Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge on tõesti siililegi selge. Draakonid on tuttavad mull muinasjuttude ees, nüüd siis tean, et põlvnevad nad dinosauruste taas lõimel juurde peasid kolm või viis ja seiklushimu kanged rüütlid võimeludes viis põdemete põdemale tappa lippavad Impa papa. Mõnusam mitu draakonit sina oled ära võitnud, 16, mina natuke vähem, mina peaaegu 10. Aga need on ikka koledad elukad, on mitu, pead on ka ühele maha ja kaks tuleb asemele. Onu Georg tuleb ka järsku, tema räägib meile midagi, draako, nentis ta linasaurustest. Tere, onu Georg, tere. Tere. Tere. Tädi Anne. Me siin arutame draakonite võitlusest, et kas on võimalik niimoodi, et vanasti elasid draakonid, kellel oli näiteks kolm pead? No meile ju eelmises saates jutt pooleli sinna, et need draakonite legendid on tulnud tinus augustist. Ega nüüd dinosauruste ometigi ei olnud ju kolme teadlik, aga draakonit tal oli mõnikord koguni üheksa. Dinosauruste on tõesti olnud kolme pead ajasid läbi Hainsaga see oli päris kõvasti naisel kaela otsas, sellest neile aitas täiesti, aga inimene on juba selline, et kui ta midagi näeb, millest hästi aru ei saa või mida ta ei oska seletada, siis ta laseb oma fantaasial lennata ja siis, kui ta laseb seal lennata, siis on hõlbus ühe pea asemel kaks tekitada kahe asemel juba neli ja siis üheksa ja neid draakoneid tõesti muinasjutus on muinasjutulised draakonid, räägivad ka nad vanasti rääkisid ka need dinosaurused tarakanid ega nad vist ei rääkinud, mul on kuri kahtlus, nad vist ei rääkinud. Sest kui on neid uuritud, nüüd nende luustikega muutvat nendest kätte saadud ei ole koetud luud ei püüdnud selle järgi need uuesti taastada, rekonstrueerida, nii nagu teadlased ütlevad, et tundub, et selle rekonstrueerimise tagajärg on küll küllalt kurb, selles mõttes seal selgub, et ega nad vist rääkida ei saanud ja mis häält nad tegid, üldse inisesid või nad haukusid seda, keegi ei teagi, et me võime lasta enda fantaasial lennata, mõelda välja igasuguseid hääli. Korra juhtusin käima ühel näitusel, kus oli väljas tänapäeval tehtud liikuvad dinosauruste mudelid, päris elusuuruse ja ja siis need olid pandud möirgab, nii nagu lõvid hirmus koledat häält ja sinna ei tehtud, siis väike vulkaan keset näitustas väävlihaisu välja oli täitsa põrgu eeskoja tunne, kui sa käid. Aga ega keegi täpselt ei tea, kas nad üldse mingit häält tegid, võib-olla siseseid võib-olla tõesti möirgasid, võib-olla nii nagu näiteks krokodillid teataris Vergot häält ja see kostab kaugele, võib-olla nad haukusid kuidagimoodi nii nagu alligaatorid teevad, kas tõesti hauguvad, võib olla, vehkis sabaga vastu vett vastu maade põristasid seal õnneks neil üldse saba vaja oli. Vot see sabaga on tõesti tuld teha endale. Meil on tabasiil, on rabametsa son, raba, mõnusonil on naba. Kyllason laba ja mõnel on aga Jah, mina olen sabast vaba, aga mitte loom ja lind. Täna huvitab mind dinosauruse sabad. Ma loodan, et see huvitab ka sind. Paljudel oli see saba selleks, et selle peale hea toetada näiteks suur türannosauruse, kellest me eelmine kord natuke juba rääkisime, temal oli seal saba hästi võimas ja selline ninnu känguru tasakaalu hoidmiseks, kui ta jooksis, ta tooks tagumistel jalgadel neetud, hästi tugevad ja võimsalt esikäppadel kaunikesti nirud, Tilpendasid seal keha küljes ja nagu känguru janu kängurud ja siis, kui ta jooksis pikkade sammudega, tal hirmus raske, ma rääkisin, meetri pikkune pea, jäme kael ja kui see saba poleks olnud, siis ta ei oleks saanud üldse liikus