Tänases keskeprogrammis tuleb juttu hiirtest ja rottidest. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Nii nad siis gravistavad ja krõbistavad seinte vahel ja põranda all ja teevad seda eriti öösiti. Kas need on rotid või on need hiired? Seda ei oskagi täpselt öelda. Tegelikult on väga raske krabina järgi ikkagi öelda, kes tantse pärast nad võivad mõlemad olla, kuigi seal, kus rott on, hiir ei ole, sest rotid on agressiivsemad rändrotid eriti ja nemad võivad need hiired ja ära süüa. Nii et võib-olla rotid tihtipeale päästavad inimesed siis hiirte nuhtlusest, asendades selle hiirenuhtluse, siis rotinuhtlusega, sest nad on tugevamad ja rändrotid, need suured Lõuna-Eestis on selline nimiga nagu kõhn. Et nemad siis on teatud osas ka lihatoidulised, hiired kipuvad olema enamasti ikkagi taimetoidulised ja ka kodurott on taimtoiduline eeskätt, aga rändrott on selline segatoiduline, tema võib siis kõike süüa. Ja kui me nüüd neid kahte rotti võrdleme omavahel, siis neid on võimalik tegelikult päris hästi eristada. Sellepärast, et rändrott on, kui ta nagu istub tantsuga kühmus, küür seljas ja kuhu ta jookseb, ka, on ta selline paks ja kohmakas, kas ja, ja mitte nii väga pika sabaga ja värv võib-olla tal noh, tegelikult väga mitmesugune, tal võib olla hallikas hallikaspruun, võib-olla ka pruun musta vist peaaegu et ei olegi nende rändrottide hulgas aga kodurott temal sale, sihvakas, hästi pika sabaga, väga hea ronija, tõeline akrobaat, enamasti ta ikkagi ka hall või isegi tumehall tumedaid isendid on nende hulgas päris palju. Need, rotid on oma levikut siin Eestimaal vähemalt erinevad, nimelt rändrott on üle terve maa levinud, teda kõikjal. Aga kodurott tegelikult teda kohtame praegu veel ainult Kagu-Eestis ja Ida-Eestis seal Peipsi rannikualadel. Bänd ott on tema lihtsalt välja tõrjunud, sellepärast kusagil enne 1000 kaheksasajandat taastat näiteks oli Eesti põhiliselt asustatud ikkagi veel kodurotiga kodurott oli see tavaline loom, kes siis majapidamistes oli ja rändrott tuli Euroopas üldse alles kusagil aastal 1700 ja pärast seda on ta siin väga intensiivselt levinud ja kodurotti välja tõrjunud, sest android on agressiivne, ta on suurendanud. Ta on ka elupaiga suhtes leplikum, tema näiteks talub niiskust paremini kui kodurott, aga talv on nende jaoks ikka karm. Talvel nad väljas ei taha toimetada, nad ikkagi eelistavad leida endale mingi sellise koha, kus oleks soojem, ei oleks lund. Ja, ja sellepärast siis talvel need hiired rotid majadesse sisse tungivadki. Kas hiired ja rotid krabistavad seinte vahel või põranda all sellepärast et nad ei saa lihtsalt vaikselt olla või tahavad nad tuppa tulla? Kui me oleme Roti lähedalt näinud, siis me näeme, et otil on ja hiirtel samuti on päris teravad küüned ja kui nad liiguvad seal laudade peal või palkide seal või mingi muu sellise kareda pinna peal, siis selle tulemusena tekkib krõbin, kui ta üle põranda jookseb, seal tekib ka krõbin, aga teine krõbin, mis ilmselt on palju ebameeldivam, krõbin on see, kui ta närib midagi sellepärast kuidas seal midagi närib, siis suure tõenäosusega selle närimise tulemusel tekkiv pauk. Ja kui see auk tekib näiteks põrandasse või seina kuhugi ja, ja järgmine koht, kus ta siis juba on meie tuba vot siis, siis klõbin on ilmselt ääretult ebameeldiv. Nii et ega me alati ei tea, millest see klõbin tekib ka sellest, et nad jooksevad seal ringi või ei tekita sellest, et ta parajasti midagi närib, kuigi kõrvaga eristab neid kahte asja väga, väga selgelt, aga ilma ta ei saa. Jah, sellepärast et kui ta liigutab, siis ta paratamatult krõbistab, sest need küüned krõbisevad mingi pinna vahel. Ja kui ta närib, siis närimise jõud on tal ikka päris tugev, ta suudab puitu päris intensiivselt närida ja mitte ainult puitu, rotid närivad isegi krohvi võivad rahulikult läbi närida ja, ja tegelikult ega neid siukseid asju ei olegi, millest ta läbi suudaks tungida. Metall võib-olla on see, kus ta läbi ei tule, aga kõik muud ehitusmaterjalid on ta võimeline küllalt rahulik läbi närima, kui tal selline tahtmine peaks peale tulema. Räägitakse, et rott peab kogu aeg närima. Kui ta ei näri, siis kasvavatel hambad väga pikaks. Jah, see on õige jutt, sellepärast et kõik närilised peavad seda tegema, sest nendel need esimesed hambad on sellised, mis kasvavad kogu elu jooksul ja kui tema neid ei