Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere kõigile raadio kahes on taas eetrisse minemas meie populaarteaduslike uudiste rubriik puust ja punaseks ja sel nädalal keskendume sellisele teemale, nagu seda on robootika ja viimaseid uusi robotite teemalisi uudiseid on siin eetris analüüsimas. Tartu ülikooli robootika doktorant Heiloltin ja Madis Aesma. Tervist seilab tervist Maris esimene teema, mis meil nüüd siin täna esmaspäeval eetrisse jõuab ja millest me kohe rääkima hakkame, aga ma pean ütlema, minu jaoks oli päris selline põrutav just nimelt selles mõttes, et ühest küljest oleks nagu tegu robootika, aga teisest küljest on see juba vaata midagi muud, midagi, mis jääb kusagile sinna robootika ja elusolendite vahepeale ja see on selline hämarala või selline hall tsoon, kuhu ju väga palju siiamaani tegelikult astutud ei ole. Ühesõnaga, milles siis küsimust Vermonti Ülikooli teadlased nüüd siis leiutasid mingisuguse roboti, kui seda võib robotiks nimetada kutsustataksenobotiks mis on siis valmistatud elusates rakkudes ehk siis ta on algusest lõpuni orgaaniline, elavatest rakkudest koosnev. Aga ta on siiski just nagu robot, sellepärast et ta on teadlaste poolt. Käskida ta laseb käskida Jaan just, et, et sul on selles mõttes õigus, et teadus kompabki piire ja, ja kui senini minu teada on roboti definitsioon on väga ühene ja selge, et robot on seade, millel on olemas kokkuandureid ja mootoreid siis nüüd, kui, kui on kokku pandud mingisugune rakkude kogum mida saab programmeerida ja me nimetame seda robotiks, siis ma arvan, et keegi peaks hakkama roboti definitsiooni üle vaatama. Ja täpselt niimoodi need ksenopotid küll siis ei ole nüüd päris sellised suured robotid, vaid nad on vastupidi ka väikesed tehtud konnade kaht tüüpi tüvirakkudest, siis nagu ma aru saan ja nad on väga väikesed sellised alla millimeetril, nende läbimõõt on tal nihukesed pisikesed plõnnikesed, mis koosnevad siis 500-st kuni 1000-st konnarakust mille teadlased no väga sellise aega nõudva protsessi vältel kokku panid. Nagu nad ise ütlesid, siis meenutas pisut sellist sellist legomaja ehitama, klots klotsi haaval võisid rakkhaaval enne muidugi algoritmide abil mõeldi välja, missugused on need kõige paremad sellised versioonid neist kseno vootilisest üldse, mis nagu töötaks. Ja siis lõpuks leiti tõepoolest selline õige valem ja need ksenopotid siis või need konnarakkudest tehtud tibatilluke, sellised robotid olid võimelised tõesti siis laborites sageli kasutatav Altel Petri tassikestel käsu peale liikuma, isegi mingisuguseid tibatillukesi koormaid vedama. Ja tõesti tegema siis seda, mida teadlased tahtsid, kuigi nad on iseenesest kaunis primitiivselt siiski. Kaunist primitiivsed küll, aga nad leidsid, et neid rakke saab siis ära kasutada kas või näiteks radiatsiooni avastamisel või või ookeanitest plastiku kogumisel või näiteks ka inimeste veresoonkonna muide puhastamisel, kas või kuna tõepoolest on nii väikesed ja, ja huvitav on jah, see, et nad panid, seadsid eesmärgiks näiteks liikumise, leidsid simulatsioonide käigus Mihkuse parim konfiguratsioon on, ja lõpuks siis ehitasite seal videos on ka näha, kuidas nad siis tõesti pintsetid ja elektroodi abil seal olla, seda millimeetrist rakukogumid kokku panevad, et kui me võtame näiteks selle liikuva rakukogum, mis nad