toks-toks, ninaga vastu maad käinud ja see ei oleks suurt asja liikumine sugugi olnud, aga nüüd, kui see saba oli tagasi hoidistada, tasakaalus ja siis ta jooksis niimoodi kummargil, nii et jalad kaks tugevat jalga, siis ta oli sellises voolujoonelisus asendis pea pikalt ette sirutatud, saba tasakaalu hoidma, see siis nii ta ilmselt jooksis seal mööda maad ringi. Aga me tuleme nüüd nende draakonite juurde tagasi päris dinosauruste juures. Eelmine kord rääkisime sellest, et mõeldi välja igasugused legendid nende draakonite kohta, mis pärast need draakonid igale poole jätku, neist puudus nagu kätte tuleb, et iga kangelane 100. draakonit maha lüüa ja temaga võidelda piisavalt. Ja siis üks keskajal elanud ja sviidist munk arvas, et asi on sellest, maakera on hästi õõnes, seest, nii nagu šveitsi juust, elas seal Alpides Šveitsi suhteliselt tuttav asi, tema et maakera on samasugused augu sees nagu šveitsi juustul koopaid täis endale maa alla läheb hirmus sügavale, kõik igale poole ja koobastesse Sealne draakonid põhiliselt elavadki ja neil on seal nii palju ruumi, nii palju ekslemise võimalust, et nad eksisid maa peale äärmiselt harva. Kui mõni eksib, siis on kangelasel võimalik temaga võidelda ka, aga üldiselt nad ei eksi sinna maa peal kuigi sageli juhtuses peidus ja siis sellepärast neid nii sagedasti ette ei tule, sellepärast iga klooster endale oma kangelast draakoniga võidelnud kangelast ei saagi saada seal päris raamatukene, mille ta siis kirjutas sellega Draakoni puuduse kohta tolle aja maailmas. Minu meelest väga elegantne teooria seletab väga paljud asjad ära ja oleks hea, kui näiteks siukseid teooria ütleks rohkem, mis püüaks asju põhjalikult ja ja südamest ära seletada. Jah. Aga lapsed, me eelmine kord juba rääkisime, et kirjutage meile oma dinosauruse lugu või mõelda välja oma dinosaurusemäng võib ju välja mõtelda ka oma dinosauruse teooria näiteks kas või selle kohta, et miks nad üldse nii suureks kasvasid või siis selle kohta ette linasid need seal juustu seeski? Jah, või siis hoopis selle kohta, et kellest dinosaurust on arenenud või ma ei tea kus nad elasid ja mis nad tegid või mis häält nad tegid. Just, kas neil olid majad olemas? Ehitasid endale pesa või ei lähe. Dinosauruste linn oli nagu meie Õismäe kiirus, ma kujutan ette, märga suured aknad võivad olla, sest kui juba meetrine pean, suur silm on ka seda pikka näha kahes aknas. Suured olla, nojah, ma päris hästi ei taha uskuda, et meil need majad olid, sellised suured linnad kohe, kus nad elasid. Kui ma kuulasin, ma isegi püüdsin ette kujutada näiteks dinosauruse pesa. Minu arust ka see võiks olla päris naljakas kahetonnist mingit saurust istumas, puuoksad ennast ära mahutama, sinna pesasse korreksi kokku, kandvasse oksa peal, et seda pesa teha ja siis munemas ja kenasti seal munade peal istumas ja kuidas ta ütles sinna puu otsa saab paks kõht käpa Dianna hästi ümber puu ja kuidas ta sinna üritab roomata nii edasi, nii edasi, nii et see võib olla päris tore vaatepilt. Ma kujutan ette, et multifilmitegijatel võiks olla tõesti väga fantaasiarikas aine dinosauruste multikaid teha. Lapsed joonistavad ju ka mõnikord niisuguseid pildi ridu, ma arvan, et kes ei mõista oma lugu kirja panna, võib siis teha sellise mõnusa pildireajasaurus tööl näiteks. Kuidas ta tööl käib? Ma kujutan ettesauruse maja, eks temalgi maja on olnud vaja, see on kui tohutu harakapesa juura, ajastu, troopilist pesa. Kõige kõrgem sõnajalg on võtnud ta enda latva ja saurusele õnnest õhetav pall, sest pojad on saanud