt  värsket kala hankima. Aga millises kalast sina teed, äkki see? Aur peab sööma, lõhesta, proovida, arusaadav  ja seda tuleb ka siit. Vahest on ja? Ja muud ei ole, siis tuleb ju lõhet süüa. Kui aga ei ole, siis pead lõhet sööma, jah. See oli täna minu esimene kalalkäik. Ah aitäh sulle selle eest. See oli äge kogemus, jah, võibolla, et, et kui ma enam ei  viitsi süüa teha ja siis ma hakkan kaluriks. Miks mitte? Aitäh, aitäh. See oli üks tõeline meremehe. Aitäh, aitäh. Lisaks sellele, et ma lähen ju festivalile,  on mul erakordselt tähtis ülesanne. Mind on palutud žürii liikmeks, nii et saab olema  erakordselt põnev. Rahvast on palju. Väga tore. Äkki me peaksime ka siia ära parkima? Loomata vaata, vaata. Rahvast on murdu. Ilm on ka vastav tellitud ja. Nii kott tuleb igaks juhuks kaasa võtta. Mine tea, äkki antakse midagi. Peab olema oma kott kaasas. Oi-oi-oi, mis kurk see on? Ja kus on kurk? Jah? Väga äge, mis sa panid sisse kurgile? Vesi. Soola. Suhkrut suhkrut ei pannud ja panime tilliõi siia mustlaste lehti. See re? Just. Jälle aasta, aga noorem. No millega sa kaupled täna? Oi kui suur Ise püüd see. Suitseta. Mul on täna see plaan, et ma pean Pärnumaa maitsed endale  selgeks tegema. Ei ole. Räägi mulle, mis on Pärnumaa maitsed. Kurk kurk, kurk. On kõige parem maitse on kõigil, aga magustoiduks kena tüdrukud. Tere. Millega teie kauplete, mis on kõige põnevam,  tuleb ise proovida, ega muidu ei tea, aga  mis sellel kurgil siis teistmoodi on, kui tavapäraselt tehakse? See oli eelmise aasta parim maitse. All ees eelmise aasta. Kas tänavu on ka hoidised juba konkursile kell neljast on  see ürii? Ei tea, mul oli eesmärk, et saada põlv,  see on käes ja eesmärk täidetud. Tänavu aastast põlle ei olegi enam huvi saada. On, et tuleb teistele ka anda, minu meelest  ka hea südame kole. Sellised on kurgid Uus-Meremaal. Ma kahjuks ei mäleta enam seda nime, mis tal oli. Ma kartsin, et ma ei saagi neid kurgifestivaliks,  aga nüüd hakkasid just enne paar nädalat enne hakkas  siis need viljad tulema, et alguses oli täiesti tühi maa. Neid veel, nad on väljalõikel, nad jäävad niisugused,  nad on suure selle seemnega ja täiesti tavalise kurgi maitse,  aga noh, see väline on niisugune, mis natukene hirmutab. See on see vähese suhkruga kuninganna hudised. Miks ta kuninganna alati on? See retsept on selles Rootsi kuninga kurgi salatist,  mis tegelikult meie perenaised on nagu mugandanud ära endale  nime see särtsu kurk. Aga kuna minule nii palju suhkrut ei meeldi,  siis ma leidsin see aasta selle, kus on vähem seda,  seda suhkrut ja mulle see väga hästi sobib. Ei võib kaasa võtta. Nii erukat. Uskumatu siin oleks nagu mingisugune kurgisööjate salakokkutulek. Ühtegi silti tee ääres ei ole. Ja kõik need inimesed Kes siia on kokku tulnud, kõik nad teavad,  et siin midagi toimub, massiliselt, mõni järjekord on  nii pikk, et mina küll ei viitsi siin seista. Jube äge. Võta, kui ägedad korvid neid peaks küll,  arvan, et neid peaks küll ostma, siit vaatame,  mis hinnaga on. Tere, teie müüte korve, ise tehtud. See on spetsiaalne kurkide kandmise korv kui  ka Nii väga tore. Kohalik käsitöö, ühesõnaga. Väga lahe täna luuda pole vaja, aga korv kulub küll marjaks ära. Lisaks kurgile ja kalale leidsin