Maailmas on palju erinevaid ameteid, on ka neid, millega inimesed hakkama ei saa. Samas saates teeme juttu vaid vähestest nende hulgas sest pommikoerad, narkokoerad, jälje ja jälituskoerad ning päästekoerad pole ainsad Eestis kasutatavad teenistuskoerad. Oma töökaaslastest räägivad Urve Lageda, Maiu Pakov, Renee radala jahil, Reili, mina olen Vallo kelmsaar. Üldiselt on koertel 100 ametit, nii-öelda Eesti taustas, me räägime jäljekoertest, Norco koertest, päästekoertest pommikoertest, aga on veel olemas ju tegelikult laibakoerad siis on kelgu ja suusaveokoerad, jahikoerad kõik tegelikult on ju ametid koera jaoks, et ega see ta on nagu narkokoera ideede maks, tähtsamat koera, kui ta on jahikoer, kes oma peremehega jahil käib ja kui ta on jäljekoer, see on tema konkreetne töö. Aga nii-öelda pere koera amet on tegelikult sama tähtis. Teil on ikkagi töökoerad, aga need töökoerad on ühtlasi ka perekoerad. Ja meie peres on pommikoerad, aga need koerad on ühtlasi pere koerad. Nad elavad meil kodus ja saavad osa igasugustest tavalise koerale igapäevastest lõbudest. Milline koer sobib pommikoeraks? Pommikoer peab olema rahulik, tal peavad olema head instinktid, ta peab olema täis, mängulusti, tuleb, peab olema väga hea, keskendumisvõimega ei tohi väga palju abistada ja ta peab oma peremehele olema väga koostööaldis. Tegelikult kasutatakse siis pommikoerteks põhiliselt, aga need võivad muud olla, aga põhiliselt siis on saksa lambakoerad, labradori ja spanjalid. Noh, meil veel Eestis ei ole, aga maailmas väga palju kasutatakse Niukest tõugu koer nagu belgia lambakoer ehk Marina ja see on nüüd hakanud saksa lambakoera tõule tööomaduste konkurentsi pakkuma ja mingist taustast ta tegelikult teda ka ületab. Millal selgub, et koer võib olla potentsiaalselt hea töökoer, kas see on kohe tema sünnihetkel teada? Teatud tõugudele osadel tõugudele ei ole ja tegelikult on see ikkagi natukene nagu põrsa kotis ostmine. Ühelt poolt on muidugi näitajad tema vanemate omadused, aga teiselt poolt, kui nendel vanematel isal ja emal on väga head koerajuhid, kes lehvivad selle pärli ära, siis tegelikult me otseselt ei tea, mida see koer pärandab, aga noh, siiski on suurem tõenäosus hästi suur osatähtsus on tegelikult koera, kes seda pärlit nii-öelda lihvib. Materjal peab olema. Te olete koertega tegelenud umbes 25 aastat, veerand sajandit. Millal te jõudsite selle juurde, et hakkasite palgatööd tegema koeraga? Tegelikult oli sellega nii, et mina läksin aastal 92 tööle piirivalvekoertekooli ja ma tegelikult ei töötanud, mul ei olnud nagu teenist koera. Ma lihtsalt õpetasin neid inimesi, kellel olid teenistuskoerad, nii et seal ma olin seitse aastat ja ma tegelikult õpetasin neid inimesi, kes diis läksid piirile pärast oma teenistlikultena ja siis aastast 99, kui ma tulin tööle päästeametisse, siis siis mul oli esimene pommiga, töötasin seal oma koera, koerad on natukene oma taastusse, mõtlesin oma esimese koera aastal 78, kõige esimene, segavereline, aga peale seda, kui ma esimese saksa lambakoera võtsin 78, siis see oli niinimetatud stagnaaeg ja, ja kogu see koolitus ja maailmavaade oli nii-öelda nõukogude sõjaväepõhine aastast 90, siin juba tulid euroopalikud mallid ja koos sellega ka koerade koerte tüübid muutusid, inimeste tahtmised ja arusaamad muutusid koera nagu voolitav selle järgi, missugused on need nõuded, mis ta peab nagu tegema, mis ta peab oskama ja kui sa ühel päeval arvad, et koer ei ole võimeline ajama 12 tunnist jälgijaga, kui sul tehakse nagu selgeks antakse sulle koolides meetodit ja koeramaterjal, mis on seda võimeline tegema, siis ta ajab 12 ja 16 ja 24 tundi monot jälge, see sõltub nagu sellest materjalidest ja vajadustest. Täna tahetakse, et kõik koerad koolitatakse väga pehmelt. Koeramaterjal on ka läinud sellega seoses nagu eriti pehmeks selles mõttes, et täna seisab koerale paha näoga otsa ka vaadata, siis ta juba kuused vabal ühesõnaga muutub õnnetuks nõukogude aegsed korrad nagu nõukogude aegsed inimesed, nad olid nagu igast asendist nõus kõike tegema ja nad olid nagu selles mõttes tugevam, kannatasid Niukest räsimist, nagu rohkem avaldub, sega kuidagi nende töö tulemustes. See avaldub nagu sellises taustas. Et kui sa lähed ikkagi Euroopast koera ostma, siis mitte mingil juhul ei osta näituse mujale. Sellised koerad valitakse, kes on nii-öelda tööliinidest, sest need näikse linnud on nii pehmed, näiteks saksa lambakoertel on konkreetselt olemas tööliini. Saksa lambakoer näebki välja välimuselt nagu kunagine Ida-Euroopa lamba, nad on just muustaad, hallid, duubli värvi või hundihallid ja see on nagu täna olemas nagu kõikidest tõugudest näituse variant ja töölini variant ja need töölini näiteks saksa lambakoerad paistavad ilmselgelt silma sellega, et nad on sirge seljaga, nendel ei ole tagumikud, niiviisi jooksen alla sellepärast, et see sirge seljaga koer ta jaksab hüpata rohkem, ta jaksab joosta rohkem ja ta on terve ja näiteks ka labrador olid nii-öelda tööliini labradori, rohkem natukene setterit meenutavad hästi kerged ja sama kehtib ka nende Molinoiside kohta. Te mainisite, et töökoer peab olema rahulik iseloomult pommikoera puhul on see ilmselt ka eriti tähtis. Jah, peab olema rahulikum ja ta peab olema energiline. See on nagu eriti tähtis, et ta on kun, see energia või tahtmine seda tööd teha. Reeglina nad peavad olema niisugused hästi palli hasartselt ja inimesele omanikule tahavad väga meeldida, kui tal seda Niukest motivatsiooni ei ole, mis ta jaksu kunagi kuusega kaheksa tundi tööd teha. Kas see on ainuvõimalik variant, et koerajuht õpetab ja kasvatab oma koera ise? Ei ole näiteks ameeriklased, neil on nagunii, et ostetakse Euroopast, koerad umbes aastased, väga palju raha eest, need korrad maksavad 10 kuni 12000 dollarit ja aastased, kes sai testitud, tervishoiuuuringud on tehtud ja siis On neil koolituskeskused, kus selle ise väljaõppega inimesed koolitavad need koerad ja siis antakse need sõduritele, kes lähevad nende koertega karssis, Afganistaani või kus iganes sõjategevus käib või kus neid koeri vajan ja olen ise sellises san Antoniasse leitnandi lennuväebaasis käinud, kus oli peaaegu 1000 koer, keda siis koolitati, saadeti mööda maailma