Kas teil on siis meie usaldus kaasas? Ei tea, kui kui te ei taha meie ettepanekuga kaasa tulla,  siis, siis ärge tulge. Kelle käes on kogukonnametsade saatus? Kui praegu kogukond läheb, astub siia metsa,  siis tähendab see seda, et homme on siin harvese. Valgeselg kirjure on Rootsi looduses välja suremas. Võimalik, et see isane rähk praegu tuleb kohe siia süüa võtma. Nüüd tuleb metsalinde pidada loomaaias. Riigimetsade majandamine on viimastel kuudel suure  avalikkuse tähelepanu all raievalikuid ja majandamise  ulatust kahtluse alla seadvad keskkonnaorganisatsioonid,  kodanikuliikumised ning kohalikud kogukonnad on väljendanud  rahulolematust riigimetsa majandamise keskuse mitmete  otsuste ja tegevuste osas paljudes Eesti piirkondades. Üheks näiteks on vaidlus Kose vallas asuvate asulalähedaste  metsade majandamise ümber. Tänane ettepanek on, et me me ei takerdu sellesse  mis võiks ja kuidas peaks ja mis on need me oleme läbi rääkinud,  need me oleme ära rääkinud. Valikraie siin võimalik ei ole, püsimetsamajandus siin  võimalik ei ole. Täna me räägime siin raietegevuse piiritlemisest,  kuidas seda raietegevust siis teha? Kui kaugele, et kõik väärtused saaksid siin metsas säilitatud? Millele tugineb RMK, kui ütleb, et siin ei saa teha valikraiet? Siin on käinud vaatamas neid metsasid sõltumatud metsaeksperdid,  kes on kinnitanud, siin on võimalik teha valikraiet. Lageraie ei ole siin metsades ainukene võimalik majandusviis  RMK enne inventeeris, kui ta alustas raietegevust,  inventeeris need metsad ära ja leidis, et seal on üks vääris elupaik. Siin on vaadanud kaks erinevat sperti vääriselupaikade nii-öelda,  et kontekstis üle ja leidnud kuus uut vääriselupaika. Kas. RMK uuringud on pädevad täpsed ja, ja kas siin oleks  võib-olla vaja veel teha uuringuid? See, et leitakse uusi, mida veel vaadatakse üle,  on täiesti loomulik asi. Valikraiega valikraie teemaga on see valikraie. Kui me loeme seadust, siis valikraie peale valikraiet küpses  metsas peab jääma rinnaspindala teatud numbrini. Nendes metsades see rinnaspindala ongi juba see number,  järelikult kui me läheme teatist küsima siia valikraie peale,  siis keskkonnaamet ütleb, et seadus ei luba. Unustame ära selle lageraie sõna ja keskendume  raietegevusele ja liigume metsa. Et vaadata tegelikult need väärtused üle  ja vaadata, mida siin peaks säilitama, mida jätma? See, et nimi on lageraie turberaie valikraie on minu meelest  täna täiesti. Mis on nende metsade põhieesmärk siin nende asulate lähedal  olevate metsade põhieesmärk, kas RMK ütleb,  et asulate lähedal olevate metsade põhieesmärk on puidu varundamine,  kas te ütlete seda? Palun jälge konkreetselt, palun jälge. Palun öelge, kas selle asulate lähedal metsade eesmärk on  puidu varundamine, palun öelge sõna, ei või. Ei ole. Ei ole. Väga hea. Me oleme andnud teile ettepanekuteks  ja läbirääkimistes aega, me oleme teinud neid ettepanekuid. Täna me läheme metsa vaatama neid asju seal üle,  kuhu maali raietega minna. Missugused puud püsti jätta. Tegelikult me saime alles eile 10. jaanuaril,  siis vastuse oma algsetele petitsioonidele,  mille me esitasime siis 10. detsembril sellel ekstra koosolekul. Nii, ja meile pandi ajaline surve, et me peaks nelja päeva  jooksul esitama enda ettepanekud enda nägemused,  mis sellest metsast saab kogukonna mõttes,  mitte puidu kasutamise mõttes. Me tegime selle. Siis me saime, ütleme. Punkthaaval oli kõik välja toodud