Käes on kolmapäev, kell on märkamatult saanud 18 45  ja käes on Nova aeg. Tänases saates teeme lund, tutvume brogeerija haige malsiga  ja uurime, millist elu elatakse ökokogukonnas. Kuidas elada üle lumevaene talv? Kõige parem oleks iselund teha Heleri aktuaalsest kaamerast  käiski uurimas, milliseid ägedaid võimalusi selleks on. Mis sul tegemata jääb, kui lund ei ole? Päris lumememmeta Johan Markus siiski ei jää,  sest Tartu loodusmaja lumelaboris õpetati täna valmistama  lausa kolme sorti lund ja seda üsna lihtsate vahendite abiga. Sa pead võtma ühe mähkme, kallame sinna vett sisse  ja siis teha lahti ja siis tuleb sealt. Kas tundub ka nagu päris lumi. Mähkmeest saab meisterdada lumesõjaks sobiliku lörtsist lund,  aga sellega kodus lumetegemise võimalused veel ei lõpe. See on selline külma ilma lumi kus on, krutiseb mõnusat peal  jalg jälgi teha ja siis on selline, millest saab lumememme teha,  selline nagu natukene noh, taime moodi jah. Lumememme tegemiseks kõige paremini sobibki tavaline  soolatainas kui keeruline seda lund ise meisterdada on. Ei ole väga keeruline. Kuidas see käib. Pane kaks ühe topsi, kaks ühe topsi, paned soola,  kaks topsi jahu ja siis üks topsist lõiget ise sega  ja ongi valmis. Tartu loodusmaja perepäevade eesmärk on väärtustada loodust  ja õpetada lapsi keskkonnast hoolima. No kindlasti võtavad lapsed paremini kuulda  ja laste kaudu läheb see teadmine koju, et  siis nad ütlevad, et emme nii ei tehta või  nii teeme teistmoodi, et laste peale on nagu kindlam  panustada asjade muutmises, aga põhiline on ikkagi see,  et oleks huvi looduse vastu alles ja, ja süveneks natuke haaval. Järgmine Tartu loodusmaja perepäev leiab aset juba sõbrapäeval. 13 aastane Mailis Stockholmist põeb väga haruldast haigust  nimega brogeeria. Käisime Mailsil külas. Ta läks äsja uude kooli seitsmendasse klassi. Praegu on päeva viimane tund. Ils põeb üliharuldast haigust nimega blogeeria,  mis põhjustab keha väga kiiret vananemist. Elu selle haigusega on väljakutse, sest iga aastaga saab  keha kaheksa aastat vanemaks. Malsi kehal on probleemid, mis tavaliselt tekivad temast palju,  vanematel inimestel tema kehakasv peatus juba väga noores eas. Igal aastal toimuvad ka kokkutulekud, kus sama haigust  põdevad inimesed kokku saavad. See haigus on üliharuldane. Terves maailmas on seda haigust põdevaid lapsi kõigest 300  kuni 400. Enamikel brogeerijad põdevatel inimestel on kahjuks lühem elu,  kui nad vääriksid sest nende kehad on paraku juba noorelt  väga vanad. Mis on ökokogukond ja kuidas seal elada on? Sellest räägib meile kohe kolmeteistaastane Saskia,  kellel endal mitmeaastane kogemus selja taga. Mina olen täna kutsunud endaga siia vestlema inimese,  kes elas mitmeid aastaid ökokogukonnas. Kõigepealt, mis asi on üldse öko? See on see, kui inimene kasvatab enda toitu ise,  pigem selle asemel, et osta seda poest. No näiteks et tavalised loomad, kui sa ostad poest kanamuna,  siis tavaliselt on lihtsalt reas kõik kanad puurides peetud  ja massiliselt. Aga kui me ostame ökokanamuna, siis see kana on ikkagi  looduses olnud ja värsket õhku ikkagi saanud. Aga kas sa oskaksid siis seletada, mis on ökokogukond? Kogukond on siis, kui inimesed tulevad kokku  ja nagu elavad koos. Ja, ja kogukonnaks teebki see see, et inimesed elavad koos  ja toituvad niimoodi ja elavad. Kas sa oskaksid seletada või mis sa arvad,  et miks üldsegi siis loodi ökokogukond? Inimesed tulid kokku ja selline kooselu ja noh,  omavahel ühenduses maaga ühenduses, et tegelikult kui sa  mõtlema hakkad, see on väga võimas asi, et kui sa oled enda  väikses linnakorteris kusagil eraldatud kõikidest teistest  ja passid