laiali. Nüüd kui võtta sellised juhud, kus ostetakse kutsikas, siis läheb tegelikult kaua aega, ennem seda, kui selgub, kas see koer vastab oma iseloomu omadustelt ja terviselt füüsilistelt näitajatelt, tema tööks vajalikud ega omadustel sellepärast üldsegi on maailmas mindud nagu seda teed. Eka soomlased üritavad osta enamuse koeri aastaselt ja just tervise pärast ja iseloomupärased, kuigi see koer maksab palju. Noh, kui te mõtlete 10 kuni 12000 dollarit, see on päris suur raha, aga kui te võtate selle juurde, mis maksab selle koeraaastaseks kasvatamine, siis talle tehakse kõik uuringud ja siis ta vasta ka oma iseloomuomadused töö jaoks. Tema väljaõpe on selle võrra palju odavam, kui te peate muidu võtma näiteks kolm koera tervis ei vea või tema iseloomuomadused ei vea, siis on läinud kolm aastat raisku. Need iseloomuomadused ja tervis on selle koera kõige suurem vara, sellepärast et kui ta tervis ei pea, siis ta ei saa kaheksa tundi päevas tööd teha ja kui ta iseloomuomadused nii-öelda ei vasta, ehk ta ei taha kaheksa tundi päevas tööd teha, siis ta ka ei sobi. Noh, ja siis on sinna veel väga tähtis tegur koerajuht, kes seda pärli siis nii-öelda voolib. Ja koerajuhist sõltub siis kõik ülejäänud ja koostööst, et kuidas nendel omavahel kapron, mõnele sobib ühte tüüpi koeri, mõnele sobib teist tüüpi koer ja kui siis selgub, et see ei ole selle inimese-le sobiv tüüp koera, siis ka võib-olla tulemus ei ole väga hea. Milline on pommikoera töö Eestis, kui tihti pommikoera vaja on, millised on need olukorrad, kus tal tuleb tööle asuda? On valves Eestimaal viis koera, 24 tundi on valmis Eestimaa erinevatest nurkadest sõitma objektile viis koera, kes siis töötavad graafikuga järgmisel päeval on järgmised kohe, kui peaks olema suurem häda, tulevad neile siis ülejäänud koerad appi. Kuhu teid on välja kutsutud. Ütleme niiviisi, et Eestisse ei tule ükski tähtis riigiisa ilma pommikoerad, teda turvaksid kõik tema magistraalid, kõik tema käimised, kõik con pommikoeraga läbi kontrollitud. Pommikoer ei tööta tegelikult üksinda, pommikoer töötab timineerimis grupiga, teda saadab alati pommigrupp seal nagu koostöö, kõik pommiähvardused, oma koera, töö, kõik see, millega tegeleb igapäevaselt pommigrupp. Sellega tegelevad ka pommikoerad. Ei, ainult ei korja maa seest lahingumoon. Te märkisite, et väga oluline on koera ja koerajuhi koostöö ja see, et nad teineteist mõistaksid. Olete teie oma koera alati mõistnud või on tema teid alati mõistnud niimoodi, nagu te olete tahtnud? Mul on antud aeg, kaks pommikoeraks on omavahel erinevad nagu yhe käega. Üks on emane koer, teine isane koer, mõlemad on tegelikult nagu hästi tasakaalukad, koerad, aga üks on oma haistmiselt hästi, Herk, teine on oma istmiselt, tehti põhjalik. Ma pean neid lihtsalt erinevalt lugema, erinevalt aru saama. Ma arvan, et Ühel ongi lihtsalt ühed asjad paremad ja teisel on teised asjad paremad töö, aga võib-olla on parem otsida ühtisid objekte ja teised on lihtsalt otsida Borent teisi objekte. Aga noh, hea on ka vahel ühte objekti mõlemi koeraga otsida. Iga päev tuleb niukseid olukordi, kus võiks koera rohkem uskuda või usaldada. Milles need avaldavaks, need avaldavad siis selles, et koer teeb mingi liigutuse või annab mingi märgi, mida teie peaksite oskama õigesti lugeda ja ei taju seda. Jah, see ongi rohkem nagu niiviisi, et sa usud loogikat, roppingu, koer tegelikult ei ole mitte koer, rumalaid koeral on, ei usu, see on nagu niisugune lugu, et kui koer nuusutab seal suitsuvorsti, siis mis inimene ütleb, ära oota seda suitsuvorsti on ju Stat süüa, aga see suitsuvorsti sees võib-olla see objekt, mida sa otsisid, koera omanik peab olema alati selleks valmis. Et ta juustu suitsuvorsti mitte sellepärast, et see lõhnab hästi, ehk ta tahaks seda süüa, võitjal musta suitsuvorsti, sellepärast et seal on alati öeldakse koer ei eksi kunagi. Kuidas pommikoer annab märku, et on leidnud selle? Reeglina ta istub sellepärast, et kui ta otsa roniks, siis oleks leitud ja hävitatud. Kui te näide tagantjärgi kohal, kus on toimunud plahvatus, siis teie tööülesanne on ikkagi samasugune otsida sealt et äkki on mõni teine lõhkekeha veel. Koerad on tänases hetkes maailmas ennast sellest autost väga-väga positiivselt näidanud. Väga palju plahvatusi on sellepärast ära jäänud, et koerad on leidnud sekundaarse nihke. Kuidas teie hinnangul on, kas koeral plahvatuskohal, kus on juba plahvatus toimunud, on seal raskem töötada, kui sellesse? Situatsioonis, kus ta otsib võimaliku lõhkekeha enne plahvatust, koer töötab, 100 protsenti koera on tegelikult suhteliselt kohanemisvõimeline nagu inimenegi ning sellepärast on kõikidesse maailmakohtadesse tulnud koodi inimesega Tõnni kohanemisvõimeline. Meie omadest käisid koerad Afganistanis neli korda, kokku käis meil kolm koera Afganistanis üks koer, kes kaks korda masin natukene võib-olla ei ole päris kompetentne, sest me ise kaasas ei käinud, aga seal on ikkagi kuum liiv ja palav ja teistsugune situatsioon, aga tegelikult said need koerad seal suurepäraselt hakkama ja need koerajuhid nendega samamoodi. Nii et tegelikult on need need ameeriklased. Me koerte ja koerajuhtide väga rahul ja inglased nii väga kõrge testis õpetatud ja kasvatatud, koerte ettevalmistus on natukene teistsugune kui Ameerikas, jah, maga ju ta siis parem on. Sest et ma arvan, et see tegelikult on parem see, et inimene on selline koeraga sünnist saadik koos ja ja tal on see üks koer ja nii-öelda koerana vastutus inimese ees ja, ja inimesena vastutus koera ees, mida kindlasti ei ole sellel sõduril, kes saab seal kolm nädalat väljaõpet, kuidas koeraga tööd teha ja siis läheb sellega tööle. Ikkagi inimene on siin Eestis teinud põhjalikud testid ja see koer on teinud põhjalikud testid selleks, et, et sinna minna, siis see on hoopis teine tera. Te olete kasvatanud koeri rohkem kui need, kes on asunud tööle ja kellega te ise olete töötanud ja millistel põhjustel, millest te märkide järgi te olete pruukinud mõned koerad välja, et need tööks ei kõlba. Tänases taustas me siin Eestimaa peal, võib-olla kõige rohkem tunneme huvi nii-öelda töökoera tuleviku vastu, nagu ma enne nimetasin, töökoer ei ole ainult see koer, kes on nagu