festivalilt ühe laulja. Kes aga ennast sättis hoopis müügileti taha. Teie olete Mait ring? Issand, kui tore. Aga see ei ole see. Mina tavaliselt teen kastmeid, mina tavaliselt teen kastmeid. Aga nüüd ma saan aru, et mul ei ole midagi teha,  et kui lauljad hakkavad kastmeid tegema,  siis kokad peavad laulma hakkama. Aga mis kastmed on? Ja ikka muidugi maitsent. Siis ma kraabin sulle kohe nii vii iiga ja iga  ja mis on varbei kaste vürtsköömnetega sealihale,  vorstikestele, ahjupraele grillimiseks. Suurepärane. Nii, aga päevane ael kurk, kurgi pale ei ole küüslauk,  oi, ma ei tea, kas ma julgen. Ma pean pärast minema inimesele, äkki peab,  äkki peab pärast minema inimesega? Ei tea iial, kõik saavad aru, et tegemist on naisterahvaga,  kes oma tervise eest hoolt kannab. Jälle tõsi. Marineeritud nii, et aga pärast marineerimist küüslaugu mekk  manu jääks. Ja igasse päeva vähemalt 20 kallista ma vähemalt 20 aitas  igasse päeva. See võtame järgmise aasta. Oh, see võib aasta jõuluvana nagu selline jõulusõnumist  ja päeva 20. Täpselt nii. Ja kes on kõvemad 22 aga igal juhul ilusat laada jätkuaitäh. Kõigil on juba paberid käes ja Iste. Ja pane ise ka. Üheksa toodet on kurgid. Neli toodet on kurgi laadsed ehk siis kurgis tehtud kurgimoos,  kurgikrõpsu ja nii edasi kurgimahl. Mida kõike võib kurgist teha moosi näiteks kurgimoosi? Proosid. Kurgijook laimiga. Väga huvitav. Väga huvitav. Esta on Pärnumaa toiduentusiast Liivi lahe kalanduse juht  ja muidu väga äge ja väsimatu naine. Loodan, et tal on kala, et saaksin äkise valmistada. Ja jõu. Ära tor, nii hea on siin kurgifestivalil näha,  siia sattusid, no 10 aastat kutsutakse siis ühe korra peab  ikka kohale jõudma, kas kala on kurgifestivalil? Oli, oli kala ja, aga minu isa vähemalt loomulikult,  mis kala se mul viima kala võtsin. Me tegime riti räime näiteks vana Tallinna ga. Ma olen küll teinud vana Tallinna heringafilee kunagi  hollandlastele ja tuleb tunnistada, et see oli üks selline  väiksemat sorti võistlus, mille me ära võitsime. Aga noh, et sa teaksid, siis mina olen sinu retsepti  kasutanud päris palju ja see isegi šoti idimaale jõudnud see  kinni oma. Näiteks šotlastele väga meeldis. Esta räägib džinniga marineeritud räimedest,  mida ma esimeses saates valmistasin, ansambel Elepan from Ne  ooni meest, no. Kuna mina polnud räime söönud juba mõned aastad,  siis ma võin kahtlemata öelda, et see oli kõige parem räim,  mis ma viimasel ajal saanud olen. Esikoha saavutas täpselt 100 punktiga. Ja selle töö autor Marje Pajusalu Palju palju õnne ja mul on võimalik, siis ma saan aru,  et sellele vanale põllele nüüd uus põll peale panna. Nii, seome tagant kinni ka, et kõik oleks. Võistlustööd oli tõesti umbes seitse minutit enne kella kahte,  kui postikuller ütles, et ah, paneme selle töö  ka siia. Sellise ilmaga oleks patt siseruumi ronida. Nii improviseerin käepärast, st vahenditest ühe väliköögi  reiu männikusse. Palju pole vaja, et teha üks suus sulav Pärnumaa kala äkis. Vimb on nüüd käes minu suureks rõõmuks ja õnneks juba fileeritud,  nii et teeme sellest vihmafileest äkilise,  äkki saab tegelikult teha, ma arvan, et enamus Eesti  meredest püütavatest, kaladest ja ei ole mitte midagi  maitsvamat ja lihtsamat, kui