kuluta, kui ta ei näri, siis need hambad võivad kasvada teoreetiliselt näiteks lõualuust läbi need rotid, kes söövad liiga pehmet toitu, näiteks kodutingimustes ja neil ei ole esimesi asju antud, millega hambaid kulutada, siis neil võib tekkida selliseid hädasid küll, et hambad kasvavad, nii pikaks, ei kulu ära piisavalt, kasvavad juurde tungida lõualuu sisse. Ja sel juhul ta ei saa enam suud lahti teha ja ta on näljasurma sunnitud surema. Nii et jah, see hammaste ehitus on neil väga omapärane ja tegelikult neil on veel üks väga omapärane ehitus võrreldes teiste imetajate, nimelt nende Need, närimislihased mälu, need on hästi tugevad ja võimsad. Selleks, et selliste hammastega seinast läbi tulles peavad tugevad lihased need hambad tööle paneb. Ja nende lihaste paiknemine on ainult sellele seltskonnale iseloomulik, nendele päris rottidele ja tugevus samuti nii tugevate närimislihastega teisi loomi praktiliselt ei ole olemas. Väga omapärase lõuaehitusega ja seda on näha ka, kui me vaatame näiteks Diva hiirt niimoodi näost näkku, need, kes rotte peavad või kellel kodus on rott, siis ta teab, et kui roti otsa vaadates ta nina nagu niimoodi omapäraselt liigub nagu käiks ringi natukene nina seal ja see tingitud just sellest tugevatest närimislihastest, mis peaaegu et ulatuvad siia koonu peale välja, nii et koon kogu aeg käriseb, siis kui ta närib. See annab talle teatud siukese, armsa väljanägemisega. Et need, kes rott ei karda, osa inimesi on nii, et nad kohe hirmsasti kardad nii hiiri, rotte aga need, kes siis neid rott ei karda, neid vaatavad siis selline nina väristamine söömisel on päris mõnus vaatepilt. Kas rotid tegutsevad üksi või mitmekesi? Rändrotid, ja teatud määral ka kodurotid, sihuksed, kambajõmmid, kui nad juba majapidamisse tulnud on, vahel võib-olla, et on mõni selline luurerott tulnud, kui ta leiab, et kehv majapidamine on, siis ta läheb sealt ära. Aga kui on ikka sihuke korralik majapidamine, kus on piisavalt toitu ja, ja hea soe ja siis neid tuleb sinna mitmeid. Et see, et kui me ühe roti näiteks kätte saame, eriti edasi, aita meid. Me peame seal ikka päris tugevasti neid ära mürgitama kinni püüdma. Meil on niisugune ühiskondlik eluviis, ega seda hierarhiat nüüd seal päris täpselt ei teagi, aga seal kindlasti oskused, vanemad, rotid, kes ettevaatlikumad ja kes on seda seltskonda juhtimas, kui on vaja rännata kuhugi või, või elukohta vahetada seal nemad, kes selle asja nagu ette võtavad, juhivad teisi. Aga siis on terve rida niuksed, noored maid, keda siis saadetakse alati suguseid kahtlaseid asju proovima. Noh, kui me mäletame seda hiljuti linastunud multifilmirada tui, siis selles filmis Roti perekond, kes seal ringi toimetas, siis seal see isa ju kamandas kogu aeg, tema oli nagu see pealik ja siis need paremat pidid seal siis ringi uitama ja olukordi kontrollima, nii on see päris šoti ühiskonnas ka, et et need nooremad siis on need nagu luurajad, kes siis vaatad, kahtlased kohad ära ja kui nendega midagi juhtub, siis teised ei lähe näiteks mürksöödaga ott enamasti on päris raske püüda, eriti nende vanemate mürksöötudega oli raske püüda tappi sotti momentaalselt maha ja, ja kui siis see rott kohe ära suri, siis teised enam seda sööd. Ta ei puutunud tänapäevased, mürksöödad on natuke teise põhimõttega üles ehitatud, nemad mõjuvad aegamööda, nii et see periood, mille jooksul see sööt mõjub võib-olla seal kolm, neli päeva, võib-olla isegi vahel rohkem päevi, nii et rottidel ei teki nagu kahtlustaja, siis proovivad seda sööta ka teised. Hiirtel on see kambavaim natuke väiksem, kui neil toitu on, siis nad võivad ka kambas olla. Ja need kambad võivad olla ka päris suured on tead ajaloost näiteks Californias oli sajandi algupoolel ja veennud sajandi lõpul oli käskused Hirte invasioonid ja siis seal ühe suure mürgitamise käigus leiti ühelt hektarilt 200000 sir ja noh, näiteks Austraaliast on teada üks juhus, kus Talumees mürgitas oma vilja salvedes või abiruumides mürgitas hiire, ühe ööga suutis ta äratada 26000 hiirt oma territooriumil, nii et noh, ühiskonna, need kogukonnad, kui on head toitumistingimused, võivad olla ikkagi päris muljetavaldavad. Aga kui toitu vähe, siis rottide hiirte arv on ka seal väiksem, nii et ütleme, rotil on nagu niisugune ühiskondlik elukorraldus mingil määral ka olemas, aga hiirtel ilmselt seda ei