ametkondliku kasutatav koer ehk teenistuskoer. Et töökoerad on ka need koerad, kellega tehakse resuurimil, käiakse suuri võistlustel, ka neid nimetatakse töökoerteks või tööliini koerteks ja nende hulgast juht valitakse neid koeri, kes lähevad ametkondlikuks tegevuseks, sest nendel on tehtud rohkem alati neid jälje koolitusi, kuulekuskoolitus, nii-öelda seda kaitset ehk kinnipidamist. Et nende avaldusi on kogu aeg niiviisi aretada, nende hulgast valitakse siis kas narkokoeri või või kaitsekoer või jäljekoeri, sest nende vanemate tööomadused on juba testitud ja me oleme üritanud siin Eestis seda rida, et niukseid koeri tuleks Eestisse väga ajada. Tänaseks on nagu see selgelt see kaunis Rex, kes on küll väga kaunis vaadata tegelikult Niukest TÖÖ poolt ametkondlik unustab ja kaheksa tundi tööd tegema, väga palju vastu ei pea, mõned üksikud isendid, nende kehaehitus täna ei ole enam selleks väga sobiv tulistasite sellele kaunile Reksile, mis mõtetega ta vaatab seda filmi? Eks teiegi võltsi võõras on selles mõttes, et seal on niisuguseid ilusaid momente, seal on head koolitaja tööd näha, aga kui sa vaatad, et ühes osas mängib vähemalt 10 koeratiks, hüppab aknast, teine hüppab, selgem, kolmas toob püstoli ja et need koerad tegelikult on seal erinevad, kui neid hoolega vaadata. Kõige esimesena näed ikka välimusest, aga noh, kindlasti seal on hea koolitaja tööd, aga, aga kui võtta just seda teist tausta, et kui te vaatate sealt Animal Planetis, minu meelest on see, kus need ametikoerad töötavad, pätte püüavad, muud tööd teevad, siis seal on hoopis teistsugust koerad. Seal ei ole ühtegi Rexi. Siis seda võiks tõlgendada niimoodi, et üks koer ei saagi kõike seda teha, mida see Rekssel filmist. Enamik saab ikka see tegelikult on normaalne seoses mitut koera kasutada, sellepärast et filmi jaoks sa ju ei saa, ta peab iga kord tegema erinevat asja, siis nii ilusse, nüüd ehme. Aga tegelikult on koer väga tark loom, ülamõistusele. Saksa lambakoera kohta öeldakse. Mõnele see väljend meeldib, mõnele ei meeldi saksa lambakoer, on nagu tühi kott, nii palju, kui sisse paned, nii palju seal tagasi on tegelikult materjali nii hea ei ole, materjali, paned kuskile kuudi nurka ketti siis ega see materjal, kuhu ta areneb. Kui sa ise ei anna talle midagi, mida tema sulle saab anda. Kas tühja koti mahub lõputult? Tühja kotti mahub lõputult. Kas on võimalik õpetada nii-öelda universaalset koera välja, kes teeks kõiki töid, milleks töö koeri kasvatada? Ei ole selles mõttes, et ta pole kellegile vaja, ükski inimene ei ole ka niukene, et ta on kõikidel aladel kokast lendurina, et seda ei ole vaja. Kui me võtame nagunii, siis ta oskab kõike natuke, ta ei saa olla igal alal proff. Kui tahta teha ühte asja väga hästi, siis saabki teha ühte asja väga hästi. Pommikoer ja narkokoer, nende ettevalmistus on natukene sarnane vist. Isegi väga palju, see on praktiliselt sarnased. Aga üks koer, pommitööd ja narkotööd ei saaks teha. Sellepärast, et kust te teate, mida ta tegelikult leiab selles mõttes, et ta ei ütle, see siin on pomm. Narkot ta näitab teile küll, aga kes seda siis hakkab välja mõtlema, mis asi see on. Kujutage ette, et kui koer näitab teile narkootikume, siis te lähetud selle ära. Kui koer leiab pommi, mis te arvate, mis siis juhtub? Nendel on nagu täiesti välistatud asjad. Ma alati räägin ühe nihukese anekdoodi selle kohta kõik inimesed on arvamusele. Narkokordan aparaadid, kui narkokoerad on narkomaanid, siis pommikoerad on pommimanni, Tanja ja laibakoerad. Minu koerandusega tegelemise juured on väga kaugel aastas 84 kus ma sain seda iseendale esimese tõukoera, see oli hobi ja aastas 94 oli sellest saanud. Kõigepealt töötas siin Kuperjanovi üksik-jala pataljonis ja tegelesime seal nii patrull kui pommikoertega ja sealt edasi arenes asi tolli koeranduseni. Töö käib tegelikult enamusjaolt piiril, aga me käime ka kontrollimas koos politseiga aeg-ajalt kuule ühiselamuid ja ka läbiotsimistel. Koerajuhi tööpäev kestab keskeltläbi 12 tundi. Hommikul enne tööle minekut võtab ta oma koera ja lohutab seda. Kui jalutuskäik on tehtud alles peale seda panete koera autosse ja hakkab tööle sõitma. Tööle jõudes koertest võtab tavaliselt 15 20 minutit intensiivselt. Siis tuleb talle võimaldada puhkepaus, sest mina ei jaksa enam. Aga see ei tähenda seda, et me ei saa teda siiski nüüd kohe 100 protsenti mitte üldse enam tööle rakendada selles hetkes, vaid siiski varud on olemas. Seda koera saab veel kasutada, aga, aga see hea tööaeg on selles hetkes 15 20 minutit. Ja töö on siis valdavalt narkootikumide otsimine, nende avastamine, leidmine? Jah, just nii. Kas konkreetsel koeral on mingisugune narkootikumide grupp, mida ta ära tunneb, või eristab ta kõiki? Tavaliselt narkokoer helistab kõiki enamlevinud narkootilisi aineid, kogused võivad olla väga väiksed. Kui inimene on tarbinud ja tal seda ainet ei ole kaasas, on ka võimalik koeral see välja võtta. Teinekord võib juhtuda, et koer näitab ka ravi, neid aga, aga tavaliselt nad sisaldavad ikkagi mingisugust narkootilist ainet ja mujal pool maailmas, kus on narkovedu täiesti tavaline, kus seda veetakse suurtes kogustes. Seal on olemas ka pommikoerad, kes kontrollivad enne auto üle ja siis läheb alles narkokoer oma tööd tegema sest on olnud, kus on pandud suure koguse külgega pomm ehk et leidmine tekitab eluohtliku olukorra. Mil määral erineb narkokoera ettevalmistust näiteks pommikoera ettevalmistusest välja arvatud see, et see asi, mida tuleb otsima teine. Narkokoeravõimalused on natukene laialdasemad, narkokoer võib näidata oma aine leiduv päris mitmel viisil, ta võib näidata seda aukudes vaadates seda kohtuda võib kraapida, ta võib istuda või lamada, sealjuures ta võib seista. Pommikoeravõimalusi on vähe, ta peab olema rahulik. Oma leiu juures. Te lugesite päris mitmeid neid erinevaid võimalusi üles, kuidas narkokoer võib seda objekti näidata, kas õpetajate kindlalt selgeks või ongi nii, et ta valib ise selle meetodi, kuidas. Tavaliselt ikkagi koerale õpetatakse kindlalt selgeks, mõne koera puhul tekib mingi lisanäitamisversioon ka, kui ta ei saa võib-olla sina eesti lähedale minna, kus lõhn asub või on mingi muu põhjus selleks, et ta ei saastale