Klassikaraadio stuudios on avatud mänguväljade projektijuht Jelena Chicu laieva tere. Tere. Olemegi jõudnud poolde oktoobrisse ja taeva lühenedes ning pimeduse saabudes kipuvad paljud inimesed siin Eestis tõmbuma, sest see kaduma koduseinte vahele. Teie seevastu tulete välja optimismist ja energiast pakatava projektiga avatud mänguväljad ning sel aastal kannab see pealkirja keeruta ja lennuta. Just niimoodi. No kuidas see projekt siis sündis, nüüd see toimub juba viiendat korda, rääkige sellest, palun lähemalt. Tegelikult see idee ei ole minu oma, see on, tuleb Sankt Peterburist, et seal toimub väga sarnane festival, toimub juba viieteistkümnendat korda, et nad on kolm korda vanemad kui meie siin. Ja see skeem või see, kuidas projekt või festival on üles ehitatud, on väga sarnane sellele, mis meil siin toimub, aga samas me oleme seda kohandanud oma oludele, et näiteks meil on publikti võt jaguneda kaheks, et keeleliselt juba, et me teeme mõlemas keeles ja kui neil on Sankt-Peterburg, ongi üks suurlinn, kus see toimub siis meil on terve Eesti, et meil on riik väiksem ja seega on võimalused, on teistsugused. Kuidas te siis need kaasmõtlejaid ja projekti toetajad leidsite, et kuidas see siin Eestis siis nendes linnades elama hakkas? Kui me tegime seda festivali esimest korda, siis osalesid ainult Tallinna ja Tartu muuseumid. Ehk kuna ma niigi tegelesin muuseumiharidusega ja töötasin KuMussiis, loomulikult on tuttavaid inimesi teistest muuseumidest ja siis me saime kokku, arutlesime, kuidas mõte meeldib, et kuidas seda ellu viia ja õla pani alla siis tolleaegne Eesti teatri- ja muusikamuuseum et siis selle muuseumi kaudu sai esitatud avaldus või taotlus kultuuriministeeriumile ja leidis toetust ja sellest kõik algaski, et niimoodi alguses alustasime natuke väiksema kitsama programmiga ja siis järgmisel aastal oli juba laiem programm ja oli loodud MTÜ elamusõppelabor selleks, et iseseisvalt toimetada ja siis kaasata erinevaid muuseume üle Eesti. Kas siis iga aasta on festivalil olnud oma pealkiri ja me oleme valinud ühe teema? Tavaliselt me lähtume sellest välja kuulutatud aastast, mida kultuuriministeerium näiteks ette pakub, et sellel aastal, On see siis laulu ja tantsupeo aasta ja meil on lennutaja, keeruta. Eelmisele aastal sai meie vabariik 100 aastaseks ja siis meil oli 100 tähtsat asja. Ja niimoodi me võime tagasi ka mõelda, et oli ka helilainel muusika-aasta ja mereaastal oli ka mereteema, on aga igatahes kõik see on nagu omavahel seotud. Niisiis keeruta ja lennuta, et festival on mõeldud lastele ja noortele, mida nad siin siis teha saavad, saavad midagi lennutada, ennast keerutada esemeid kir. Aitäh meie programm jaguneb kaheks osaks ja põhiprogramm põhiline osa on see, et me valmistame ette mängu juhiseid, mängujuhis on selline vääril giid, kus on kirjas, kuhu minna ja mida teha. Ja kui nooremad lapsed siis loomulikult saab seda koos lapsevanemaga teha, et lapsevanem siis juhendab last muuseumis ja ta oskab minna mingi konkreetsete objektide juurde ja esitada küsimusi, mis seal kirjas on ja koos arutada. Lähtuvalt teemast, kuna teema on selline, mis tegelikult ühendab lõpuks muuseumi üheks mängu õelaks, et iga muuseum siis oma vaatevinklist avad seda teevad, et kui meil on näiteks Tartus Eesti spordi- ja olümpiamuuseum, siis seal tõesti võib nagu seda palli väravasse lennutada. Ja kui me mõtleme ERMi peale, siis seal on lausa selline läbilõike sellest, kuidas laulupidu on toimunud läbi terve selle aja. Ja siis need ülesanded või tegevused on siis seotud erinevate aastatega, millal need laulupeod toimusid? Mis Eesti linnad siis peale Tallinna ja Tartu on veel festivali kaasatud? Põhiprogramm ehk siis need