ole, aga, aga kui toit on piisavalt, siis nad 11 ei sega. Seal ei ole sellist hierarhiasüsteemi, nagu rottidel arvatakse olevat. Kumb loomale ettevaatlikum, kas hiir või rott? See sõltub nüüd sellest, missugused nende kogemused on olnud inimestega, need, kes rottidega on tegutsenud, siis need väidavad, et, et roti jaoks inimene on üldse liiga suur loom, et teda tervikuna ette kujutada või näha, et ta kardab seal mingit osa, näiteks inimesi, kui sa käsi teda on löönud, ta jälgib seda kätt, aga näiteks on meie üks tuntumaid rotiuurijaid siin Eestis on Andreimil juuti ja tema kirjeldab ühte juhust, kui ta hakkas šoti püüdma. Svat kartis temaga. Rott põgenes tema käest talle pähe istuma ja jäi sinna rahulikult istuma, sellepärast et käsi ei ulatanud sinna ei läinud järgi talla ja uurija ise ei olnud see objekt, mida kardeti, vaid see uurija käsi oli see, mida kardeti. Selles mõttes ma ei oska ega päris täpselt öelda, et kui hiir üle toa jookseb, et kas ta kardab meid, kas ta üldse meid tähele paneb, ilmselt, kui vaikselt olema, siis hiir toimetaks täiesti rahulikult oma toimetamisi. Sest me oleme tema jaoks, noh, umbes nagu mööbel seal majapidamises, ta käib meist mööda ja Meil endal närv vastu peab, et me jälgime tema toimetusi, siis on, on päris kena seda seda vaadata, aga enamasti meie närv ei pea vastu, viskame teda millegiga või tambime jalgadega, jookseme. Ja siis ta jookseb ära ja me ei saagi nii teada, mida ta täpselt kartis kas meie sussi või, või jalga või pead või kätte. Aga kui me rotti sõna tõsises mõttes nurka surume siis ta võib meid rünnata. Ja eriti rändrott pidi olema päris agressiivne ja, ja siis, kui me teda niimoodi tõesti paneme sellisesse väljapääsmatusse olukorda, kus tal enam kuhugi põgeneda ei ole, siis, siis ta võib hammustada küll rotiga peab ettevaatlik olema, aga, aga siit ei maksa minna teise äärmusse, et iga rott, keda me näeme, et sellel on kohe kuri kavatsus meid rünnata ei ole. Trot ajab oma asju ja meie oma asju ja ja kui me kokku juhtuma, siis lihtsalt me vaatame, mis siis sellest olukorrast välja tuleb. Iseenesest. Rott võtab meid kui tülikad naabrid või tegelikult mitega tülikad, tihtipeale ka väga head naabrit. Jäime oma toitude ja muude asjadega väga hooletult ümber ja anname võimaluse rotil seal siis maiustada ja ega ta muidu meie juurde ei tuleks, kui me talle midagi head ei pakuks. Ott on inimesed kaasas käinud ju väga pikki aegu juba mitmeid ja mitmeid sajandeid, kus ott on inimese kõrval olnud ja ta ei tule mitte sellepärast teda veid, armastaks ta tuleb sellepärast, et meil on piisavalt toitu, mida temaga jagada. Olgugi, et ma ise seda ei tea, tihtipeale, et me tahame temaga toitu jagada, aga rott näib seda teab väga hästi, et meil on talle toitu anda, ta tuleb meie juurde, kõik laevad, kus šotid elasid, kui palju asju nad ära kahjustasid, närisid vaate ja tünne läbi ja, ja kõik need viljavarud ja toiduvarud rikkusid ära sama lugu aitadega sahvritega ja, ja tegelikult ei ole päris täpselt mitte keegi kunagi kokku arvutanud, kui palju inimesed on kahju saanud kõikvõimalike näriliste rünnakute läbi. Ja kui palju haigusi nad on levitanud. No see on täiesti omaette teema veel, kui palju haigusi rotid on levitanud katkud, mis Euroopat laastanud tahtsid ja mis tegelikult on tapnud oluliselt rohkem inimesi, kui kõik sõjad kokku siis katkubakterite kandjaks, tegelikult olid kirbud, kes elasid rottidel, nii et noh, rott oli nagu transpordivahend pigem ja pigem bakterite paljundajaga, aga tegelik see haiguse edasi kandjalise kes siis khati saadud, need haigusetekitajad viisedas inimesse ja, ja niimoodi siis inimesi nakatas, aga sellest me kunagi päris pikalt rääkisime. Et rotid jah, levitavad haigusi ja tegelikult ka hiired levitavad erinevaid haigusi, nii et ega hiired ka nii väga head seltsilised ei ole hiirtel veel üks väga halb komme. Kui rott seal sahvris krabistab ja sööb, siis temast ei jää nii hullu lõhnajälge maha. Aga eriti koduhiiretegevuse tulemusena jääb ju meeletu hais, sest tema territooriumil märgistamine toimub uriiniga ja siis ta käib need platsid kõike läbi, kust ta midagi leidnud ja jätab sinna oma lõhnajäljed, et siis teisi eemale hoida või siis ka juurde meelitada. Nii et hiire tunneb juba lõhna järgi ära, isegi kui hiirt ennast. Aga kui ta meile sahvrisse on tekkinud, siis kui me sahvrisse