näidata, nii nagu ta tavaolukorras teeb, et siis võib tulla mitu kombinatsiooni ideaalvariandis, kuid see koer on alles kutsikas ja me teeme esimesi harjutusi ja kui see mänguasi läheb peitu, mida ta parasjagu otsima peab, siis ta pakub meile mingit varianti, kuidas seda kätte saada, kas käpaga näiteks diivani alt või ta viskab pikali, jääb vaatama. Ja seda on väga lihtne edasi arendada, sellest, et me võtamegi selle, mida ta üritab meile pakkuda. Aga te mainisite, et on ka teatud kombinatsioonid need kombinatsioonid siis ka koer nii-öelda valib ise neid arendatakse edasi. No kombinatsiooni koha pealt võin tuua näite enda koera peolt, et tavaliselt on kraapiv koer, aga kui see lõng tuleb tema jaoks kusagil kõrgelt, siis ta jääb sinna kõrgele vaatama ja hakkab rütmiliselt haukuma, et selle järgi mul on aru saada, et see on kusagil kõrgemal, kuhu ta ei pääse ligi. Kui koolitus läks raskemaks, lõhn läks kõrgemale, siis ta hakkas pakkuma sellist varianti. No teil on mitu koera, kas nad käituvad ka erinevalt ja nad käituvad väga erinevalt. Üks on hästi aktiivne koer vene spanjel, kes küll vahepeal aktiivsusega pahandusi teeb, kuna ta lõhnab hästi. Ta küll suudab kiiresti leida, aga samas ka teinekord on oht, et igasugu asjad kukuvad ja tuleb valvata ka selle heaolu üle, et toimiks rahulikumalt. Aga teine koer on pigem vastupidi, selline tagasihoidlik, kes ei taha üldse mitte igale poole trükkidega tormata, tema on Springerspanjel ja selles on tegelikult aktiivsust, head tahet olemas, aga ta seda töös väga ei väljenda. Meil, te olete oma. Koertega käinud ka võistlustel rahvusvahelistel võistlustel, kus eri riikide narkokoerad siis omavahel konkureerivad, mis võistlustel on teistmoodi kui igapäevatöös. Närvipinge koerajuhil aga korral endale ei mingit. No eks see natukene enda närvipinge kandub üles ka selle koeral, aga koer vedas välja, oli meil seal hea võistlustiim, teine koerajuht, kes võistlusel osales, oli Arlacelviste oma koeraga. Laki lakki on meil venes ponnieli ja mingisuguse koera järglane. Aga oma tööd tunneb ta väga hästi ja töötahe on tal väga hea. Jabismina oma koeraga Kirke, vene spanjel, iga see oli meil esimene võistluskäik. Alguses ei olnud ju meie koertele õpetatud palju kuulekust, siis tegime selle kiirtööna ja anime, siis läksime süda saapasääres. Võistlused toimusid korraga mitmes erinevas kohas, meid oli jagatud kolmest Grupigrupid, loositi ja igas grupis oli siis uus mood. Ühes oli vist 70 19, riike oli kokku võistluspaika, Meitsi, siidi, kõiki, aga seal loositi võistlemise järjekord ja eks me siis seal järjekorras ootasime, et aga mida rohkem saavutada, seda rohkem närv krussi ei lähe. Ja nii ta nagu oli, aga läks nagu sedapidi hästi, et esimene võistluspäev olime ruumidest otsimises. Meie narkokoer. Laki sai maksimumpunktid 100 punkti ja minu koeral tuli 91, kuna ta jalutas ühe korra mööda ja siis läks nagu tagasi, aga temal ongi niisugune komme, et vahepeal käib, nuusutab natukene sealt kõrvalt. Ta täpsustab asukoha ja siis läheb õigesse kohta ja siis tuli väikestest autodest otsimine, kus meil tulid ka maksimumpunktid. Mõlemal oli suurtest autodest otsimine, kus natukene sai omale ämber tehtud. Teemaks oli seesama nagu rääkisin, et kõrgelt otsimise haukumine ja, ja võistlustel küsiti enne kui sa sinna läksid, võistlema, kuidas sinu koer näitab, sai öeldud, et eta näitab kretsides ja kui on kõrgemal, ta võib haukuda, aga unustasin ühe pisiasja öelda, ehk et, et see, kui ta mulle näitab ainet kõrgemalt, ta haugub rütmiliselt. Aga kui ta teinekord tahab saada kõrgemale, tahab nagu ülespoole saada, siis ta lihtsalt haugatab ja ma aitan teles poole ja siis ta juba nuusutab ja näitab konkreetselt tolles hetkes kohtunikul tekkis segadus, et mul koer nagu Haagatas ja ta nagu küsis, ta ei saanud aru, kas ta nüüd näitas ei näitand, kuigi minagi Nicole ei näitand, et koer leidis, sest omaniku näitamisele peale pidi otsus tehtama, et kas see koer on leidnud või ei ole, et enne nagu kohtunik otsustada, aga kuna ta teadis, nagu, et kaks markeerib visiiseli antud haukumine kraapimine, siis tema nagu ei suutnud seda tõlgendada kuigi jah, natuke mõned minutid hiljem me leidsime koha ja me näitasime ja kõik kallijat, aga see tekitas segadust ja see viis mõned punktid minema. Need on tegelikult täpselt samasugused situatsioonid nagu koeral igapäevatöös. Tuleb otsida tuleb ruumi ja täpselt igapäevaselt, situatsioonid olid tehtud, aga nii palju oli erinevust, et kottide asemel olid kasutuses suure staadioni peal suured rohelised sõjaväekastid, kus oli kõikidele võistlejatele võrdselt oma puhas A kaheksa kasti aega kolm minutit ja kasti ei olnud kellelgi teada, igas reas oli ta erinevas kohas, siis järjekord loositi loosiga, mis oli kõigile võrdne, oli see olenemata, kust kas tasus oli see aine peidetud kasti keskele, et oleks kõigil võrdsed võimalused. Ja see läks meil ka hästi. Kas on seda ka mõnikord juhtunud, et teie olete oma koera käitumist kuidagi valesti tõlgendanud või vastupidi, et koer on teie käitumist valesti tõlgendanud? Heks nihukesi huvitavaid situatsioone tuleb ette, kus teinekord nagu tekib huvi, et millest selline käitumine tekkis, et siit paar siukest väikest näidet võin tuua, kontrollisime bussireisijaid ja koeral tekkis huvi ühe memmekeste koti vastu. Käis, vaatas, aga noh, mitte selline huvi. Ma läksin välja lugenud, et seal on aine, aga ta käitus nagu niimoodi, et minus tekkis huvi, et tahaks teada, mis seal sees on. Ja lõpuks me võtsime selle emmekese kontrolli ja selgus, et tal oli kotis kassipoeg. Noh, see oli näha, et, et kindlasti viite seal ei olnud narkootikumid, aga aga see koera huvi oli niisugune eriline, et see ei olnud õitseja tavaline koitu, et seal oli midagi teistsugust. Siit ühe võib veel tuua, et autot kontrollides esimesest uksest koer nuusutas nagu ninaga tahapoole tegin tagumise ukse lahti, koer veab ninaga lae alla tükk kohe mõnusasti. Et silmad käisid ringi, et mis asi see nüüd on, jälle paneb nina alla, tõmbab sügavalt sisse, ise selline rõõmus ja kindlasti jälle mitte, et tegu on ainega, aga selline huvitav käitumine ja siis, kui ma ise ka pilgu sinna istme alla pöörasin, siis ma nägin seal korpi