kartma ja kaitsevad koha, kus kisada ja kiusata sauruse isaga. Ja on aga suur sauruste onni, vaid ukseauk, isegi kaalukis tonn. Ja okil on avar, kui silmapiin ja sauruste sahkest. Isegi hiil on kõrge kui keskmine elevant ja koristustöödega oioi, sest teis juures kodus on tolmgi suur ja milline olla võiks sauruste kuul, ei kujuta ette keegi, oks, seda ilma imelist. Aga saurusel suurus, mis sobib, miks muidu ta pesasse kobidi, sauruse, papaia, Klaurusema ja möirata pojad nüüd jätame ja söögiaeg oli jõudnud kätte ja vedas teile kätte, räigete pole leiutatud v rääkimata seebist, rääkimata seebist, rääkimata. Aga mul on ikka pead vaevanud see küsimus, et mis seal dinosauruste ümber all ja peal oli, mis taimed kasvasid ja kas siis puud olid ikka olemas, et kui oletatav dinosaurus võiksin oletatava puu otsa oletatava pesa teadlik? Puudeid olemas küll, aga nendel lihtsalt ei olnud selliseid nii nagu tänapäeval, puud on väga palju elust, selliseid sõnajalgtaimi kah tollel ajal veel alles jäänud, hakkasid tulema katteseemnetaimed ja need katteseemnetaimed on sellised taimed, mis on nagu meie tänapäevalillede ja õistaimede esivanemad. Okaspuid ilmselt hakkas tollel ajal juba ilmnema. Ja lõpus, kui dinosaurused hakkasid välja, surevad ära, kadusid maa peal, siis oli ilmunud maakerale ka esimesed imetajad loomad. Tähendab, need olid siis need, kes tänapäeval need karvased on ja kes maailma valitsevad, kes ka meie sugulased on või kelle sugulased õieti meie oleme ja eelmine kord me rääkisime väljasuremise põhjustest, natukene. Ühed. Teadlased arvasid ka seda, et väljasuremise põhjuseks võisid olla needsamad imetajad, kes siis tulid, millal võisid olla bulla rebase või võib-olla mõned rotisuurused loomakesed imetajate hulgas ka. Et nemad sõid ära dinosauruste, munade, munade, maiade ja muud ei tahtnud süüa, kui ainult dinosauruste mune saab kuseid, dinosauruste munad ära, nii et need ei tulnud enam üldse järglasi ja selle tõttu dinosaurused välja surid. Mina olen kuulnud seda, et sel ajal juste ilmusid maa peale need tomati ja kartulisugulased taimed, mao, vitsalised, dinosaurused sõid neid hästi palju ja need taimed on natuke mürgised ja siis surid ära, kuna mürki sai väga palju, kui huvitavad loomad, need on nad Taimann, nad puid ja ise elasid ka puude otsas, tähendab, nad sõid oma kodusid. Ja nii see on väga imelik. Üldse maailm on, eks ole, äärmiselt imelik, siin on igasuguseid imelikke olendeid, aga eelmine kord meil jäi üks lause ka niimoodi õhku rippuma nagu viskasite lause välja, aga meil saate lõpuks sinna lausena jõudnudki, et dinosaurused nüüd välja surnud ja neid enam ei ole. Aga aeg-ajalt ikka tuleb imelikke teateid ajalehtedes ja inimeste suust, et on midagi imelikku ikkagi olemas. Loch Ness siis pidi olema ju üks ja just seesama Loch Nessi on üks kõige kuulsamaid dinosauruseid, keda teatakse, temast on tehtud pilte ja teda otsiti. Üksikult ja kahekaupa ja kümnete kaupa inimesi seal dinosaurust otsimas käinud ja arvatakse, et Loch Nessi järves, mis on väga sügav ja väga pimesel põhjas ja paljude soppide ja koobaste, kas seal võib olla ellujäänud mõni Gulaga mammu v säranud, pesi osaurusse pika kaelaga ja pontsakas kerega ja Loibadega saurus. Ja mõned on teda pildistanud ja näinud, et on olemas ja teised ütlevad, et see on kõik võltsing jälle, et ei ole mitte midagi. Seal põhjas on ka nii, sunni juustuaugu moodi auk libiseb ära. Võib-olla jah, et seal on juustuaugu moodi auk, siis ongi dinosaurused armastad juustu, nii nagu hiired. Aga siis