Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte eetris on puust ja punaseks meie populaarteaduslike uudiste rubriik ja täna on eetris siis selle nädala viimane neljas sõnum stuudios, seda lahkamas Eiloltin ja Madis Aesma, me oleme keskendunud sel nädalal robootikale ja viimane robot, kellest siis juttu tuleb, on pikiumbot, ehk siis tuvi sõna otseses mõttes. Ja see on siis esimene niisugune robot, kes on suuteline oma tiibu liigutama ja painutama sarnaselt siis päris linnule. Huvitav muidugi, et just nimelt tuvi võeti siis selleks eeskujuks ei ole võib-olla maailma kõige glamuurselt. Kui nii-öelda ei eita tuvi Külli Beetlejakla muulsamaks Linux, kuigi kuigi klubidel on ju olemas sees, selline täpselt ei teatagi, mis asi, aga et nad suudavad ikkagi maa magnetväljas orienteeruda ja, ja kuidagi lennata, neid on kasutatud kulleritena ja nüüd arvatise tuvise diiva liigutused või need tiiva need on, on kõige parem, millest õppida. Aga, ja minu jaoks oli isegi üllatav, aga ma ei teadnudki. Varem ma teadsin, et loomadel käsitletakse neid. Kui võtame näiteks koera ja nüüd paneme selle koera istuma, siis kasutatakse tegelikult väljendit, et need käpad siis, mis jäävad alla maa poole on siis tegelikult jalad nagu inimeselgi Need, käpad, mis jäävad siis ülespoole ja öeldakse, et need on siis tegelikult koera käed ja ja, ja, ja nii on loomadel kasutatakse loogikast aru, aga ma ei ole küll kunagi kuulnud kõigilt koera kätest rääkimisest. Ja aga sellel tuvi juures tuli see nüüd uuesti mängu. Kui selles artiklis oli kirjutatud, et teadlased siis uurisid, kuidas tuvi liigutas oma sõrmi ja randmeid, mis asuvad siis nende tiibade luustikus? Sõrm on põhimõtteliselt, eks ole see mis ilmselt kunagi vanasti oligi, päris sõrm lindude eestlastele ka, millest on siis arenenud evolutsiooni käigus tiivad tiiva põhiluu kõige pikem osa või otsis, eks ole. Ja, ja ranne ranne jääb siis sinna nii-öelda vahele ehk siis kus see kiip kõige rohkem. Ma ei tea, kas siis liigub või paindub, kuidas öelda, aga teadlased üritasid siis seda, üritasid nad uurisidki seda ja nad leidsidki, et kui need kaks olulist komponenti järgi teha on võimalik siis panna robot lendama nii tõetruult, et sa ei suudagi eristada või, või aru saada, et see nüüd ei ole päris lind, kui sa just ei näeks selle kuju ja vaadates seda videot, mis nad on üles laadinud, siis jah, siis on muidugi see tuleb tõele au anda, et see, see robot, mis lendab, ei ei lehvita tiibu tal on küll ees ikkagi väikene propellermootor, küll aga see, kuidas te neid tiibu siis seal kokku ja diviibia muudab end kaldenurka suunda ja kõrgust, kõike on tõepoolest vähemalt minu jaoks äärmiselt tõetruu, ma tea, Madis, kuidas, kuidas sinu jaoks tundus, tundus samamoodi tõesti, jah, üsna-üsna selline tuvilik siiski küsimus, mis muidugi mul tekib. Et kas kõik robootika on tegelikult vaja üleüldse looduse eeskujudest jäljendada, selles mõttes, et kui nii võtta on, ju on ju droonitehnoloogia praeguseks päris viisakalt alanenud ja droonidega on ka suhteliselt lihtne lennata, nendega on hea navigeerida, kõigilt kasutavad, eks ole siis tiivikuid. Aga aga tuvi eeskujuks, kas seal on nagu natuke lihtsalt liiga keeruline või? Ei? Jah, me oleme üritanud jäljendada ju lendamist sellest ajast saati, kui inimkond on eksisteerinud, on targemaks saanud, et ja, ja lind on selles mõttes selle looduse kõige efektiivsem hetkel õhus püsimise viis tema aerodünaamika ja kõik see päris kindlasti. Ma ei mäleta, et ma siit artiklist oleks välja lugenud, aga ma kujutan ette, et selle uuringu nagu võib-olla selline kaugem eesmärk on küll muuta kasvõi lennukite või, või ükskõik millist teist õhus püsimise seadet efektiivsemalt. Et, et me kulutaksime vähem energiat, et