soojade kotlettidega. Aga seda momente ei ole, et koer need soojad kotletid tahaks nagu enda kätte saada. Ei, minul ei ole seda momenti olnud, aga töötame elusloomadega ja kindlasti võib juhtuda, et mõni söögiisu parem koer võib kogemata apsaka teha. Teie koerad on õpetatud narkootikumide leidmisel, aga on nad leidnud mingit muud salakaupa. On juhuseid olnud, kus meie töökoerad, mitte nüüd minu koerad, aga meie töökoertes koera rohkema huvi tundmise peale on võetud sõiduk, kontrolli on tulnud sealt välja küll ette ja mingi kord oli ka suurem kogus raha, mis olin istme alla peidetud, et mis iganes põhjusel see raha seal oli, aga koerte huvi selle auto vastu oli, nad ei näidanud seal küll, et seal oleks olnud ainet, aga see huvi oli piisavalt suur, et neis huvi äratada, et seda autot kontrollida. Eestis tollis töötavad ainult narkokoerad, Inglismaal on ka veel toidukoerad, aga samas mul tuli meelde, et tegelikult meil ju on need kehtestatud näiteks idapiiril see tubaka sissetoomise piir, mis on suhteliselt väike, et kas tubakakoera oleks mõtet õpetada. Ma arvan, et meie riigis hetkel ei ole ilmselt veel mõttekas. Tubakakoera õpetamiseks on vajalik hästi suur tubaka kogus ja nad leiavadki neid suuremaid koguseid mitte. Näitame nüüd iga inimest, kellel on üks pakk või kaks pakki taskus. Et see on nagu natukene teine temaatika, et siis seda ühte sigaretti vaid me võitsime ikkagi neid suuri koormaid, sel juhul. Kas Eestis oleks ajad töö koertele teie hinnangul kuidagi suuremat tähelepanu tõmmata ja kui oleks, siis mida sa annaks? Jah, seda nagu oleks rohkemat vaja küll, võib-olla annaks parema töö teatud lõikudes kindlama tunde koerajuhile töötades võib-olla suurema motivatsiooni koerajuhile koeraga töötades kindlust. Kas võistlusel käimine muutis kuidagi nende inimeste, kellega te koos peate töötama arusaamiste koerategevusest, koeraväärtusest? Osadel kindlasti jah, osadel ma arvan, et mitte, et on ka seda arvamust tunded, aga sain koerte töö ja rajad nii läks. Et teie igapäevatöö, et see on loomulik, et see niimoodi. Toimib see on loomulik, et te olete Euroopa meistriteks. Noh, kas nüüd päris meistrit, teine koht muidugi jah, et, et selles suhtes siiski võib-olla tõesti pisut uhke, et me läksime sinna proovima esimest korda ja ja siiski tulla teiseks, et seda ma küll alguses ei arvanud ja individuaalses järjestuses enda kohta ma tean küll nüüd, et ma olin ka seal oli nüüd 37 koera seal koos ja mina olin neljandal kohal. Ei anna hingele rahu, kaheksa punktiga jäin. See tähendab seda, et uus võistlus on arstis. No annaks võimaluse teistele ka, sest meil on siiski 20 koera ja nendest koertest võiks ju keegi teine ka seda võimalust. Kindlasti on meil noori ja häid tegijaid, kes tulevad peale ja, ja on neil ka mille nimel pürgida ja teine koerajuht oli meil seal võistlustel, see oli nüüd kuues või seitsmes koht, nii et individuaalselt, nii et polnud ka üldse mitte paha, kuigi ainete leidmises oli tema puhtalt esikohal. Olete te arvet pidanud, kui palju selle aja jooksul, kui te olete narkokoertega töötanud, kui palju teie koerad on narkootikume leidnud? Ei ole arvet pidanud, sest kui tuleb üks leid, siis rõõm on küll, et koer sai sellega hakkama ja, ja ohtlikke olukord on kõrvaldatud. Jälle see aine ei jõua võib-olla minu lapseni võib-olla kellegi teise lapseni, et nagu tõstab motivatsiooni selline leiuhetke, et aga otsest arvepidamist küllaga. Aeg-ajalt jõuavad teated nendest leidudest ka ajakirjanduse vahendusel, siis laiema üldsuse ette. Aga kui tihti neid leida tegelikult ette tuleb? See on väga erinev, seda ei saa niimoodi hinnata, vahepeal pole nagu midagi, aga vahepeal tuleb jälle päris tihedasti. Sõltub olukorrast, et on ju väga hea lause olemas, selleks, et leida on väga lihtne, tuleb ainult õigel ajal õiges kohas olla. Siis on jäljekoerad, kes valdavad teeni maad rohelisel piiril, Moldovas idapiiril, meil praegu ja nende tööülesanne on piirilõikudel ületusjälgede avastamine, nende jälitamine ja ka inimese kinnipidamine. Need on kõik piirivalvekoerad siis töö suitsu järgi ja siis on jälituskoerad, kes valdo teenivad siis ka suurlinnades maakondades kes on Valdot siis enamuses politseinike käes ja nemad peavad siis samamoodi jälgama mööda jälge liikuma, inimesi, inimest kinni pidama, suutma sündmus koormata trolli, teostada muud sellised elemendid, aga seal on nagu vahe nii-öelda selles kvaliteedis. Ehk kui jäljekoer peab sabajälge, mis on näiteks viis kilomeetrit pike näiteks mingi 10 tundi vana, siis jälituskoera piir on oluliselt hoopis madalam, ta mõeldud nagu operatiivülesannete täitmiseks, tähendab seda, et näiteks on kaks kilomeetrit umbes kaks tundi. Et seal see põhimõtteline vahejäljekoerad valdavad, ei hammusta, kuna nende tee spetsiifika, need eesmärk oli see, et nad leiaksid piirilõigul, kui liiguvad jälle ülesse sõltumatu vana Sanna 10 tundi, 12 tundi, võib-olla isegi varem veel tõenäoselt 12 tunni, sellel sa leiad inimesel lõpus on peagu olematu, tõenäoselt sa leiad ühe tunnisel ele, inimese lõpus on suur, järelikult ühed vajavad kaitset ja teised mitte. Üks, näiteks koolituse nüansse, mis eristab meid nagu tsiviilmaailmast, sest tegelikult Eestis väga palju sportlasi, kes koolitavad ka jälge, on see, et meie kõigepealt selle üles leidma. Piirilõigu pikkus võib olla ka viis kilomeetrit, mis tähendab seda, et see on üks selliseid koolituse eripäraseid, mida juba tsiviilmaailmas ei tehta. Ehk kui, nagu võrdluseks tuua koolitamine tegelikult on ääretult lihtne, see ei ole muud mitte midagi, kui tatsama ta metsa Noobiaga iga sammus toitu, koer leiab toitu ja tuleb inimese lõhna, kõik on nagu tehtud. Kuid meie alustame, liigume sealt nagu suhteliselt kiiresti, teises suunas hoopis edasi me õpetame peale seda, kui ta nagu algkoolitus saab jälle ülesleidmist. Sellist asja tsiviilpraktiseerida üleüldse, sellepärast et võistlus on paika pandud, nii et löödud postmasse seaduse alustad ja kusagil on ka mingi lõpumärkus, aga lõpetad meil riigi kunagi ei tea, keskus käis ja mis asjaoludel oli, et see koolitus on erinev. Teine suur uuritusse tsiviilis tehakse meil paljude jaoks on kaitsekoolitus ehk koolitus, kuidas koera abil inimest kinni