Olen taas ratastel ja teel täna Peipsimaale  mis on minu jaoks väga-väga põnev piirkond oma kalade,  sibulate ja rahvaste paabliga. Siin kohtuvad erinevad kultuurid ja erinevad usundid. Peipsi sibulat teame me kõik, aga veel enne seda võeti Eesti  suurima järve veerel massiliselt sigurit. Vanemad vaatajad mäletavad siguri kohvi. See oli kuivatatud ja jahvatatud sigist tehtud kohvilaadne  jook mida vaesel ajal Eestis tarbiti. Taime kasutatakse tänaseni meditsiinis, seedehäirete,  haavade ja isegi podagra korral. Kirjelduse järgi võimas taim, aga vaatamata sellele tuleb  tänapäeval Peipsi kandis värsket sigurit otsida tiku. See on päris võimas, see on küll päris võimas. No on ikka vahe, et see tavaliselt peaks  siis sigur nägema pigem selline välja. Oleme küll nüüd küla kõige suuremad siguri kasvatajad,  aga ega me sellest suurt veel midagi ei tea. Hoolimata sellest ostsid Kairi Küsson ja Heiki Põldma 11  aastat tagasi kolk ja külla vana maja, kuhu nad on rajanud  koguni Siguri muuseumi. Päris kindel on, et sigur jääbki osakeseks Peipsi kandi  ajaloost ja uuesti siinsetel peenardel põldudel vohama ei hakka. Seda noh, nagu töödelda on väga raske, et seal praegu on  nagu mingi tööstus või noh, nagu ma ei tea,  suured tootjad selle sellega tegelevad, et  selle kuivatamine, röstimine, jahvatamine on lihtsalt  nii suur töö ja poest on seda palju odavam osta. Nagu täna ostetakse sibulat siin kokku, vanasti osteti  siis sigurit kokku ja need kohvitööstuse  ehk siis siguri kohvitööstused olid üle Eesti. Aga palju läks sigurit ka näiteks Soome seal Soomes Botnia  lahe ääres, seal on suur siguri tehas ja seal on vanades  ürikutes või dokumentides on kirjas, et tonnide viisi vist  läks Peipsimaa sibul, see sigur siis sinna. Peetersaari siguri tehasesse. Vot siin on meil see siguri taim, nendest õitest saab ime,  hea tee. Et kui hästi Ta hästi vähe tõmbab ja siis ta jääb selline erkmürkroheline tee,  aga kui ta üle tõmbab see tee, siis ta on hullem kui  põdrasambla tee. Sigur pole aga pelgalt kohvi tegemiseks. Kairi on lauatäis siguriga tehtud küpsetisi. Siin on siis porgandikook siguriga. Ja sigur on siis nüüd selles glasuuris siin on sigur,  on glasuuris? Jah, aga sees on ka, ei ole, siin see selle sees ei ole,  järgmise koogi sees on sigur. Ma just mõtlen, mida mida see maitse mulle meenutab? Ma ütleks, et sigurit. Ja no sel juhul tahaks öelda, et ma pean teadma,  mis maitsega on sigur, see peab olema kuskil ajusokis,  järelikult lapsepõlvest. Jällegi eks enamus nendest maitsetunnetustest tulebki ju lapsepõlvest,  et mis siin vaielda. Tõesti selline karamelline maitse. Kairi teeb mulle tassi musta siguri kohvi. Et nagu nagu natuke lahja No võib-olla tegin ka lahja, aga noh, niimoodi kange  hoakohvi joojale võib see siguri kohv tunduda noh,  nagu ära hingan toakohvi, et sellist aroomi tas nagu ei ole. Vot see, see on väga täpne kirjeldus praegu. Aga kui seda ei oota see noh, nagu teadlikult,  siis siis siguri kohv iseenesest noh, nagu lihtsalt selline  tervislik jook, võib ju. Vara varahommikul või hilisõhtul tegelikult see