ja punkthaaval meile  vastused mitte mingisuguseid põhjendustega ei saadetud. Ei vallast, ei RMK-st. Nii, ja eile kell 10 minutit enne kella kahteteist me saime  esimese vastuse petitsioonile vallast. Ehk siis seaduse järgi ilmselt maksimaalse lubatud tähtaja pärast,  ehk 30. päeval. Et kas see on nagu viisakas käitumine, kas see on alus koostööks. Kas see on alus usalduseks. Me töötame teadmises, et meie esiisad on  selle metsa siia istutanud, selleks et meie saaks kasutada  seda ja meie töötame selles teadmises edasi,  et ka meie lapsed saaksid kasutada seda. Me peame tegema selleks, et meie, nende,  meie lastele ja lastelastel oleks tulevikus  ka väärtuslikku puitu kasutada, mitte ei muutuks ainult lehtpuu. Aga. Väärtuslikest puidust või räägite metsast,  need on kaks siseasja, mille üks osa on ka puit. Nii et tulevikus puupõld väärtusliku puiduna peaks  siis asendama tulevastele põlvedele metsa. Lepime nüüd niimoodi kokku, et 98 protsenti Eesti metsadest  on majandatud läbi aastasadade. Need kõik on rajatud nii-öelda teie meeldimist mööda puupõlluna. Ka see mets on rajatud puupõlluna. Kui te ütlete, et see kujuneb ja jääbki aegade lõpuni puupõlluks,  siis ma ütleks, pöörake ümber, vaadake kas see on puu. Põllu. Meie ei soovi, et RMK lõpetab kogu riigis lageraiet,  see ei ole meie eesmärk, praegu käib jutt kah aladest  ehk kõrgendatud avalikust huvist kogukonna metsades  millel on hoopis teised väärtused. Ja kas on olemas tabelid, mille alusel saab välistada,  et see mets ei ole muud mitte midagi väärt kui ainult  puidumaht ja puidu hind. Milline seadus kohustab maha võtma metsa aleviku sees  aleviku piirialadel? Kogukond on siin selleks koondunud, et näidata oma meelsust,  et me ei ole selle plaaniga päri. Me oleme nõus. Sellega, et kehtestame siia eriolukorra seoses  ka ha aladega, võtame mõistliku aja. Isegi loodus on meile vastu tulnud, tänasel päeval. Te näete, te, te olete hädas selle metsaga,  rööpad on meetrilised, ta ei saa puitu kätte,  tegi te olete piisava koguses siit metsa juba välja vedanud. Teil on kompromiss selles mõttes juba selle aastaga olemas. Andke kompromiss ka rahvale. Ja siis ekspertidele. Andke kompromiss, näidake üles, et te olete. Koostööks valmis, ma ütle laiemalt vahele,  vaata, tegelikkus on see, et, et see on eesti rahva nagu telg,  see mets. Ja kui see ära kaob, siis rahvas jääb haigeks  ja viletsaks. Ei saa kedagi sundida metsa tulema. Jumala ees. Lähme natuke sellest RMK-st laiemalt selleni,  et Me oleme nagu, ütleme maa peal ja kui see loodus ära hävineb,  siis hävime meie ka ära ju. Ma olen ise üle maailma, näen seda hävingut. Siberi metsad siin Lõuna-Ameerikas olid just hiljuti  inimesed siin ja kui see mets jääb vähemaks,  me jääme haigeks. Psüühiliselt ja vaimselt igasugu vähe jäänud. Satelliitide kaarti pealt, vaadake palun,  Eesti on number üks metsa hävitaja number üks maailmas. Okei, me ei pea, me ei pea tegelema siin täna üksteise süüdistamisega,  täna on meil siiski plaanis metsapäev ja  kes on valmis? RMK inimesed on siin, me läheme metsa, kes tahab tulla  vaatama koos kaasa, lähme koos. Kui me nüüd läheme metsa nii-öelda tutvuma metsaga,  et millised on järgmised tegevused, siis tänase päeva tulemina,  et kas me peame kartma nii-öelda, et homme tuleb arvester  meile selja taha või on see hoopis uus algus  metsamajanduskava ülevaatamiseks? Kui me need raiealad oleme piiritlenud, siis tuleb siia  ja rääkinud