pidada, lihtsandandas koera hammustama, selleks, et saaksime seda kurjategijaid kinni võtta ja on see varrukamehe lugu. Inimesed on näinud ja, ja sa valdavat see, kuid see, mida tahaks seal platsi peal, seal on meie jaoks ainult algatab seadme, liigume suhteliselt kähku edasi. Kaitsekatses nähakse ette seda, et koer hammustab varrukas siidi, laseb käsu peale lahti, tahab argumente valma. Aga meie eripära on see, et lõpetame selle varrukas, hammustame selgeks koheselt lõpetama ka seda, et see varukaselevides hammustamise objekt vaid inimest hammustanud subjekt, ehk toon lihtsalt näite, et kui inimene ronib nii kõrgele puu otsa, et käest kinni saastale hammustama, saastuda kinnisaar ehk tsiviilis koristatud kooriliselt üritaks ikkagi meeleheitlikult kätt kätte saada, mis sest, et see käsi on seal nii kõrgele ta sinna juhatajaks inimene jääbki minemata võime koera poolt, siis me õpetame härra suukorvis tööd tegema, et olla hindad absoluutselt otsekohe. Mis tähendab seda, et võib-olla meil platsi peal võib näha ka poolalasti mehi ringi jooksmas käsukorvis koeral seda meest ründamas, et näha, et näiteks ükspäev tuleb tõesti üks ma tea kuritegelike kalduvustega istmele tee peal vastu, siis me teame, et see kohe sinna külge läheb, siis võib juhtuda, et korra harjunud, et mingid riided on seljas ja see koer ei lähe hammustama, noh näiteks nad on kõik elulised sündmused oma koolituskohad muudab Medonoveendudesse koordi oma töö ära siis ta ei oleks mitte midagi hullemat, üks suhteliselt segane koori jookseks mööda metsaalust ringi ja otsiks, keda hammustatakse, aga samas nagu ei hammusta ka, see on ohtlik inimestele seal ohtlik meile selle tõttu. Koolitus liigub meil teatud etapis nagu oluliselt hoopis teises suunas elase samast ei koolita koeri tigedaks võite koolitate ikkagi neid käsku täitma ja ikka ehk tegelikult minu enda koer, kes hammustab suhteliselt hästi suhteliselt tähendab seda, et tomati paremini koeraga mul seal nagu paratamatu lootused talataks parimat koera saada, aga õõnes tolate siis ta on tavaolukorras täiesti normaalne. Lihtsalt kui ma pean ütlema, et nüüd on aeg, et nüüd on see mees, nüüd tuleb see asi ära teha, sesse koer seda teeb, see on nagu Vena igand, toodeti selliseid koeri rihma otsas, muidu töötaja saavad, need koerad on tähistanud Moostet ajab jälgiaga nõndaviisi, et seal võib tohutu rahamaa sees olla tänal rahulikult, seest läbi, ta ei reageeri mitte kellelegi. Tige koer tavaliselt tähendab seda, et see koer ei ole teatud situatsioonides töövõimeline kui raekoja platsil näiteks noh, oletame, et ta kaotab oma rahakoti ära mõnigi esemeks oma koorabil üles otsida. Ja seal on veel 50 inimest ümberringi, siis see tige koer pöörab oma tähelepanu nendele inimestele, suutmata teha seda eseme otsimise protseduuri. Hästi koolitatud koer, nagu meil päris palju pal tekkinud teenest inimestest üldse välja, mis, et võib-olla seal all avatud või isegi mõni viskab õllepurgiga mõni kuninga, mis iganes eeldaja, lase ennast sellest häirida. Nad ei ole sellest, otsustagu tigedalt klassikalises mõttes. Praegu te töötate ise koerte koolitajana, aga te olete varem töötanud ka koerajuhina ehk siis otseselt koeraga väliobjektidel tööd teinud. Minu teenistus algas 93. aastal ja 94.-st aastast peale seda, kui ma lõpetasin Narva õppekeskuse tollal siis jaolamate gurusse sattusin teenima kordonisse, kus siis mulle anti minu esimene koer juba olles ajateenija viimane mees, hindud, kes ajateenijana koer sai, sain endale koera nimega Aira. Ja tegelikult sellest ajast peale tähendab kooravina koera fina lõpetasin töö alles aastal 2004, nii et noh, kui nüüd kokku luues vähemalt 10 aastat vist otsustas tasemel ma alustasin tööd kui tavalise järjekorra juht, kui ta aastal 97 soomlased meile pakkusid narkokoolitust ja siis ma tõstsin käe, tahtsin sellest osa võtta, et peale seda ma töötasin kaks aastat raudtee piiripunktist sama koeraga narkokoera õhina, kui koer oli suur. Ja tööd oli suhteliselt raske teha ja mul igal selline koer, kes oli võimeline mõjuma hirmutavat inimeste suhtes. Ehk kui suur koer, kelle silma vaatad, ei mõista nalja siis sellise koeraga olid Marko töötatud mõtest nagu raske teha, siis ma läksin nii-öelda rohelise bee tagasi ja kuni aastani detailidesse samuse koeraga töötasin edasises Narva kordonis, põhiliselt siis oli selle korv patrulltegevuses ehk kooli mingid operatiivsed väljakutsed, keegi kuskilt läks üle jõe või mingi sündmus kuskil juhtus siis mind suunati koeraga jälgijat üles võtma või keegi osutas vastupanu, selgelt tekib konfliktsituatsioonist, toodi koeraga kohale selleks, et hirmutada inimesi või kinni pidada. Et noh, sellised tööülesanded kindlasti lihtsalt lugusid, mis sellest tööst on meelde jäänud, meenutage mõnda lugusid olnud igasuguseid, vanasti veel 94. aastal ei olegi väga ammu aega tagasi meil juhtivkoosseis reakoosseis kandis erinevat värvi vormijuhti koos kandis halli värvi vormi ja need mehed, kes käisid mineraalset nagu piirivalvur, kandsid laigulist ja koerad tajusid seda vahet, nii et meil olid tegelikult teatud valvekoerad oma koer oli nii, et kui keegi ülemustest kippus kuhugi tulema, sa teadsid, et see koerlast häirima, aga peale ülemad kuivõrd tasub ehk nagu väga tihti nagu küll ei tundnud, ütleme otse kohtades nii, kuid samas ikka aeg-ajalt igasuguseid SS seal juhtus, et ma olin kunagi kulgu sadamas. Saan siis Narva veehoidla ainukene sadam, kus ametlikult saab hoidlale minna, teenistuse korv kaasas ja siis hommikul vara Andrus otsustas ootamatult putkasse sisse vastuda Linz, ruum nii-öelda siis, kus me olime et ennast kirja panna, välja minna, kuid selle asemel viisakalt koputada, hüppas ta sisse ja röögatas, mille peale minu ärge siis ilusti seal tooli ollakse, koheselt hüppas talle külge, lõhkus ta selle puslati ilusti ära, mille peale vana natuke kähkis puhkes, vihastas ja läks kohe. Nii et temaga müüke tol päeval tegemata sellest lähedased ametiruumidesse sisenemine sõltumata asjaoludest peab olema viisakas. Et asja ees teist taga sisse hüpata ei tasu, et noh, sellise imelise ekstsesse või koolitus käiguses, noh ma toon lihtsalt näited. Me kordoni territooriumil tihti treenisime korraldada hammustamist, noh