sigurikohv  on hoopis sellise rahustava toimega. Et aga kui siguri kohvijoojad tahaksid, et ta oleks ergutava toimega,  siis pannakse siguri kohvi sisse šengeni juurikat,  ta on ka selline looduslik. Siguri kadumise taga ei ole ainult taime töötlemise keerukus,  vaid ka halb maine kuna Siguriga seostub tänasele  keskealisele või vanemale põlvkonnale vaesed nõukogude ajad. Ja siis tuli sibul asemele, sest sest Peterburist oli saanud  Leningrad ja siis sellest Leningradist oli oli avatud suur turg,  kus siis vanausulised siin võtsid? Jälle osavad ärimehed said aru, et see sibul,  see on jälle niisugune hea kaupmees. Ja jah, just just Sigur normaale ja tuli peale sibul. Toitudel võivad olla siin isegi ühe küla sees erinevad nimetused. Ühes küla otsas räägitakse ühte keelt, teises küla otsas  teist keelt. Kui on pikk küla soolikas, eks ole, selline seitse  kilomeetrit siis võib-olla siin siin Alatskivi poolne ots  kasutab rohkem sellist baltisaksa muret,  sinna vene oma dialektid ja siis varja seal teist teist  natukene ja siis siis nii ta on. Ei tasu ennast lasta muidugi hirmutada ega heidutada,  vahel on nii, et paremad palad just võib leida täiesti  ebatõenäolistes kohtades. Ma lähen kalajahile bensiinijaama. Andrei on Peipsi kalatööstust ajanud 20 aastat kohalik kala  kohalikule inimesele. Oi, oi oi mis, mis, mis, mis, mis meil on siin kõik on  Peipsi kala. Mul on selline mõte, et ma tegelikult tahaksin teha vist suppi,  kalasuppi, mis kala see peaks olema, mida ma peaksin siit võtma? No põhimõtteliselt õige kalasupi lähevad kõik ala Kõik kalad lähevad, no aga siis ma peangi võtma kõik kalad,  ma arvan, et, et igast kalast, mis suppi sobiks,  peaks siis võtma ühe latikas läheb ka suppi. Jah, põhimõtteliselt küll ka ta isa on rasvane  ja annab seda, kuidas öelda rasvust juurde. Et ise see vedelik tueb, selline, Ja ahvenas on ju vana hea supikala. Andrei, kas see vastab tõele, et ei vii oma kala mitte  kuskile Eestist välja? Ei vii me oleme ainult Eesti turul. Sügav kummardus nende tootjate ja tegelikult tegijate ees,  kes väärindavad omaenda kohalikku Eesti tooret  ja jätavad selle Eestisse, sest et Eesti kala tegelikult  restoranide se kätte saada on imekeeruline. No see on tänu sellele, et hind ka on kõrged  ja teda on vähe ja. Paneme ühe koha, ühe latika ja mitu ahvenat peaks,  peaks. No need on väiksemad, sellised nad on kuskil 50 60 grammi,  et no natuke suuremad on mõned. Kui mul on selline pott No võtke kas või 10 tükki. Nii pikalt, kui on Peipsi järve äärt on see täis  ka sibulakasvatajaid kelle jaoks kottide  ja palmikutega sibula müük võib olla aasta suurim sissetulek. Peipsi sibulat ja aah. Aga punane sibul, see. Seitse punane sibul on siis kallim, ei ole kallis. Aga? Oska tarose ja. 77 aastane Hiina on kunagi töötanud küll Tartus,  aga sündinud Peipsi ääres ja jõudnud pensionieas siia tagasi. Sibulaid on ta kasvatanud kogu oma elu. Kunagi olid tal suured põllud, nüüd aga peenrad koduaias. Päris üksi päini toimeta. Ja see lähebki siis peenrasse. Tere. Sibulad mul juba, ma vaatan, teil on väga ilusad