lähme natuke õhku ninna tõmbama ja siis me tunneme selle lõhna kohe juba kaugelt, ärad ja hiir on meil siin toitu söönud. Hiirtel ja rottidel on tegelikult ka päris omapärane komme, et nad varuvad toitu, koduhiir natuke vähem, aga näiteks talvel tulevad meile siia elama mitte ainult koduhiired vaid tuled, metsas elavad hiired, need on siis kaelushiired, ta on peaaegu väikse roti suurune ilusa helehalli seljaga suhteliselt valke kõhualusega, siis see kurgu Allandad, kollased laigud ja tema on siis selline, kes parukaid. Ja, ja kui meie sahvris kaelushiir on toimetanud kuhjanud mingid toiduasjad endale ühte hunnikusse kokku tekitanud siukseid, väikseid kuhjakesi, koduhiir seda ei tee, kaelushiir teeb kuhjaks. Ja kui eriti siukse seakohapeal on näiteks hiired jõudnud, siis nad tihtipeale hakkad teistesse toitu peitma, ehk nad püüad sinna peale panna mingisuguseid kate näiteks viljaterad või seemned ja sinna peale nad kannavad siis kas paberitükke või saepuru või mida neil parajasti on ja niimoodi siis turvab oma tulevikku, kui sa seda ei tea, kas iga päev see toit tuleb või ei tule. Ja on näiteks täheldatud ka seda, et, et need tänapäeva mürgid noh, mis on nagu ma rääkisin, aeglase mõjuga. Et neid mürkega veedetakse, seal mürki võetakse kui toidusaaki ja siis kaetakse teiste Eesti mürk kinni mullaga. Näiteks on teada üks juhus, kus mürk oli pandud pabertaldrikuga taldriku peale. See hiir sikutas selle paberitaldriku alt välja, kattis selle mürgisele kinni. Ta leidis, et väga hea toidu kogus on talle siia pandud ja tulevikus keegi tema toitu nahka ei paneksite. Panin taldriku sinna peale kenasti, nii et selline toidu peitmine ja varude kogumine on mõningatele Hitele rottidega ka omane. Aga see toimub muidugi siis, kui nende territooriumil on palju neid teisi roti, hiire või siis kui need varud on piiratud, et noh, tal on oht, et äkki mõni leiab neid Hellesse, siis tema võib nälga jääda. Ma lugesin, et Kanada Alberta provints on üks selliseid kohti, kus ei ole rotte. 1951. aastal hakati rotte seal massiliselt hävitama ja roti tohib ainult pidada loomaaias või siis uurimisinstituutides, kui kellegi kodust avastatakse Rodzis tuleb maksta suurt trahvi. Nojah, ilmselt on tegemist sellega, et et see piirkond on kannatanud päris tugev Rotinuhtluse all ja, ja kui nad sellise seadusandluses on vastu võtnud ja need rotid suutnud sealt eemale hoida, siis loomulikult nad ei taha, et keegi tooks näiteks mõne koduroti, mis on tegelikult ju kodustatud rändrott ja kes ilmselt tuleks looduses ka päris hästi jälle toime, kui ta sinna tagasi pääseks. Kui nad on ilmselt palju raha ja palju tööjõudu sinna sel ajal pannud, Need, rotid ära kaoksid nende provintsist, siis loomulikult nad niimoodi käituvad, aga, aga ma arvan, et selliseid kohti maailmas on suhteliselt vähe, kus suudetakse nii efektiivset rottidega võidelda. Et enamasti on see võitlus suht lootusetu, et kurat on siis, siis ta on ja neid püütakse tõrjuda, püütakse eemale hoida, aga, aga sellist rotitõrje ilmselt ei ole kunagi võimalik saavutada täielikku võitu, et enam ei ole. Ja seda lihtsal põhjusel rottidel on väga kiire paljunemise võime. Me ei tea täpselt näiteks mitu pesakonda nüüd Eestis need rotid annavad, aga võib arvata, et kolm-neli pesakonda kindlasti kevadest kuni sügiseni võib rottidel olla. Ja kui on selline suur järglaste arv, kes siis ei jää tihtipeale samasse kohta, vaid liiguvad edasi siis sellise massi invasiooniga tegelikult on päris raske võidelda. Ja kui sellega võidelda, siis vähemalt see nõuab tohutut raha mürgi kogust ja, ja küsimus on nüüd selles, et kas me võime nüüd selle mürgikeeleni hooletult ümber käia, teda igale poole panna. Shot võib olla lootuses, et rotid ära söövad ja lõpuks ära kaovad. Või kasse on parem lahendus kui see, et me tõrjume neid mõõdukalt teatud kohtades ainult eemale. Kui seal Kanadas on selline otsus kunagi tehtud, ju nad siis on hoolikalt selle asja läbi kaalunud. Aga no tegelikult maailmas ei ole vist ühtegi loomaaeda, et ei oleks ka vabat. Igas loomaaias, kus mina olen käinud, olen näinud ka rott ringi luusimas, enamasti on need rändrotid. Loomaaed on neile tegelikult suurepärane baaskeset linna, seal on tal toitu, tal on kõikvõimalikke varje Paikusel, nii et täiesti ideaalsed tingimused. Kui ma ise oleksid need Ott ja peaksid leidma endale