on samasuguseid teateid tulnud näiteks Ameerika rannikut seal ookeanil nähtud imelik pika kaelaga elukaid, kes siis on ringi ujunud ja nii nagu suur meremadu oleks olnud, aga aeg-ajalt on tulud seda märimaalvel jäme kerega, sealt mao tagant välja nähtavale. Meremehed on rääkinud väga palju ja kaldalt on nähtud neid ja siis on olnud teateid mujalt ookeanidelt, et on tulnud imelikud olendid seal laevadele vastu ja, ja laevadega kokku põrganud kellel on suured hiilgavalt punased silmad ja väga koledad välja näinud, nüüd aga kõige kummalisemad teated pärinevad Aafrikast. Väga paljud Aafrika suguharud on kirjeldanud väga elavalt selliseid loomi, mis tegelikult langeb väga hästi kokku. Need dinosauruste kirjeldanud türannosauruste väga põhjalikult elab seal kusagil Kesk-Aafrika džunglites ja siis on leitud koobastest Brontosauruse väga detailseid jooniseid, millest neil Aafrika pärismaalaste ei tohiks olla kohe mingisugust ettekujutust. Viimased teated, mille kohta mina olen infot saanud, need nagu 70.-test aastatest pärit siis on üles joonistatud sellised koledad loomad. Nii et aga väga kummalisi asju praegu ikka maailmas on ja keegi päris täpselt ei oska öelda, kas on ikka midagi olemas või on need kõik väljamõeldised ja fantaasia vili. Sa Georg, oled rääkinud ju, et kõiki looma- ja taimeliike, kes maailmas olemas on, üldse inimene ei teagi veel. Ei tea jah, inimene teabki suhteliselt väikest osa nendest olemasolevatest looma- ja taimeliikidest. Paraku küll need suuremad loomad on nagu vist kõik üles leitud, neid eriti palju nende leita. On küll, leitakse päris hulgaliselt kohe uued konnad, uued konnaliigid, igal aastal paar-kolm tükki kindlasti tuleb ilule sisalikke. Vahel tuleb mõni uus linnuliiki ette ja imetajaid tuleb suhteliselt harva. Aga sellel sajandil leitud päris selliseid suuri imetajaid, meie lehmasuuruseid, imetajaid on leitud üles selle sajandi sees ja vot noh, keegi ei tea, võib-olla on ikkagi olemas mingisugune plesi Osoos, ma ise küll ei usu hästi, et ta on olemas, aga väga ilusad aeg-ajalt õhtuti mõelda, kas või kodus. Paned küünla põlema ja mõtled, et mida kõike võiks olemas olla ja miks ei võiks olla näiteks mõni väike armus dinosaurus, kes on üksi jäänud maailma kellel natuke kurb olla, ühtegi sõpra tuttavat ei ole. Kas me neid usume, seda kõike, mis välja mõeldakse, siis on iseasi. Aga mõelda võib alati ja fantaseerida. Kuidas siis nende pärismaalaste teadetesse suhtuda, tegelikult vist inimesed ei olnud ju veel üldse olemaski, kui need dinosaurused välja surid. Ja ega need ei olnud küll jah, paraku on küll viimasel ajal olnud väga palju juhtumeid, just selliseid, kus tuleb mingi põnev teade mingi eluka kohta, kes on nagu olemas olnud ja kes on üles leitud aga justkui hakatakse lähemalt uurima, siis selgub, et see on võltsing vä või kasvõi need kaljujooniseid ega keegi pole päris täpselt veendunud, et need on ehtsad. Nad võivad olla tehtud näiteks tänapäeval vanade värvidega vana aja pudeli järgi, võib-olla mõni tudengipoiss, kes on sealkandis hulkunud, on joonistanud seina peale pildi ja teistele niimoodi tahtnud koerust ja nii nagu see lumeinimesega tehakse, aeg-ajalt keegi läheb jälle mägedesse, teeb lumeinimese jälgi. Ja noh, ma ise olen ka kunagi teinud loo Eesti ajalehte, see oli veel ajaleht, Noorte hääl olemas, kirjutasin sinna, et ma leidsin tuldpurskava sisaliku, panin esimese aprilli numbrisse seal fotoga kõik juures, kuidas sisaliku tuld välja, kirjutasin pika jutu juurde ja õige palju teid uskuma. Kõige hullem