nagu ikka tiguraid koera nähes pidi põgenema nurga taha, aga juhtumisi oli lõunaaeg ja kõik see aja teete, koosseis, rõõmsamised marssis söökla poole sealtsamast nurga tagant hoopis vastu. Nii et vigureid niukses sinna koor jooksis järgi ja siis ma kuulsin meeletult kirjumiste karjumist, jooksmist. Siis ma nägin, kuidas peaaegu pool rühma mehi lõuna puuduvad. Noh, sellist asja asfaldil juhtum, aga vahest juhtub aeg-ajalt naljakaid asju, aga siin koerale ei saa mingit etteheidet teha härra juhile, ei, see oli halvasti planeeritud haridus, mis õnneks lõppes suhteliselt nagu hästi, aga konkreetsete situatsioonide eritamised ning jälitamise on küll olnud, aga ei ole nagu õnneks ühtegi. Kui olukord olnud, kus oleks pidama seda koera eesmärgipäraselt kasutama sellest, et tihti on juhtunud nagu nii, et kui inimeste korraga tajun teda selja tagantjärgi tulemust, nad on lõpetanud, põgenemise jagu hallanud, see ei tähenda seda, et, et me võime nagu ükstapuha, mis koera kaasa võtta, ikkagi eesmärk on see, et kuise On see hammustama igal juhul ja selle kinni pidama. Hästi palju on olnud selliseid ülesande lahendamist, kus keegi nafta sisse löönud, eriti vanasti seal Narva jões, Narva siidiasutuste murti sisse, võid ju arvuteid, ainuke koht, kus need arvutid on võimalik saada odavalt ja siis sa läksid, ajasid need jälgija tihti, võis juhtuda, et sa jõudsidki naabrimehe juurde, kes tegeleks arvuti, oligi sealt ära ehmunud. Et noh, selliseid situatsiooni lahendus on ikka tuleta, kas koerama taiplikkusega on teid üllatanud töö käigus? Taiplikkusega nüüd küll vaevalt, kuid aeg-ajalt koer üllatab sellega, kui ta on suutnud sooritada ajalises mõttes midagi, mis tunnustusele võimatu. Noh, ma lihtsalt toon näite praegu, et kui me räägime kõva pinnasejäljest, kõva pind on näiteks betoon või asfalt kruusatee, siis tihti sa kogeda, koer on juba jännis siis kui see jälg on ületunnivana. Kui vaadata seda lõhna seal nii lähedal, tõsi, raske ajada, kuid mul ühe korra juhus, kus meil Narva jõe kuiva säng, endine jõe põhi seal kaetud tavalise paekiviga ja mul koer ajas tõesti jälje ära, mis oli juhtunud nii, et õhtul oli sündmus juhtunud ja hommikul läks naat seal vahet oli veel 10 tundi. Ta suutis seda jälgi ajada, siis vaatasid, imestasid, et mis asjaolude kokkulangemise tõttu sellised asjad nagu õnnestuvad. Kui tihti piiriületajaid tuli taga ajada või otsida, räägime aastast 93 94, siis iga öö, need olid sellised aastad lihtsalt praeguseks on olukord muutunud, piiriületuste arv on ikkagi nagu väga-väga-väga väike. Ehk ma pakun välja, et äkki kord kuus, kui sedagi, kas on olnud selliseid situatsioone, kus teie kui koerajuht ei ole oma koera õigesti mõistnud või vastupidi, et koer ei ole teid õigesti mõistnud koera olend, kelle üks positiivseid omadusi on see, et ta ei räägi samamoodi negatiivne omadus ehk teatud asjad teatud suhtlevad käima nii-öelda seljaaju tasandil nii-öelda alateadvuses, kui ütleme nii, et kui suured poliitilised parteisid omavahel kokkuleppele ometi nad oskavad rääkida, siis tegelikult samamoodi valesti mõistmist esineb ka tihti koera vahel. Põhiline protsess, et koera koolitama iseenesest naerdud lihtne koer midagi teeb, saab maiust, koer midagi ei tee, siis saab nii-öelda mõjutust, kuid selle koostöö loomiseks see võtab nagu kõige rohkem aega, tegelikult ühe hea koera koolitamine võtab aega, võib-olla heal juhul koolitusprotsessi pikkus. Kuid selleks, et see asi veel omavahel toimima hakkaks, et nad üksteisest aru saaksid, läheb üks aasta veel juurde. Ehk kui inimene on andekas, salvestan koera. Ta võib ühe aastaga saavutada sama, mis mõni mees kolme aastaga. See on nagu see vääriti arusaamisele kohe põhipõhjuseks koeri motiveeritakse ju tööle preemiaga ikka. Kuidas toimub seesama asi tegeliku töösituatsioonis, kui nüüd näiteks jälituskoer või jäljekoer teeb oma töö ja siis ta saab ikkagi selle preemia kätte, millega teda on kogu aeg koolitatud või koerajuhil peab kogu aeg pall või maius kaasas olema, see on kõige raskemini mõistetav protsess. Ehk kui ma olen kaks aastat korra koolitatud jälge kogu aeg saanud seda preemiat seal lõpus, siis tegelikult see jälje ajamise protsess muudetud koeraks tihti nii tähtsaks, et preemia saamine enam tihti ei ole nagu ees näriks, vaid see töö tegemine pakub sulle rahuldust. See on ainuke asi, mida ta teeb, toovad parema näitaja narkokoertest, kohe tuleb näiteks ja ruumi sisse Atkuaga nuusutab, leiab aina üles ja me eeldame, et me peaksime teda premeerima palliga, kui sa koera noor jahmentervjueerimi iga kord, kuid kus koerad vana ja väga häid koeri tekkinud juurde, kelle palli saamise tahe on nii kõrge. Et kui me igakordse valijad rannaksime, siis ta saaks ülemotiveeritud. Inimese puhul on ebareaalne, et iga kord madal palku tõstame, motivatsioon kasvab, kuid üle motivatsiooni, tekki ta saatis koera puuaseprotsess täiesti reaalselt olemas. Ja tihti võib juhtuda, et selliseid koeraga nagu tubli kuts, see peremehe kiitus ja sellest täiesti nagu piisab ja koerajuhtkoera omanik või peremees näeb selle momendi kohe ära, et koera nüüd sellise taseme juba saavutanud? Ei, tihti mitte. Sellepärast et koerajuhile tundubki kõige ebaõiglasem, kui ta jätab oma koera. Ehk selle jaoks ongi koolitanud sinna kõrvale vaja, et öelda, et see koer on piisavalt ja sa ei pea seda iga kord nii-öelda palka maksma. Piisab ka sellest, kui sa õhtulaatele seal palka ühekorraga toidu Putinile kätte. Kas koer, võib-olla kangelane, elus on muidugi palju selliseid juhuseid, mille tõttu arvatakse, et koeraga Angela, näiteks peremees läks koeraga jalutama, lärmakas, paha, ta kukkus pikali, kolleks otsis esimese inimese pärast seda tähelepanu sellega mees peremehe juurde. Noh, võib öelda, et see koera selles situatsioonis kangelane, kuid ma ei oska vastata küsimusele, kas see Koerne tajus, et ta pidi sellisel viisil käituma. Ma kahtlustan, et paljud sellised koerad käitumised on ikkagi õpitud käitumisnormid ehk teisisõnu, kui koer päästab peremehe elu näiteks a'la stiilis peremees raskes situatsioonis võitleb kolme päti verd, siis see koer mitte ei lähe sellepärast hammustama neid, inimesed tahab seda peremehest aidata, vaid see on õppimisprotsessi