mängujuhised on meil Rakveres, et me püüame iga aasta kaasata üks väiksem linn, kus võib-olla ei ole nii palju muuseumi, aga samas leiab ikkagi tegevusi ja publikut leidub ka. Ja see võib-olla paneb ka pered natuke liikuma linnast linna, et mitte ainult ühes linnas veeta koolivahe aeg, vaid minna korraks Tartusse võid noh, sellel aastal ka Rakveresse näiteks politseimuuseumisse ja linnakodanikumuuseumisse. No näiteks Tallinnas, mis muuseumid, raamatukogud siis teevad teiega koostööd ja kas nende viie aastaga, kas need ka muutuvad või jäävad enamjaolt samaks? See projekt eelmisest aastast peale on nagu selline koostööprojekt Tallinna linnamuuseumiga Tallinna linnamuuseumi filiaalid on algusest peale võtnud osa ja kuna neid filiaal on päris palju neid seitse, nende arv on aastate jooksul muutunud ka, et keegi linnamuuseumis kindlasti on sellest projektist osa võtnud iga aasta, et see on nagu selline põhiline partner ja sellel aastal minu kolleegid. Kuna ma ise töötud linnamuuseumis nüüd, et nad on hästi palju panustanud ka koolitusse, sest et selle mängujuhise koostamine on paras pähkel muuseumipedagoogi jaoks, et kuidas panna kõik need tegevused kirja niimoodi, et nad oleksid selged ja neid sõnu ei oleks liiga palju jõuaksid läbi teha ja saaks aru ja poleks vaja kedagi veel kõrvalgi süütuks. Ei tegelikult see käib, see käib niimoodi mitte. Sa said natuke valesti aru? Jah, et tegevusi on palju, enne kui need mängujuhised valmis saavad. Aga veel üks muuseum, kes on juba algusest peale osalenud, on Eesti tervishoiu muuseum näiteks. Ja ma praegu mõtlen Tartu peale, seal on nad ikka vahetanud novot, ERM on, ERM avati hiljem siis alguses oli Postimuuseum näiteks kes osales ja pärast juba jätkas juba ERM. Ja mis vanuses lapsed ja noored on siis oodatud, et ma vaatasin, teil on jagatud siis nelja taseme kaug, pakun, et on muuseumikuu, saab siis peamine, päris pisikesed ja on siis neljanda astme nii-öelda mängud ja ettevõtmised on siis omaette teistes muuseumites, et mis teil seal on erinevate vanustega. Pidele, kui me mõtleme kõige pisemate peale sellele esimesele tasemele, siis need on tegevuskaardid, kahjuks sellel aastal keegi seda ette ei võtnud, et meil on eelmiste aastate tegevuskaardid kasutusel ja need muuseumid on kõik nimetatud ka meie kodulehel. Et näiteks Kadrioru kunstimuuseumis saab neid kasutada kumus, on see arenenud edasi oma etteprojektiks, mis kannab nime tasapisi siis tark Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja Tartu mänguasjamuuseumis. Sinna saab minna päris väikestega ja need küsimused, mida või need tegevused, mida sa, laps, väike laps, kes võib-olla isegi räägi veel, aga mõistab, mida ta seal saab teha, on kõige lihtsamad. Võib-olla lihtsalt vanemad ei tule selle peale, et seda saaks ka muuseumis kasutada, vaadates raamatuid ikka küsid, et mis värvi on või kus silmad on või kus v see punane pais on need sedasama mängu või seda sama tähelepanu arendamis saab ka muuseumis läbi teha. Teine tase on siis mõeldud sellistele lastele, kes veel ise ei loe või alles paneb need sõnad kokku. See on pigem suunatud koolieelikutele. Ja tegevused on lihtsad ja mängulised ja jällegi me püüame teha seda kõike nii, et laps ei vaataks ainult seda mängulehte, mis tal käes on, kus on erinevad pildid, vaid ta võib-olla võrdleks neid pilte ja seda päris keskkonda, neid päris objekte, mis muuseumis leiab. Ja siis järgmine tase, kolmas tase on juba jällegi natuke keerulisem, seal on juba vaja mingit nutikust ja mingeid teadmisi me ikkagi. Ühelt poolt me paneme need tasemed, et lapsed ei oleks nendest vanustest kinni, et kui me ütleme, et seitse kuni 10 aastat see vanus Tase, kellele said need see