mingisuguse siukse mõnusa koha, siis siis looma, et tegelikult oleks minu jaoks täiesti sihuke paradiisi lähedane koht, kumite paradiis ise, kui ma sinna oleksin jõudnud. Kindlasti püüaksin seal võimalikult kaua vastu pidada ja oma järglased kõik seal ilmale tuua. Kui nüüd seal piirkonnas, kus rotid on ära hävitatud, lubatakse need loomaaias pidada, siis noh, ma ei usu hästi, et nad seal loomaaia Vivaariumides nüüd nii kindlalt kinni on, et nad sealt valla ei pääse, et ma kardan küll, et sealt aeg-ajalt mõni lipsab jälle minema ja seal territooriumil elab nii mõnigi vabadust ihkav rott, aga aga ilmselt ta sealt ei püüjaga minema minna, sellepärast et tal ei olnud nagu põhjust lahkuda kohast, kus turul toitu ja varjupaika piisavalt. Mu tädi mulle rääkis, et ta nägi oma läheduses majapidamises, kuidas öösel tema ütles musttuhat, rotti Läks laudast minema ja kõndisid ühe teise lauda poole. Ma ei uskunud, niisugune asi võimalik, on, aga aga hiljem, kui ma olen kirjandust lugenud, siis tegelikult jah, tuleb välja, et selliseid rändeid on olemas küll, et rotid mingil põhjusel jätavad oma senise elupaiga maha ja lähevad kuhugi uude kohta. Ja siis võib tõesti öösel kohata musttuhat liikumas ja muidugi on küsimus selles, et kuidas nad määravad selle, kuhu nad lähevad ja jääb mulje esialgu, et neil ongi kohe selge eesmärk, et me läheme siit laudast nüüd vot sinna lauta ära elab olnud. Et võib-olla siin ongi selline plaan olemas, luurajad on kindlaks teinud, et seal on piisavalt toitu ja ja tingimusteta mõlemad, noh, kuidas omavahel kokku lepitakse, kuidas ränne käivitatakse, ega me seda päris täpselt ei tea. Kuidas hiirtega on, kas nemad on ka rändajad? Hiirtel vist selliseid rändeid ei ole, vähemalt ei ole ma lugema juhtunud ega ei ole ka kuulnud, et keegi oleks rääkinud massilistes tiire rännakutest, aga siin võib põhjus olla ka see, et kiiri torkani silmad on tillukene ja kui ta seal rohu sees näiteks siblibki kuhugi siis me ei pane teda lihtsalt tähele, kui palju me seda hiirt enda ümber üldse märkame. Rott on juba piisavalt suurt teda, me paneme tähele, aga hiirt näiteks kui ta seal rohu sees majapidamises kuskil suvel krõbistab, noh, ega me teda näe, ta kaob nende lehtede alla enamasti nad liiguvad ka nii varjatult, et nad ei torka ka silma. Et me ei tea väga paljusid asju nende hiirte ja rottide elust ju me teame nendest tegelikult väga vähe, aga samas inimesed on hiirtega pikka aega koos elanud ja nad on teatud määral nii kummaline, kui see meile ka ei tundu, on hiir olnud ka teatud määral püha loom. Näiteks hiinas austati hiiri teatud piirkondades juba ammu enne Kristuse sündi. Väga tähelepanelikult jälgisid ennustajad seda, kui ilmub või keegi leiab valge hiire või näeb valget hiirt. Selle põhjal tehti tuleviku suhtes mitmesuguseid ennustusi. Täpselt ei teadnud, mis ennustusi seal tehti, aga vähemalt need ennustajad jälgisid valgete hiirte ilmumist. Noh, need on sellised optilise efektiga loomakesed siis keda ikka aeg-ajalt ette tuleb albinootilise ja samuti üks selline sisekõrvakahjustusega. Huvitav hiirte rühmisega geneetiline, tegelikult geneetiline põhjus seal taga on, et, et hiired siis hakkad kuidagi niimoodi värisevad nagu meenutavat diskotantsijat veidikene oma käitumiselt niidavad tantsivad hiired ja näiteks ka Vana-Hiinas või keegi pani niisugust tähele, siis seda peeti jällegi suhteliselt halvaks Nendeks. No ja mitte ainult hiinlased ei austanud neid hiiri, vaid vanad kreeklased näiteks neil oli ka praegustel tardanellide koha peal oli üks hiirtele pühendatud tempel, kus Siiri peeti ja praegu on näiteks India piirkondades on teada kohti, kus siis rotid teedel on omad templid, shot austatakse, seal templis on tuhandeid ja kümneid tuhandeid rotte, kellele Sist regulaarselt tuuakse süüa ja, ja nad on niuksed, pühad loomad. Nii et alati ei ole see suhtumine hiiresse ja rott ei olnud ka selline vihameelne nagu praegu tihtipeale kipub olema vaid et, et see on seotud ka selliste austuse ja isegi teatud sihukse kummardamisega nagu jumalakummardamisega. Ameerikas kehtib palju vanu kummalisi seadusi. Ja üks seadus on selline, mis ei luba kasutada hiirelõksu enne, kui on saadud selleks vastav luba. Neid niisuguseid huvitavaid seadused ja igal pool, aga tegelikult see on väga mõistlik seadus, sellepärast et no mis see hiirelõksu panek muu