tagajärg. Ta on õppinud, et kui ma teen seda, seda seda saavutanud sellist situatsiooni. Ma arvan nii, aga mürki võtta, et kord on erinevad, võib-olla mõni neist on ka võimeline tajuma, et mida teha selleks, et mingisuguse sündmuseni Päästekoera ülesanne on eelkõige leida kadunud inimene ja meie päästekoerad on õpetatud siiski elusat inimest otsima. On tehtud tema mänguasi huvitavaks, mis siis on inimese kätte antud, kes on figurante. Nimetame nüüd seda, kes siis peidab ennast metsa ära ja meie koer siis otsib nii-öelda lõhna järgi ja ta haugub tegelikult ta tahab oma mänguasja nüüd selle inimese käest kätte saada. Päästekoer reeglina võtab õhust lõhna. Ta reageerib õhus olevale lõhnale, kui ta leiab jälje, see võib teda aidata nüüd selle inimeseni välja. Ma olen nagu oma koera pealt näinud. Ütled talle mingi konkreetse käskuse, neid otsija, siis ta hakkabki seda inimest otsima või millest see sõltub, kust ta saab aru, et ta tööolukorras. Minu koeral on konkreetselt nii-öelda märgiks see, kui talle pannakse selga päästevest, mis tähendab seda, et tuleb vormistada tööle ja see annab talle märgist. Selleks, et täna on see asi, mida me teeme, ei ole ainult nii-öelda päästekoer, vaid ma lihtsalt teen koerasporti. Tema jaoks hakkab see juba tegelikult, kui ma panen ta autosse vastava koti kaasa, paki vastavad kaelarihmad, vastavad asjad, panen saapa juba aru, kuhu täna minnakse. Et kas täna on põld, täna on plats või täna on kuhugi nii-öelda metsa otsima? Nojah, ikkagi konkreetselt, tema jaoks on päästevest, see, mis määratleb selle otse täna on see asi, kui kaugelt inimese lõhna tunneb, see oleneb tuulest. Kui tuul aitab, siis suhteliselt kaugelt, et kui ta saab selle lõhna kätte ja sinna lõhna koridori satub. Aga kui tegemist on näiteks varingu tagajärgedega Lõhk tõuseb, üldjuhul kui on soe, tõuseb ta üles ja siis ta ikkagi võtab sealt vähemalt selle ja ta leiab ikkagi selle lõhna sealt ülesse. Me oleme üritanud õpetada oma koeri nii, et sellele allikale võimalikult lähedale saaks, kui ei ole nüüd inimene nähtav, seal tulebki meelde mingi puidutruu hein on üllatavad ju alati tihtipeale pärast olles sellest aru, kuidas NAGU TEMA mõtlased teise seada ülesande ühtemoodi üles, aga tema lahendab selle natukene erinevalt. Mõtlesime neid varemeid Tallinna varemeala, mille peale sees koer otsustas, milleks nagu minna. No kui on võimalik ümbe joosta. Ja siis ta tegigi sellise hästi kiire ringi ja kui ta jõudis nagu sinna sellesse lõhna Streya täpselt nagu oleks sein ette tulnud, ta oli neli jalga niimoodi paigal ja kohanema joonelt sinna h teab. Ja noh, siis läks nagu kohe otse inimeseni välja. Esimest korda panime inimese puu otsa, ta oli nagu päris raske koeral see, et noh, et, et ta ei olegi maapinnal, sest lõhn on ja läheb kaugemale, kaob lõhn ära. Et kuni ta nagu jõudis selleni rakas nagu minema, siis niimoodi vaikselt aga ütles, et on, on, on ja siis järsku märkas. Ja näed ja oledki. Puu otsas kuidas ta tavaliselt reageerib, kui ta inimese leiab, kes ei ole tema nägemisulatuses otseselt, aga lõhnal lähedal. Ta hakkab otsima, ikkagi ta lõhnab, ta jääb sellesse lõhna nii palju kinni, et ta otsib, otsib, otsib, ja siis ta ikkagi üritab sellele lõhnale nii palju ligi pääseda. Seal oligi see Naatsed. Kui ta puust mööda läks, siis lõhkades kaera. Jäljekoera jälituskoer ikkagi jälje järgi läheb, püüab üles, leidus inimeste päästekoer, võtab õhus selle lõhna. Millistesse olukordadesse tõid, on välja kutsutud. Oletame, et siis need olukord on sellised, kus inimene on juba pikemat aega kadunud olnud. Jah, meid nüüd vajab ju politsei, kui on vaja suuremat otsingutel, on inimene läinud metsa, reeglina toimub see sügisel, kui on marjulised läinud metsa ära kadunud, siis palutakse ikkagi ka meie poolt abi, et me läheksime, aitaksime. Võib juhtuda ka nii, et seesama marjuline või seeneline, kes seal metsa kaduma jäänud on terviserike või mingil muul põhjusel metsa surnud kass koer reeta, siis kõrs. Ma ei garanteeri, kuna ikkagi on elusa inimese otsimisega tegelevad aku ajad, ta ei pruugi reageerida ikkagi surnud inimese lõhnale. Ta võib võib-olla näidata midagi imelikku on aga ta kindlasti ei lähe surnud inimest teatama, kuna teda ei ole õpetatud. Kas koer on teile näidanud midagi imelikku, kui te olete otsinud? Levinud jah, ta näitas mulle ühe korra küll, et nood sealt mingi väga suurkahtlane loom on ringi kõndimas oli põder, keda me küll ei näinud, aga ta reageeris. Muutus ärevaks selliseks hästi ärevaks ja nagu tegi mulle selgeks, et midagi imelikku siin metsas ringi liigub. Aga ta otsib ikkagi inimest. Ta küll saab aru, et seal on mingid loomad ja ta võib võib-olla korraks seda lõhna sealt tõmmata, aga ta jääb nagu oma tööülesande juurde. Kui on õigesti õpetatud, kohe. Ja tema märguannan siis haukumine. Ja meil on õpetatud haukuma, aga On muidugi ka erinevaid nagu neid teatamisiise. On olemas rulli koer, kes siis on niimoodi, et kui ta jõuab selle inimeseni tallu rihma küljes on selline rull mille ta haarab suhu ja siis, kuid selle rulliga nüüd omaniku juurde jookseb siis selle omanikule märguannet, on selle inimese leidnud ja siis koeri sale inimese juurde tagasi ja ka edasi-tagasi teatav niimoodi, et leiab inimese ja siis hakkab nagu omaniku kutsuma sinna kogu aeg, et jookseb nagu seda edasi tagas selle vahet. Kui inimene on kadunud, millal oleks õige aeg koeraga otsi appi kutsuda? Tegelikult oleks võimalikult ruttu, sest kui see inimene on juba kolm-neli päeva metsas olnud, siis kui ma lähen otsima nisaaladele kindlad, et me leiame elava inimese võib-olla kaks päeva tagasi, näeks leidnud ta elavana, aga meie ise ei lähe kunagi niimoodi ise omapead otsima, neid siiski kõik kutsutakse ja kutsuvad siis kas politsei, päästeamet, kui nemad teevad väljakutsed, siis meie saame alles reageerida sellele. Ja kui see inimene enam elada ei ole, seal metsas, siis juba koer teda enam ei otsi ka. Jah, ja siis on, ei pruugi teda enam leida, seda ei pruugi nagu koerangu üldse, näidake, kuna teda ei ole nagu õpetatud, sale jaoks. Tänases keskööprogrammis rääkisid oma neljajalgsete töökaaslastest Urve Lageda Maiu loba, kov Renee radala ja Heli Reili. Saate seadis kokku Vallo kelmsaar.