mäng, sobib, et siis võib-olla see vanem laps või noorem laps, kui kas ei julge või ei taha seda läbi teha, kui on tase, siis jah, see on natuke kergem ja see on natuke keerulisem, et jah, et selle keerulisema mänguga tegelikult saavad ka nooremad hakkama, kui tuleb, kas vend appi, vanem vend, vanem õde või vanemad, panustavad natuke rohkem koos, seletatakse mõned asjad lahti? Jah, ja siis viimane tase, et seal võib-olla on natuke rohkem selliseid abstraktsemaid mõisteid, mis eelkooliealised näiteks veel ei saa aru lihtsalt lähtuvalt oma arengupsühholoogiast, et see nad pole veel sinna jõudnud selleks, et aru saada, samas mingid sammud nad ikka saavad läbi teha, midagi võib lihtsalt vahele jätta. Et eesmärk ei ole täita kogu see leht niimoodi ideaalselt, see kõik oleks õige, vaid eesmärk on tegelikult elamus. Elamus ja, ja kindlasti see on väga tore perekondlik ettevõtmine, kui ma saingi aru, et et saavad tulla tõesti, vennad-õed on väiksemad, nooremad kõik koos ja kõigil on kindlasti seal tore ja tegemist. Eks ta nii on, et laps ja ega praegu teismeline ei vist kipu väga aktiivselt muuseumisse, nii et ma arvan, et see on väga leidlik ja kaval viis juhtida siis noor inimene nutiseadmest veidikeseks kaugemale ja innustada teda siis oma silmaringi avama muul moel ja võib-olla loominguliselt lähenema asjadele. Kuidas te jääte praegu rahule huviliste arvuga? Seni on osalejate arv kasvanud, eks vaatame, mis sellel aastal juhtub. Aga ütleme nii, et jah, me teeme neid mängu juhiseid, paberid. Me pole veel teinud seda nutiseadmetes. Et muidugi kohati on küll need viited, et vaata või kas QR koodid või siis suunamine vaata Google Mapsi istet, kus see koht asub või leia need riigid üles, et, et see nutiseadme kasutamine ei ole nagu keelatud selle mängu puhul samas paber võib-olla jah, et ta ei tõmba niimoodi tähelepanu just ainult enda poole, et see keskkond jääb ka elama, see, mis ümber on. Ja eks vaatame, kuidas sellel aastal läheb. Mis taga siis tuleb. Järgmine aasta on välja kuulutatud digikultuuri aastaks, et vaatame, mis me. Me võtame ette, et kas me jätkame selle kultuuri aasta teemaga või võtame käsitlusele ka näiteks meie keskkonnateema selle, et kuidas meie loodust hoida, kuidas meie maad hoida, et see on ka üks nagu kuum teema, mis on üleval. Ja, ja see on meie enda valik. Mis on olnud siis need kõige populaarsemad muuseumid, raamatukogud, kuhu siis kõige rohkem huvilisi kokku tuleb? Raamatukogud on alati populaarsed, sest sinna ei ole vaja mingit piletit osta, saad tasuta sisse. Sellel aastal osaleb meie Oskar Lutsu nimeline raamatukogu Tartus. Noh, populaarsem on ikka kõige suurem muuseum, ERM Eesti Rahva muuseum on kõige populaarsem ja väiksemad muuseumid seal võivad olla, noh näiteks Eduard Vilde muuseum sellel aastal, et Väike-kirjaniku, muus ja, ja hästi tore mängujuhis ja tegelikult, et peaks võib-olla isegi valima neid muuse lähtuvalt mitte nende populaarsusest, vaid et selles, mis mäng on sinna loodud, sest et need väiksemad kohad tihti pakuvad palju selliseid mõnusamaid või noh, teistmoodi mänge. Et kui sa oled kirjaniku kodus, et seda ei saa võrrelda tohutu suure näitusega, kus sa pead otsima ja otsima ja otsima, et see on nagu teistmoodi elamus, et mõlemad on head, aga noh, võiks mõlemaid kogemusi saada. Kuidas on, seni on need külastajate tagasiside. Meie jaoks on muidugi hästi oluline, see tagasiside on olnud positiivset tagasisidet ja siis oleme Küsimused või probleemid, mis on vahepeal tekkinud, et tuleb ikka väga jälgida seda, et mis lahtioleku ajad me sinna kodulehele paneme kõik klapiks, et ei oleks nii, et laps tuleb ja muuseumi uksed on suletud. Et ma palun teid ka vaadata kindlasti, et näiteks