üks äkine sõna,  siis pimmast paneme juurde natukene sibulat,  pisut hapet, õli, kindlasti pipar, sool ja valmis ta ongi. Hakkame pihta. Mhm. J? Ei saa praegu kahjuks tavapärast kokale omast tempot siin arendada,  et mõnevõrra ebastabiilse lauale on improvisatsiooni korras  siin endale loonud, aga ega sellepärast sööki ei jää,  valmistamata. Paljudele inimestele tegelikkuses ma tean,  et on sibula hakkimine üsna suureks katsumuseks,  aga nipp on lihtne, nii nagu mina praegu tegin,  et tuleb siit. Paar siilu sisse lõigata. Siis seejärel püüda enam-vähem mööda joont. Suhteliselt õhukesed seibid saada ja siis on juba sibula  hakkimine enam-vähem lihtne. Tegelikkuses muidugi on suuri sibulaid oluliselt kergem  hakkida kui selliseid pisikesi. Pipart paneme ikka uhkesti, et ta sellepärast on  ka äkine, et, et ta maitseb pisut äkiliselt. Ja siis. Soola. Kala. Ühte otsa pidi, et, et oleks maitset ja teist otsa pidi  säilivuse pärast. Nii siis on mul siin õli. Ja lõpetuseks pressin sisse laimimahla kuid tegelikult pole  see veel päris kõik. Ma sain aru, et siin Pärnumaal on kombeks äkki  selle panna midagi punast peale. Mul ei ole võta mitte kuskil granaatõunakoort  ega selle puru. Küll aga on siin ümberringi laiutav mets,  kus kasvavad mustikad ja pohlad. Omal ajal vanad eestlased kindlasti toores kala sõid,  aga kas nad sinna peale ka pohli panid, seda ma ei tea. Aga ma arvan, et iga retseptiga ongi nii,  et ajas nad peavad siiski natukene muutuma arenema,  nii et miks siis mitte, et, et kui mõelda,  et igas maitses võiks olla natukene hapet,  natuke mõrudat, natukene soola, natukene suhkrut  siis kõik see kombo on meil olemas. Mäletate saate alguses rääkisin kaera kilest,  see on üks halva kuulsusega dessertajas,  kus talurahvas ahvi ris polnud enam kevadeks midagi  asjalikku alles jäänud ja nii pandi kokku see tagasihoidliku  välimuse ja maitsega toit. Igal juhul ei tea ma ühtegi inimest, kes ütleks,  et kaera kile on tema lemmik. Küll aga kohtun nüüd Pärnus Monika Uiboga,  kes on selle magustoidu kuvandi päästmiseks võtnud ette  korraliku ristiretke. Monika tegi kaerakilest uusversiooni, mille toiduakadeemia  valis 2018. aastal rahvusmagustoiduks. Tervi. Tere tulemast paradiisi, aitäh, aitäh. Tervist tervist, Pole siia täna tühja käega tulnud,  et olen ettevalmistusi juba teinud metsas,  reiu metsas, kui täpne olla hommikul käinud kurgifestivalil  ja ma arvan, et nüüd on nagu see koht, et  kus oleks magustoidu aeg suurepärane õiges kohas. Kui päris aus olla, siis mulle tundub nagu,  et kui keegi ütleb mulle kiisel või kaerakile  ja auhinnatud, et see nagu ei ole päris see komplekt,  et mina mäletan oma lapsepõlvest pigem, et see ei olnud mu  lemmik magustoidude hulka kuuluv dessert,  kindlasti mitte minu selle kaerakile algus. Samamoodi oli see, et ta oli üks ebameeldiv toit. Ja siis ma otsustasin temast teha sellise,  mis meeldiks, puhas jonn. No natukene ütleme, kooliõpetaja sundja ja  nii edasi, aga eks see on ka jah, et see oli huvitav asi. Väärikas ja ajalooga. 