nalja oli palju pärast muidugi need, kes uskuma jäid ja siis, kui ma ütlen, et see oli väljamõeldis, siis tahtsid tappa anda, mis ajas hullujuht. Jah, aga, aga lapsed, teil on küll vaba voli fantaseerida, nii et laske oma fantaasial lennata, niipalju kui aga see lendab. Ja fantaseerimine on hea ja ega see pole rumal, kes fantaseerinud, rumal on see, eks uskuma jääb, kõiki, võiks fantaseerida. Kas dinosaurus rooli piisa lik võlli? Vastust sellele küsimusele saada kulli. Ja ta see, las teema. Kuiva maa peal koogua ja või ehk oli Talley ka Vedki vahelva ja? Aga mul on üks küsimus veel, et miks nad ikkagi siis nii suureks kasvasid? Ega selle kohta ka ei ole päris ühest selgust olemas, miks nad said nii suureks kasvanud. Üks seletus on selline, et kõik loomad enne, kui nad jõuad oma arengu lõpule. Enne seda omandatakse hiiglaslikud mõõtmed, näiteks imetajate hulgas. Ütleme olid neil mõõkhambulised, tiigrid läksid väga suureks ja, ja hambad kasvasid suureks päratud elukad olid need siin maa peal koopakarud kasvaid päratu suureks, enne kui nad välja surid. Et võib-olla ei dinosaurust täpselt sama lugu, aga kuna seal oli võimalus neil tõesti ruumi oli palju ja süüa palju, siis nad võisid need mõõtnud välja kujundada täiesti hiiglaslik, eks tänapäeval on juba see toidukonkurents nii suur, et enam ei ole võimalik nii suurtel loomadel elada. Nii et need dinosaurused ka arenesin nii suureks, aga kellest nad siis arenesid, kas nad siis ikkagi päris alguses olid väikesed? No, ega nad nii väga väikesed ei olnud, nüüd arenguga niimoodi, et osa on suuremad, osa väiksemad ega seal dinosauruse üldmõiste. See hästi ei sobi kõik iseloomustama, sellepärast et nende hulgas hoid, nagu ma rääkisime, need hästi suured, aga nende hulgas meetriseid ja allameetri vennike, isegi need on igasuguseid. Meile on sattunud ette just need kõige suuremad, sellepärast et Need paistsid parem silma need kõige põnevad eestlane hea rääkida, sest need on nii suured, nii nagu lindude hulgas on, eks ole, osan, imetillukesed kolivad, teised on suured, nagu need jaanalinnud on. Seal vahepeal on igasuguseid. Jah, aga lapsed, me ootame väga-väga teie lugusid dinosauruste-st ja missugusena, te kujutate ette seda aega, kui need dinosaurused elasid, kirjutage oma mõtted üles, saatke meile joonistada võite ja eks siis edaspidi Georg räägib dinosauruste lähemalt ka, kes missugune oli ja mis kombed tal olid. Ja ma arvan, nüüd me oleme sellised kahtlase väärtusega jutud ära rääkinud. Nüüd me võime hakata edaspidi rääkima ikka sellistest asjadest, mis nagu päriselt olemas, nüüd me oleme päris vabalt fantaseerinud ja ega seda kõike juttu, mis me nüüd rääkinud tuleb, väga tõsiselt võtta ei saa, teisi olete targad, eks te ise oskate öelda, mida võib tõsiselt võtta, mida mitte kabinetile ette kajaka ütleb. Aga nii mõnus on ju fantaseerida. Mõnus on. Mõnus on, üks mõte tuli veel pähe, kui juba fantaseerimiseks läheb, siis võib sellega fantaseerida, et mis värvi need dinosaurused võiksid olnud, olla. Loomulikult, sest mitte keegi ei oska täpselt öelda, mis värvi nad üldse olid erinevaid värvitoone, lihtsalt mustad, olid nad lihtsalt ühtlaselt hallid porikarva või olid neil äiki näiteks sellised soomused, et kui päike peale paistis, nad särasid kõikides vikerkaarevärvides. Need, lapsed, võtke sulepea, sinine sulepea kätte, joonistage populaarne dinosaurus, nii et kuulmiseni ja meie aadress on Tallinn e-null 100, Gonsiori 21 lasteraadio ja siilile mõnusam neile ka. Kirjutage mulle, eks ma ootan teie kirju.