esmaspäeviti on mõned muuseumid kinni, teised on vastupidi, suletud, teisipäeval, aga esmaspäeval avatud noh näiteks meil on selline erand fotomuuseum, fotomuuseum ongi avatud esmaspäeval teisipäeval suletud, et siis planeerida oma käike just niimoodi, et vaadata üle, mis on lahtioleku ajad. Kus saab selle kohta informatsiooni, et brošüüre, kodulehed? Jah, meil on koduleht avatud festival, punkt ee. Ja sealt te näete sellise mänguvälja nii-öelda seal on kõik nende muuseumide nimed, mis osalevad meie festivalil ja siis saab tutvuda ka Pralleel programmi kavaga paralleelprogramm, siis on üritustega nii-öelda, et kas on need perepäevad, teemapäevad või otsimismängud või linnale laagrid või töötoad, et need toimivad tõesti hästi mitmes linnas. Mitmes muuseumis, tooge näiteks mõni, mida näiteks teha töötoas ja igal aastal on võtnud osa Paldiskist Amandus Adamsoni ateljeemuuseum ja noh, Amandus Adamson on meie kuulus skulptor ja loomulikult siis tegemist Savivoolimisega, et sellel aastal on siis mereteema ja siis mereteemaline siis töötuba, mis toimub kahel kuupäeval, ma praegu ei mäleta, mis kuupäevad need olid, aga igatahes olete sinna oodatud. No kui inspiratsiooni on veetud laulupeost, kas ka laulmise ja muusikaga saab noor või laps siis ennast kuskil natukene kurssi viia või midagi uut proovida Pille näha midagi sellist? Otseselt laulupeoga seotud mäng on siis Ermitsa, seda ma juba mainisin ja siis teine huvitav mäng on meil ajaloo muuseumis. Maarjamäe kompleksile on ka selline osa nagu tallihooned ja seal on praegu levimuusikanäitus väljas, et see on teatri- ja muusikamuuseumi näitus, siis mis on ajaloomuuseumikompleksis ja selle näituse põhjal on siis loodud mäng ja see on päris põnev, sest et selleks, et leida need õiged kohad, kus lahendada mingi ülesanne, tuleb võtta audiogiid ja kuulata helisid. Et kui sa ära arvad, mis hilise on, siis sa leiad selle õige koha ja sa saad edasi tegutseda. Kas ma tohin küsida, et kust tuleb teie inspiratsioon ja mis innustab teid sellist festivali siis tegema ja, ja ütleme, selle kava koostamisel peab olema ikkagi väga elav kujutlusvõime. Et mõista, mida üks laps või noor soovib kogeda. Kas see on selline trikki küsivusest? Tegelikult innustavad väga, innustavad kolleegidelt räägid kolleegidega ja sa näed, et neil hakkavad silmad põlema särava ja ja teeme ära ja teeme sellist mänga või mul on selline mõte, et meil on hästi palju sellist omavahelist suhtlemist ja sellel aastal on lausa nagu selline pikem koolitus oleme saanud juba neli korda kokku nende inimestega, kes siis neid mänge loovad ja see annab nagu sellist tuge või jah, ja inspiratsiooni ka, et igas muuseumis on nagu omamoodi lähenemine ja dialoogis sünnib veel rohkem toredaid ideid ja kavandeid ja selliseid särtsakkeid mõtteid, mida ellu viia ja 11 julgustada on ka üks asi. Ja ma kujutan ette, et kindlasti laste säravaid silmi naeratavaid nägusid näha. Kui te mõtlete tagasi eelnevatele aastatele juba siis ka see kindlasti inspireerib. Ja jätkame loomulikult, meil on hästi tore fotograaf, kes suudab jäädvustada neid säravaid silme, et jah, meie Facebooki lehele, et avatud mänguväljad, kui kvaliteetne leida, siis otsida, siis leiad meie Facebooki lehe on päris palju neid fotosid, et tõesti sealt näed, et kuidas on näost näha, et lapsel mingi mõte tekkis, et tahaks midagi kirja panna või midagi kysida või kujutab midagi, et, et see on tõesti väga mõnus. Nii et head raadiokuulajad, festival kestab siis 12.-st kuni 27. oktoobrini. Need kindlasti väga kena viis perekondadel veeta siis lastega ühiselt seda sügisvaheaega. Ja ma tänan väga avatud mänguväljade projektijuhti saatesse tulemast, Jelena tšikolajeva, aitäh.