need raiealad läbi, siis tuleb siia masin  ja hakkab lõikama. Ei, me ei lähe metsa. Täna on meie, meie tahame minna sellele kompromissile,  et vaatame nüüd Kose ümbruse rahvaga ikkagi asjad  korralikult läbi. Et me ei lähe. Me ei lähe niimoodi peale, nagu need esimesed plaanid olid. Teeme kompromissi, nagu me juba ütlesime,  teeme moratooriumi ja sõltumatu ekspert,  siis teeb selle sõltumatu metsa majandamiskava. RMK ei lähe selle kompromissiga kaasa, mis ütleb,  et paneme kõik kinni, lähme täna laiali ja me. Ei, sa ei pane kõik kinni, vaid võtame aja maha  ja teeme selle maratoni. Kui me tahame teha kava, siis me peame minema metsa,  meie ettepanek on minna nendele metsaaladele praegu,  mis on siin nii-öelda küpsed metsaalad, vaadata need metsad üle. Täna me metsa ei lähe, puid märgistama me ei lähe,  sest see tähendab seda, et homme võib-olla masin metsas,  me võime täna minna jalutama sinna lõhutud allika juurde  ja lõhutud kivi juurde ja vaadata seda kolm aastat,  neli aastat tagasi tehtud raiet, et seda me võime teha näiteks. Järelikult ma saan aru, kui keegi meiega metsa ei taha tulla,  siis selle metsamajandamise kavaga tegeleme me RMK inimesed edasi,  sest meie, sest meie läheme neid küpseid metsi üle vaatama,  loodusest läheme, vaatame neid. Lähme, kuidas, kas teil on meie usaldus kaasas? Ma ei tea, kui, kui te ei taha meie ettepanekuga kaasa tulla,  siis ärge tulge. See on ainult teie ettepanek ja rahvas ei loe midagi. Rahvas, rahva ettepanekud, kõik nullitakse ära. Mets on meile antud piirkonnas pakub palju rohkem. Hüvesid kui on see puidu väljavõtmine siit metsast  ja selleks ka puudub arvestus, et kuidas on kompenseeritud  see järgnevateks aastateks, nagu te ütlete,  et järgmiseks põlveks Mets kasvab omas tempos, inimesed kasvavad omas tempos,  see on kõigile mõistetav, mis siin järgmistel aegadel olema hakkab,  et loomulikult kunagi see mets uueneb. Sa jäätühiala, aga leiame kõiki rahuldava lahenduse,  see on meie eesmärk. Ja ma ütleks selle ühe lause, et kaasamine ei ole see,  kui inimesed kutsuvad kokku ja RMK ütleb. Niimoodi tehakse, kaasamine on inimestega diskussioon  ja arvesse võtmine, mida inimesed ütlevad. Nagu ma olen aru saanud, siis Kose kogukond on väga nõus sellega,  et Kose ümbruse metsi tuleb majandada. Jah, aga praeguse RMK metsamajanduskavaga me ei ole nõus. Just et kui praegu kogukond läheb, astub siia metsa,  siis tähendab see seda, et homme on siin harvesterid. Sest juriidiliselt te saate öelda, et kaasasite kogukonna  ja te saate selle metsa maha võtta. Ma olen täna öelnud umbes 17 korda, minu meelest juba,  et kedagi ei sunnita metsa tulema, kes ei taha. Teie RMK jaoks on kaasamine see ka, kui ühtegi inimest kaasa  ei tule. Mina kogukonna esindajana teen ettepaneku nüüdse  koosolek siin lõpetada ja kui RMK tahab üksinda  kaasamiskoosolekut seal metsas teha, siis minge  ja tehke, kogukond läheb ära, lõpetab selle koosoleku praegu ära. Aitäh oli väga kena kena teiega kokku saada,  meie teame, kuidas edasi käituda. Mida edasi teha? Me läheme metsa majandamiskavadega. Nad lähevad üksi kahekesi kaasamiskoosolekut tegema. Kas või homme tulla, aga kuidas te teete seda,  ma ei saa ikkagi aru, et kui inimesed lähevad metsa,  ütlevad või seda ala ei taha maha võtta. Ja ikka võtate. Te peate pakkuma selle ala, et millega te olete nõus,  mille mahavõtmisega? Selleks ongi vaja uut metsamajandamiskava,  mis arvestaks kogukonna huve. 