tõesti panid sinna sisse konna, neid südamerakke ümbritsesid selle Siskonna naharakkude kaitse naharakud nagu tõmbusid kokku või parandasid ennast, et moodustus selline ühtlane kogumisi, südamerakud hakkasid teatud suunas tuksuma ja see siis moodustis hakkas sinna suuna liikuma. Ja need teadlased leidsidki, et kui nad nüüd mõtlevadki selle eesmärgi välja, siis nad saavadki leida selle parima konfiguratsiooni ja pannagi need rakud siis sellised kokku, et see asi hakkab tegema seda, mida nad tahavad, seda teeks. Jah küsimus muidugi ikkagi jääb, et mis see siis ikkagi täpselt on ja need teadlased ise on öelnud, et geneetiliselt on tegemist just nagu konnaga, eks ole, kuna see koosneb ju praktiliselt ainult sellisest con sellest materjalist, kui niimoodi seal selliseid, aga samas ühtegi niisugust võimalust sellel rakkude kogumil ennast taastoota ei ole, see eristab seda ju täielikult bioloogilistest organismidest, eks ole, nad vajavad siiski toitu. Sellepärast nad vajavad toitu, aga neil ei ole ju ka seedeelundkond nad ikkagi noh, neil on olemas see valkude ja mille iganes tagavara, mis neil seal rakkudes sees on. Aga kui need asjad otsa saavad sinna tallama. Aga siis nad surevad ära, just et selle poole pealt on jällegi nagu tavaline bioloogiline olend või, või ma ei tea, kuidas õige on öelda, aga robotist eristab jällegi see, et kui roboti lukku saab tühjaks või, või see nii-öelda energia võetakse ära ja sa paned selle tagasi, saad roboti uuesti käivitada. Neid uuesti ei käivitu. Aitäh väga palju selliseid eetilisi küsimusi tekib tegelikult sellega, kui nüüd tõesti, siis ainult kudest saab mingisuguse noh, ma ei tea, kas siis tõesti öelda nüüd ikkagi olend või öelda miski valmis teha, mis hakkab sinu käske täitma, kas näiteks see, kui sa lased sellel millalgi siis ära surra, ütleme sellisel konnarakkude kogumil kas see on ikkagi, kas see on ikkagi eetiline, kas see on võrreldav sellega, kui sa näiteks viskab mingisuguse noh, ma ei tea, rikki läinud seadme kusagile viitsis jäätmete taaskasutusse. Madisime teistele valdkonda vist ei teagi, kas, kas oskame nagu sõnastada, et need samas nende rakkude kogumil ei ole ju teadvust tõsid. Et nad on ikkagi sellised alamastme või nagu organismi osad, et et samamoodi, kui sina pühid endalt surnud rakke naharakke maha, siis lihtsalt kannad ju minema. Tõsi, et aga jah, selles mõttes. Või, või siis nagu, eks ole, ütleme siis ütleme siis siseorganites soolestiku, mingisugused sisepinna rakud uuenevad ennast iga päev, eks ole, mingit küsimust ei teki, kas on eetiline või mitte. Ei, seda küsimust ei teki, aga ilmselt need teadlased jätkavad selle tööga ja ma ei kahtlegi, et kas nende pärast või kellegi teise pärast tekib jälle selline olukord, nagu oli, oli see kloonimisel, et, et kas see on eetiline, ei ole ja kuhu tuleks minna, kuhu ei tohiks minna ja üksed lihtsalt. Keegi peab selle otsuse vastu võtma, ütlema, et oh seda me teeme, seda me ei tee. Igatahes väga põnev on see kuidasmoodi nüüd areng selles vallas, ehk siis puhtalt bioloogilisest materjalist robotite loomises. Edasi võiks minna ja mis järgmiseks juhtuma? Kuule traadi, laste homme juba siin meie teadusuudiste rubriigis puust ja punaseks, kus teemaks sel nädalal robootika eetris. Järgmine uudis. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