tegelikult raudadega loomapüük. No ja kui me kõikidele teistele loomaldadel oleme need regulatsioonid kehtestanud, no miks siis mitte hiirte püügiks kehtestada. Aga ma kujutan ette, et kui meil praegu seadusandja riigikogu kehtestaks sellise jahiseadus paneb punkti juurde, et hiirelõksu tohib üles panna ainult siis, kui jänesejahihooaeg näiteks ma arvan, et neid liikmedystivalitaks tagasi pärast sellise seaduse vastuvõtmist. Et igal asjal on ilmselt ka teatud piir, aga, aga miks selline seadus sündinud on, see oleks küll huvitav teada, sellepärast et ilmselt pidi tal mingi põhjus olema, ega teda lihtsalt nii juhuslikult ei kehtestata, et kas siis tollel ajal oli veel hiire liiga vähe või, või mis, mis seal taga on, sellepärast et enamasti mingi huvitav põhjustab selliste põnevate seaduste taga olema. Kui pääsküla prügimägi likvideeriti, siis põgenesid seal elanud rotid paljudesse majadesse ja inimesed rääkisid, et need rotid olid nii suured, et vahel tekkis kahtlus, et kas need ongi rotid. Ma usun, et seal elasid rändrotid, kui nad olid suuremad ja paistsid suuremad ja siuksed tugevamad välja lihtsalt sellepärast, et nad elasid keset toitu. Prügimägi on ju tohutu toiduallikas ja kui on palju piiramatu toidu sees elavaid loomi, kes saavad rahulikult paljuneda, järglased saavad hästi süüa ja, ja kui siis toiduallikas ära lõpeb, nad on sunnitud kuhugi mujale tulema, siis, siis nad äratavad lihtsalt tähelepanu küll tänu heale toitumusel ja hoolitsetud karvastikule. Kõigele muule. Ma siin vihjati sellele, et olid mingid mutandid, kes olid suuremad ja et seal ei kindlasti ohtlikke jää, et ei, ma ei usu seda, vaid ma arvan, et nad lihtsalt heas toitumuses rotid, kes olid sunnitud siis tulema kohta, kus toitu enam nii palju ei ole ja paistsid oma hea toit hea konditsiooniga lihtsalt välja, paremini mäleta kusagil sellist 80.-te aastate keskel, 90. aasta alguses, kui Eestis tekkis ka selline vaba ajakirjandus, siis üks teema, mida lehest lehte korrutati, oli Moskva metroo hiidrotid, kes olid pool meetrit pikad ja tegelikult mingid hiidrott ikkagi ei ole olemas. See oli puhas väljamõeldis, kuidas ta tekkis, seda ei oska nüüd tagantjärgi keegi enam öelda, aga, aga selliseid koletisi mõrtsukaid, kes siis käivad metrootunnelites ringi ja jahivad seal kasse või keda iganes või koguni inimesi. Selliseid ei ole olemas ja väga paljusid muid siukseid õudusi, mida rottide kohta räägitakse, tegelikult ei ole olemas, et rott on üks, üks tavaline näriline loom meie kõrval. Ma ei ole, heida halve varem kui teised närilised ja ta on väga hästi kohastunud oma elukeskkonnaga tuleb seal väga hästi, toimed on väga paindlik, suudab reageerida kõikvõimalikele muutustele ja see, et inimese kõrvale ennast sisse seadnud on see näitab seda, et tegemist on ikkagi evolutsiooniliselt väga paindliku liigiga, sest väga paljudele teistele liikidele inimene mõjub natuke pahasti. Et mitte öelda katastroofiliselt, aga rott tundub seda inimese kõrval elamist suisa nautivat tange, arukas loom. Kuigi näiteks päris rotti uurijad ilmselt minuga siin nõustuda ei taha ja ütlevad, et ta on lihtsalt veidi intensiivsema käitumisega intensiivsem loom, kui, kui näiteks mõni teine ütleb merisiga ja kuna ta peab mitmekesisemaks keskkonnas toimetama, siis tema meeled on erksamad. Ja jälle tsiteerin Andreimiliootinit, kes kunagi ütles, et et kui ta võrdleb näiteks rotti ja merisiga no mingite teiste loomadega, keda inimene kodus peab, siis ütleb, et et merisiga on, on nagu lammas umbes samasugune, aga grot on enamasti nagu koeravoodi. Samasugune kaaslane võib temast kujuneda nii nagu koeraski, et et kui me jalutame, lähme, jätsime merisiga kaasa, ei võta lammast kaasa, ei võta koera võtta, aga küll, et samamoodi on selle rotti ja meriseaga. Tvat on lihtsalt natukene huvitavam, kuna ta peab toitu leidma erinevates kohtadest. Merisiga krõpsutab rohtu nii nagu lammaski, tal ei ole vaja erilist sügavat mõttetegevust või eriti arenev instinkte, aga rotil on neid vaja, kuna ta peab kogu aeg sellele maailmale palju paindlikumalt ja palju adekvaatsemalt reageerima, kui merisiga. Kolumbias on pandud resseeritud rotid miine otsima ja nad saavad selle tööga päris hästi hakkama. See viina enamasti peidetud, aga, aga temal on mingisugune lõhn ja tõenäoliselt lõhna siis ära kasutataksegi, ta leiab mingi raualõhna