19. kord me lähemegi metsamajanduse Ei, seda ei tehta nii kuidas tehakse, seda tehakse sõltumatu eksperdiga,  kes võtab, teeb uue metsamajandamiskava. Ei tee, ei tee, riigimetsas, ei tehta sõltumatu eksperdi poolt. Ühtegi ühtegi kava. Metsamajandamiskavade tegemine ongi riigimetsa majandamise keskus,  see põhitöö. Kuidas neid metsi majandatakse, läheb arsti juurde,  ta ei usalda seda arsti, tal on võimalus võtta  alternatiivarst ehk ka sõltumatu ekspert. Me tahame selleni jõuda praegu. Me ei usu. Kogukonnal tellimast igasuguseid ekspertiisi,  mida aga tahetakse. Palun, palun, palun võtke. Aga selle, selle ekspertiisi tulemus peab olema see,  et 50 aasta pärast on siin puuliigiline vahekord  ja vanuseline vahekord. Vot selline, et kokkuvõte on see, et Kose kiigemets on vaja majandada. Need majandustööd kirjutatakse metsamajandamiskavasse sisse. Kui see kava saab meie poolt kokku pandud,  siis me tuleme, esitleme seda uuesti. Aga täna me lähme neid töid siia metsa tegema,  nende selleks majanduskava tegemise jaoks vajalikke töid. Enamus kokkutulnutest koos RMK esindajatega metsa ei läinud,  aga puude märgistamine ning raiete piiritlemine koos kahe  kogukonnaga eriarvamusel oleva kohaliku inimesega siiski tehti. Hetkel on vaidlusalused metsatükid alles. Milline kokkulepe saavutatakse RMK ja kohalike vahel,  näitab tulevik. Algab rähnide toidu ettevalmistus varahommikul. Põhjus, miks siin kausi sees on, selline rest on lihtne. Esiteks rähnid saavad siit oma loomulikul kombel toitu nokkida,  ehk siis läbi nende avade rähn ju teeb ka puu sisse ikkagi  korraliku puumeistritööd, et saada kätte endale sobiv toit. Ja teiseks ei saa siit kätte need pisikesed linnud,  seda toitu kes lendavad rähnipuuri. Valgeselg kirjurähn pole tavapärane loomaaedade  ja loomaparkide asukas kuid rootslasel polnud muud võimalust,  kui hakata neid metsalinde vangistuses pidama. Kui möödunud sajandi alguses oli valge selg kirjurähn  Rootsis üsna tavaline siis 1990.-te alguseks langes  pesitsuspaaride arv vaid 20-ni ja see on veelgi vähenenud. Alates 2000.-test pesitseb Rootsi looduses kõigest mõni  valgeselg kirjurähnipaar ja see tähendab,  et liigil on suur tõenäosus meie läänenaabrite juures välja surra. Nendel lindudel on igatahes siin väga suurepärased aedikud,  neil on erinevad puutüved siia tassitud,  nad saavad teha endale pesaõõnsusi, siis on neil ööbimiseks  pesakastid ja näete, maas on väike sulistamise  ja vannitamise vann ka. Kuhu läheb nüüd värske vesi? 1990. aastal algatas Rootsi looduskaitseühing valgeselg  kirjurähnide päästmiseks projekti, mille ühe osana püütakse  äärmiselt haavatavat linnupopulatsiooni taastada noorte  rähnide asustamisega. Norden sargis peetaksegi valgeselg kirjurähne paljundamiseks  ja looduses taas asustamiseks. Paistab, et need rähnid on suured puuviljasõbrad,  õun on täiesti ära söödud ja talitaja just ütles,  et ka kauss on praktiliselt tühi. Heast ja paremast. Võimalik, et see isane rähk praegu tuleb kohe siia süüa võtma. Nüüd on meil väga eksklusiivne võimalus näha seda valge selt  kirjurähni paarikest, kes siin pesitseb. Nordensaark on teadaolevalt ainus paik maailmas,  kus valgeselg kirjurähni paljundamine vangistuses on õnnestunud. Selleni viis loomaaia ekspertide aastatepikkuse töö  ja kogemus, mille käigus juti, et rähnide edukaks sigimiseks  peavad nende aedikud asetsema üksteisest piisavalt eraldi. Nii ei häirita liigselt oma naabrite pereelu.