20. sajandi kõige mõjukam kokk paul on öelnud,  et kõige tähtsam toiduaine on või aga seda teadis Pärnumaa  rahvas juba sajandeid tagasi. Siinkandis on ikka kõike võiga tehtud. Nii praeme ka äkise söömiseks leiba pärnupäraselt ikka võiga. Leivad pannile ja laseme nad siis natukene pruuniks  ja siis ma arvan, et, et ma tegelikult nii kaua võib-olla et  tegelen siin nende murulaugu ja, ja tilliga. Pärnu inimene pigem eelistab kala kui et liha. Ma ma ei oska seda päris niimoodi öelda. Sest tegelikult, ega seda iseenesest seda kala,  no ei, ei ole väga lihtne saada Pärnus, kuigi statistika  järgi peaks olema niimoodi, et 70 protsenti kaladest  püütakse just siin kandis välja. Jah, aga ilmselt ta läheb kuskile mujale. Vanasti oli ka nii, et ega siis talunik tõi seda,  mis jäi mõisast üle ja paremad palad läksid ikkagi ju raha  tegemise eesmärgil, eks ikka jah, loomulikult. Eestlane on alati oma kõhu arvelt kokku hoidnud. Kolm tundi tagasi panin tahkurannas kiiresti purki purgid  koos mustsõstra, lehtede, küüslaugu, mädarõik,  ika ja soolaga. Tavaliselt laseksin neil laagerduda, aga koka töö oluline  osa on katsetamine. Ma arvan, et see kurk on küll väga vähe soolas aga. Võib-olla ongi hea, teeme katset. Vaata, vaata, kes kurgi sisse näeb. Tõesti. Aga nüüd kaerakile juurde. Ajalooliselt pandi kaerahelbed või jahu leige veega 24-ks  tunniks käärima, seejärel kurnati tahke osa välja  ja vedelik keedeti ühtlaseks massiks. Monika retseptis lisatakse keetmise ajal lastel pajumahl,  mis annab nii värvi kui maitset. Seejärel laseb Monika massil aheneda ja kõrvetab suhkrust  peale kooriku nagu prantsuse pärasel kreembrüleel. Nii, aga lähme mekime ära. Kuidas, kuidas minu äkina tuli välja ja sinu kaerakile Lähme. Ja. Tead, Monikaga ma teen ettepaneku, et teeme minu moodi dena  kõigepealt maotäis magusat ja siis soolast peale. Sobib, sobib, sobib väga hästi. No mina tean, mis see on, aga nüüd ma ootan põnevusega. No ütleme nii, et algus on peaaegu, et petab,  petab ära. Et kui ma panen rusika sisse,  ma ütleks kreemrülee. Aga teades, et ei midagi sellist, et prõks käib. Sea see on tegelikult ka hea. See on tõesti maitsev. Uskumatu olukord. Jäi midagi algsest kaerakilest. Aga originaalkaerakile? Ei meeldi üldse ja mitte väga ja ta on ikka  nii spetsiifilisest tekstuuri on see hapu maitse,  hästi sisuline, iseloomutu, iseloomutu hapumaitse,  nagu sa ütlesid. Nii ma arvan, et nüüd on soolase kord vaatame,  et kuidas minul siis tuli see Pärnumaa maitsed välja,  palun, ja ma arvan, et me ei hakka siin peenutsema. Et me teeme, teeme suviselt ikka otsa, nii nagu  nii nagu ikka vanasti käis ühest pajast erineva lusikaga. Ma tegin ju ka tootearendust. Tavaliselt ju kala äkist ikkagi pohladega ei söö. Ja, aga tundub, et nagu sobiks ju väga hästi. No vot nüüd ongi tõehetk kohe, et, et kuidas sulle tunda. Ja see pohl on väga hea siin peal. No nii, need tootearendused sünnivad ki. Oi, kurk on ka väga hea. Sinna sai pandud ju rohkelt värsket õhku. Tahkuranna merepriisi ja palju armastust. Nii need head maitsed tulevad, tulevad aga Monika,  mina väga-väga tänan sind, et sa mind vastu võtsid,  täna, et oma kogemusi ja teadmisi jagasid ja,  ja eriti tänan ma sind selle eest, et sa oled võtnud sellise halvamainelise,  Eesti traditsioonilise desserdi maine rehabilitatsiooni enda peale. Väga keeruline, see oli väga keeruline sõna,  aga mõte oli ikkagi, nagu ma arvan, et kulda väärt,  aitäh. Nii.