või teine võimalus, et võib-olla on seal mingi vibratsioon näiteks, mida rott tunneb. Rotid reageerivad näiteks väga hästi ultrahelile, et kui mina näiteks praegu siin niimoodi kahte sõrme kokku hõõrun, siis seda kuuleb nagu sihukest nakatumist, aga rott kuuleks siit sellist ultraheli ja kui see kaasneb temale mingisuguse meeldiva asjaga näiteks toidu pakkumisega millegiga siis iga kord, kui toit 1000 niimoodi sõrmi kokku hõõruda, siis rotile hakkab, see tasapisi mõjuvad niipea kui sõrmi liigutav, nii, ta tuleb oma peidukohast välja, lootused, metalle, toitu anname, siis ta ei kuule seda hõõrdumist, mida me kahe sõrmega tehtavaid kuuleb seal hõõrdumise kõrval tekkinud sellist ultraheli. Ja rotte dresseeritakse ka maavärina ohvrite abistamiseks. Rotid aitavad inimesi leida. Jah, et inimesed on püüdnud rotte ja hiiri tegelikult aegade hämarusest ju ära kasutada, ei ole ilmselt mõlemat laboriloom, aga rotid ja hiired ja, ja tänapäevaks on välja aretatud ju tegelikult geneetiliselt väga eripäraseid liine, mis on hirmkallid, nende aretustöö võtab väga palju aega. On ju teada, et näiteks jaapanlased on välja aretatud hiired, kes helendavad roheliselt ja on hiiri, kellel on teatud geneetiline defekt defekt võimalik tekitada tänavast uurimismeetoditega, et inimesel tegelikult rottidete hiirtest kui laboriloomadest kui katseloomadest tänapäeval tohutu kasu ja, ja selles mõttes meie suhtumine vaiksesse rotti natukene paremaks muutuda, kui ta, kui ta on, kuigi kui me tuleme jutu alguse juurde tagasi, et keegi krabistab põranda all ja kui ta seal krabistab ja eriti kui ta veel närivana Grapist seal siis on väga raske sellel hetkel mõelda selle peale. Ta abistab meid miinide otsimisel või ta abistab kusagil vaid maavärina ohvrite otsimisel laboris katsetatakse nende peal kusagil ravimeid või tehakse mingite haiguste uuringuid nende pea. Et siis siis ikka tekib selline tunne, et miks ta peab just siin minu põrandal krabisevat, et mulle see asi küll ei meeldi ja kõik need muud taustateadmised kipuvad meil nagu ära ununema. Üliharuldane nähtus on rotikuningas. Mida see endast kujutab? Rotikuningaks nimetatakse rottide pundart ja seda on täheldatud ainult kodurottide juures, rändrottide juures ei ole seda niimoodi loodusest täheldatud. Eestist on teada praeguseks hetkeks vist kolm šoti kuninga leidu, viimane neist oli tsirka viis aastat tagasi Lõuna-Eestist Mõniste lähedal. See rotikuningas terve pundar rotte, kes on siis sõlmedest sabadega, sabad ei pääse enam sellest sõlmest lahti, kõik üksteise külge seotud. Kui mu mälu mind ei peta, siis viimane eesti rotikuninga juhtum Mõniste lähedalt siis seal oli vist 18 rotti, oli koos püütud oletada, et kuidas need puntra tekivad siis? Üheks põhjuseks näib olevat, et nad kas siis uriini ja väljaheidete tõttu sabad kleepuvad kokku ja Colottides liikva hakas tekivad need sõlmed sinna sisse või et nad tekivad tihtipeale, sest et külmadel aegadel, eriti talvel, et rotid magad niimoodi koos puntras ja siis seal sabad, Need on jahedamad kui muu kere ja sabad võivad siis omavahel kinni jäätuda ja kui nad on siis seal ära jäätunud sabad ja kui rotid üles ärkad, hakkavad minema, siis jällegi tekib see sõlm ja siis nad on omavahel kinni ja tegelikult see rotikuningas siis eluvõimeline enam ei ole. Ja neid kusagil 400 aasta jooksul, mis on kirjeldatud Euroopas, neid juhtumeid on minu teada kusagil natuke üle 50 rotikuninga leiu teada, mida on dokumenteeritud ja mida on siis nagu suudetud kirjeldada. Et see on haruldane nähtus kuninga likust elust on seal asi kaugel, sest nad surevad kõik ära, sest kui nad sabad sõlmes on, nad ei ole võimelised liikuma ja lõpuks hakkavad 11 sööma, kuni siis lõpuks viimanegi ära sureb. Ja miks see nimi sihuke on tulnud just tulnud saksa keelest noh, neid on võimalik kunstlikult tekitada, et keegi ilmselt näitas keskajal rahvale, siis atraktsiooni šotid olid sabad sõlme seas nimetas seda rahva lõbustamiseks rotikuningaks, aga, aga kuninglikkusest rottide mõistes on see asi väga kaugel. Kassid püüavad hiiri, aga rotte nad eriti ei püüa. Miks. Vot on suur, oluliselt suurem kui hiir ja rändrotid on väga agressiivsed ka ja kassil On suur oht ennast vigastada. Kiskjatel on ju see komme, et nad püüad leida sellist saaki, kelle püüdmine teda ennast ei vigastaks, sellest iga vigastus kiskja