mis see viimane väljend oligi, et lennuhäbi, et et kui me tulevikus lendad kuhugi, siis sa tead, et tegelikult see lennuk kasutades tuvi, tiivatehnoloogiat kulutab õhus 30 protsenti vähem kütust. Et, et miks mitte, aga selles mõttes on sul õigus jah, et loomulikult sellist tuvi drooni ilmselt nägema ei hakka, sest et ta peaks ikkagi ühe koha peal stabiilselt õhus püsima ja droonid on selleks hetkel kahtlemata tegeleb parem viis, aga ma mõtlen nagu Riversensineeringut ehk tagurpidi. Kui mõelda drooni peale helikopterite peale, siis ma hetkel ei tulegi meelde. Võib-olla sul tuleb kohe meelde, et kas on nagu mingisugune loodus pärit olend või, või, või elukas, kelle pealt on nagu helikopter maha tehtud, kellelgi ühtegi sellist pöörlevat tiivikut? Küll kusagil küljes ei ole, aga kui ma hakkan mõtlema kera, helikopter võiks kõige rohkem meenutada, ütleme kasvõi siis sellise ühe koha peal hõljumise poole pealt, siis võib-olla kiil äkki või midagi taolist või, või mingisugused sellised putukad, kes suudavad näiteks siis mõne taime õie kohal hõljuda hästi kiiresti tiibu liigutades, kuigi need muidugi ei liigu samamoodi nagu helikopteritiiviku labad, eks ole. Ja, ja see, see juba läheb sinnapoole ja, ja ma kujutangi ette, et kui me hakkame tegelikult seda energiakasutust võrdlema, siis ilmselt nüüd kiilid või koolipriid või kes, kes need on jah, kes hästi kiiresti liigutavad kulutavad selleks, et seal ühe koha peal püsida. Palju vähem energiat, kui me teeksime seda seal sedasama trooniga. Päris kindlasti jah, tõepoolest sageli muidugi või noh, praktiliselt kõik sellised olendid, kes nii kiiresti tiibu liigutavad ja, ja sedasi hõljuvad, on ju on ju enamasti ikkagi väga väikesed seda, seda, et mõni mõni selline suur lind ikkagi väga kaua ühe koha peal hõljuks. Seda ju tegelikult ei näe, nemad ikkagi lauglevad pikki vahemaid väga vähe tiivulised. Jah, tõsi, aga kui me võib-olla Me me oleme ka üksed kajastanud ühte uudist, kus jaapanlastel on suur probleem, et kõike tolmendatavad taimi ei saagi enam kasvatada, sellepärast et jätku mesilasi ja ja nad katsetasid siis sellist väikest troonide armeed või sülemid, kes siis ütleme, mis lastakse ühe põllu kohale lahti, Esta tolmendaks kõik selle põllu, need taimed ära, et võib-olla siis tulevikus lastaks sinna sellised väiksed robot, koolipriid või kiilid, mis teevad ka sellesama töö ära ka palju-palju väiksema energiakuluga. Ja tulles korra selle juurde tagasi, et et needsamad tiivad, mida need teadlased ehitasid, mis olid siis nüüd tõesti metallist, nad panid neile külge siis päris tuvi suled ja, ja kui sa küsisid enne, et kas nagu see on võib-olla mõttekas hakata siis uurima mingit sellist asja teha robothuvi, siis ma lugesin sealt edasi veel ühte artiklit, kus oli uuritud, et kuidas siis ikkagi tuvi suled suudavad formeerida sellise kokku ja lahku liikudes ühtse nagu lennu või linnuke tiiva või, või ühtse tasapinna ja et ei teki ju sulgede vahele, jääb ikkagi muidu vahe ja lõhkehakata läbi käima, siis tuleb välja selle teise uuringu põhjal, et tuvi sulgedel on, on sellised väiksed konksud mis siis niimoodi, kui ta liigutab oma tiibu, siis kokku, siis need suled lähevad kokku, kattuvad üksteisega konksud nagu haakuvad ja kui ta läheb lahtisest konksud nagu annavad järgi ja ehk ta kogu aeg moodustab sellise ühtse ühtse sinna. Aga ma ei tea, kas ma tunneksin ennast väga turvaliselt, kui ma peaksin istuma lennukisse, kus on mingid suured robottiivad ja seal on suured suled küljes. Ja päris kindlasti mitte, ilmselt tõesti selgus, et said selle nädala saate puust ja punaseks uudised, järgmisel nädalal räägime siin juba hoopis kosmosest. Kõike head. Stuudios olid Heil altin ja Madis Aesma. Puust ja punaseks.