ninapidi ainult ekraanides või lihtsalt oledki eraldatud,  siis. Noh, minu jaoks ei ole see väga äge elustiil Kas see aitab kuidagi nagu looduse päästmisele nii-öelda  ka kaasa? Aitab sellepärast, et väga paljud meie kogukonnast  või siis pigem öelda, et enamus meie kogukonnast on veganid  ja noh, ma ise olen ka vahepeal mõelnud,  et tegelikult nagu nüüd, kui see aasta lumi peaaegu et ei olnudki,  siis ma mõtlesin ka, et võiks pigem selle poole pöörduda. Kui kaua sa ökokogukonnas elasid? Viis aastat ja kui sa alguses said teada,  et te siis nagu kolite või muudate oma elustiili selliseks,  et kas olid siis pigem rõõmus selle üle või sa ei tahtnud  pigem sinna minna. See tuli alguses nagu hästi segaselt, ma ise väga seda aega  ei mäleta, aga noh, siis kui ma sinna jõudsin,  ma sain nii paljude uute inimeste ja lastega tuttavaks,  et siis ma enam väga ei mõelnud sellele,  et kas ma üldse tahan siin elada või ei. Kas oli asju, millega oli alguses raske ka harjuda? Suht raske oli harjuda sellega, et nii palju inimesi on ühes  kohas ja noh, tavaliselt sa vaata, oled harjunud,  et sa saad igal pool nagu üksi olla, kui sa vaid tahad,  aga sel hetkel ma olin vist üks vanematest lastest  ja nooremad käisid meil ikka järgi ja täiskasvanud olid  ka igal pool kuus peret oli kokku. Kuidas teil seal õppimine käis, te olite nagu linnast eemal  või noh, siis tavalisest koolist nii-öelda,  et kuidas te õppisite alguses oli niimoodi,  et noh, kool algas siis, kui algas, et kui kõik lapsed olid kohal,  siis tavaliselt oli mingi joonistamine ja ma ei tea muusika. Aga nüüd Me olime siis natukene aega iseseisev  ja siis lõpuks läksime Kaia kooli nime alla. Ehk kas teil on kõik nagu samasugused tunnid nagu tavalises koolis,  kus kõik tulevad ise kokku ja nagu õpilased peavad hommikul  ise tulema, et eesti keel, matemaatika kunstitunni? Ma ei tea, need vist nii väga ei erine, aga pigem on ikka  need eesti keele matemaatika. Matemaatikas me minu jaoks liigume väga kiiresti. Kui ma järgmine aasta tahan järg teise kooli minna,  siis jah, tegelikult on väga raske järje peal püsida tavakoolidega. Kõige suurem erinevus olekski see, et et ei sunnita  nii palju, et. No kui õpilane ei taha tööd teha, siis õpetaja kõigepealt  küsib ja vaatab, et, et äkki sul oleks nagu mingi hetk parem teha,  kas ma saan midagi muuta ja kas me saame kuidagi teha nii,  et sul oleks mugav õppida. Ja see ongi see, et õpetaja on hästi ühendas õpilasega  ja nagu nad mõistavad, 11 väga hästi Kui te siis üsna kaua elasite koos kas inimesed,  kes elasid seal kogukonnas, said ka nagu nii-öelda üheks  pereks lõpuks? Alguses täiskasvanud suhtlesid ikka noh,  väga sõbralikult, aga lapsed hoidsid pigem nagu tahaplaanile,  aga lõpuks me lihtsalt tuulasime igal pool ringi. Nii et ja ja lõpuks, kas sa oled ikkagi võib-olla alguses,  sa ei teadnud täpselt, mis see on, aga lõpuks,  et kas sa oled pigem õnnelik, et sa sellise kogemuse said  nii-öelda läbi elada, mida ma arvan, et väga paljud inimesed  oma elu jooksul ei saa? No ma arvan, et olen pigem ikka õnnelik. Aga tegelikult ma isegi natukene igatsen,  et ma seal enam ei ole. Mida sa siis igatsed selle juures? Kõige rohkem ma igatsen seda sellepärast,  et ma sain kohe peale kooli sõpradega mängida  ja seal oli Selline loodus, mida ma väga hästi tundsin  ja noh, kui ma natuke väiksem olin, mul olid  selle oma sala salapaigad, kus mulle meeldis üksinda käia. Veel viimaseid päevi on lasteekraani lehel käimas Eesti  lauluke 2020 võistlus. Saatke kindlasti oma videod ja mis eriti oluline,  magage täna öösel kindlasti vähemalt kaheksa tundi  sest siis olete te homseks ilusti välja puhanud. Näeme.