jaoks. Noh, kas on ka pisike kiskja? Kiskja jaoks on see, et ta mingil ajal kaotab saagipüüdmise võime kaasa saaki püüda ja ta võib koguni hukka saada, kui haav näiteks väga hulluks läheb. Ja rotitega kokkupuutel on küllalt suur tõenäosus, et see haav mädanema läheb ja midagi juhtub sellepärast et rotid elavad sellises keskkonnas, kus on kõikvõimalikke baktereid ääretult palju. Ja selle tõttu ma usun, et kassid eelistavad kergemat saaki, et rotti nad lähevad püüdma siis kui enam midagi muud üle ei jää ja nii nagu rääkisime, et rotid on ju ka siuksed sotsiaalsed olendid ja tihtipeale võib juhtunud nii, et seal ühe roti lisaks tuleb selle kassi juurde veel teine, kolmas, neljas. Ja kui nad siis koos seda kassi ründavad, siis kassi olukord võib käia üpris täbaras ja sellepärast ma arvan, kassid neid rotte nii väga püüda ei taha, aga koerad küll, koerad küll, jah, koertega natuke teine lugu ja, ja on dresseeritudki näiteks terjeri, kes on sellised agressiivsed tegelased, nemad lausa lustiga, püüavad rotte ja, ja otsivad neid üles, murrad maha. Aga ega kõik koerad ka ei armasta, ott peab olema hea, agressiivne ja selline jahikoeraannetega koer, kes rottidega toime tuleb. Kas teie kujutaksite ette, et teil on kodus rott kesistutel aeg-ajalt õla peal või käe peal? Ma ise endale rotti võtaks, ta on selline uudishimulik ja arukas loom selleks, et tal oleks hea olla, ma peaksin temaga tegelema, mul ei ole aega temaga piisavalt tegeleda, et tal oleks minuga huvitav olla ja, ja sellepärast mul endal ei ole kunagi olnud rotti ja vaimselt ei taga endale kunagi Roti koju minu eluviisi ja toimetamise juures, ma usun, et mul võiks olla ainult kodus peetav objekt, akvaarium, aga kõik ülejäänud elusolendid minu juures toime ei tuleks, sellepärast et. Me kohtuksime liiga harva ja ja nad oleksid üksi, stressis ja, ja siis ma peaksin leidma inimesi, kes neid söödaksid ja tegeleksid ja sellest ei tuleks mitte midagi head. Et ma rahuldan oma sihukse kontakti vajaduse loomadega sellega, et käin sõpradel külas, kellel on need loomad olemas. Mõni aeg tagasi oli mul hea võimalus, meil oli naabrikask, kes otsustas, et kodustab ka meid ära ja tulime siis, kui me kohal olime, tuli meile alati külla ja, ja pidas ennast meie kastis või õieti meie pereliikmeks ja siis, kui ära läksime, siis ta jälle oli natuke kurba, kui me tulime, jälle rõõmus, noh, selline suhe meile sobis, aga aga et mul oleks selline olend, kes kogu aeg minu juures elaks, siis minu eluviis ei võimalda tema eest piisavalt hoolitseda. Kui vanaks rotid elavad? Rotid on suhteliselt lühiealised, rottide eluiga on seal kusagil kahest kuni kolme, nelja aastani. Et see on nagu selline keskmine aeg, noh, mõni võib elada, võib olla kuni viis aastat, aga ikka jah, see paar aastat on see keskmine eluiga hiirtel veelgi väiksed hiirtele jääb kusagil aasta pooleteise piiridesse, mitte rohkem. Nii et suhteliselt lühiajaliselt loomad on ja ma olen näinud inimesi, kes fanaatiliselt rotte peavad, et nad kiinduvad mõnda rotini. Ja kui siis rotikene oma elu ja ära lõpetab, et see kurbus, mis seal majapidamison ikka üüratu, nii et see noh, see on ka võib-olla üks põhjus, miks, miks alati peaks kaaluma, et kas ma võtan ühe või teise elusolendi, et kui me teed, peaksid lahku minema või kui see loomake peaks ära surevad, mis siis saab, et kuidas ma selle asja vastu võtad. Selliseid asju tuleks ka meeles pidada. Võib-olla siia lõpetuseks üks kunagine lugu, siis kui ma tööd selle loodusmajas oli üks õpilane veel ja temal oli kodus hoida. Ja ta rääkis, et ott armastas talle hirmsasti sõita, olime sussi peal nagu ta koju tuli ja pani toasussid jalga, rott istus sinna sussi peale ja siis, kui ta seal sussi peal istus, sõitis mööda tuba, aga aeg-ajalt saba kippus sinna sussi talla alla jääma, siis ta viiksata sirusest ja siis tõsteti seal maha, tehti talle pai kui tubli ott, aga näed, ma teen sulle haiget, sussi peal sõit, rotile ikka meeldis sõita ja siis ta ütles, et aja pikkuse rott õppis ära, et kui tal saba jäi talla alla, siis ta niimoodi noh, sõna otseses mõttes surus hambad kokku ja talus seda valu, aga häält ei teinud. Saaks ikkagi sussi peal olla, nii et, et rotid oskad siis oma tundeid ja, ja valuga peita ja vajadusel siis ka kannatada. Kuulsite keskeprogrammi hiirtest ja rottidest. Stuudios olid Georg Aheri ja Marie link.