küüslaugud,  kas küüslaugud on ka enda kasvatatud ja mis küüslauk maksab  10 eurot kilo ja vannikud silma järgi tehtud pea polma  kasukas peal, kasukas peal, siis säilib. No ma võtan kolm küüslauku ja ja võtame siis ühe kasukaga veel. Just kuulge, aga edukat kauplemispäeva ja suured tänud. Kanad. Oota, oota, vana issand, siit võib tõesti kõike vist. Triinu jõu, oi tere, sina siin. Tere tulemast, ma sain esimese šoki ja sai aru,  et siit saab elavat toitu osta elavat toitu,  absoluutselt kõike muuta. Ma olen täna Peipsimaal ja ma ei lähe kallaste laadale,  siis ma ei ole pe. Peipsi külastanud. Kuulen, vaatame et, et no mind, ausalt öeldes need russikad  väga ja. Olen tulnud siia rohkem toidu peale ja lähme murrame toidu  ni välja, enne. Aga nagu laadal tavaliselt isegi kui on plaan ainult vaadata,  siis juba kolmandal minutil kaotan pea ja ostan asju,  millest varasemalt polnud isegi aimu. Karuratsa rasvaiguga. Miks see hea on? Ta on väga hea, väga hea, ta on looduslik,  mahutab hästi, kestab kaua, väga head pesemist oma naisterahvale,  ma hindan kõige rohe, kuivata s mõnusa pehme,  siin ise naha ilma kreemitamata ja pääsen veel kord keemia kasutus. Lihtsalt ei saanud osta. Nii ühesõnaga ostsin nüüd karu seepi, mis on tehtud kuusevaiguga. Kuule, aga no oleme nüüd ausad, et karu rasvaseepi ma ikka  ise ikka kodus mujalt ei osta ka, seda mul on  ka vaja ja sul on kõike. Vaja vaja? Suurepärane neid tööriistu on ju ka jälle vaja. Jõudsimegi Peipsi järveni välja siit, kus meie tooraine tuleb,  kust meie elu tuleb, et kui palju siis tegelikult seda  kohalikku kauplejaid siin üldse on. Jah, et kui me täna siin kõndisime ringi,  siis oli igalt poolt mujalt ka kindlasti see on hea  realiseerimiskoht sibulamüüjatele, kus nad saavad oma saaki  kõvasti müüa. Ma arvan, et see on üks põhiline ja nii nagu täna öeldi,  see on praasnik. Tullakse kokku üle Eesti, tullakse kokku,  siia kallastele tullakse Tartust Mustveest,  mujalt Eestist, aga vaata siit mulle meeldib palju rohkem. Ma tunnistan, mulle meeldib ka see vase rohkem kui vad. Seda on ka vaja, see hoiab elu sees inimestes,  aga meie keskendume järvele ja Peipsi toidule just. Pärast 1666. aasta vene õigeusu kirikureformi kuulutati  vanausulised ketseriteks ja neid hakati taga kiusama. Seetõttu põgenesid paljud neist üle Euraasia laiali. 1700 kolmekümnendatel aastatel tekkisid Peipsi äärde  vanausuliste külad. Täna arvatakse vanausulisi olevat 10000. Tere. Ma näen, et mind on oodatud tulemust õhus logovesti Angelika mari,  väga meeldiv. Siis muidugi lähme ja. Mis maja see selline on? See on lugu vist on selle kohaliku küla selline seltsimaja  ja Natalja on siin selle maja juht ja juhendaja  ja siin näidatakse kohalike inimeste ajalugu  ja käsitööd. Siin on väljas villa akvarellid ja Natalja abikaasa Sergei  ristpistes ikooni laadsed, maalid. Aga tead, see põhjus, miks me täna tegelikult siin oleme,  on hoopis imani. Jah, te olete õiges kohas noka voogu. Selle tee kvaliteeti näitab see, et hoolimata sellest,  et ta on nagu purustatud ja fermenteeritud  ja pärast veel kuivatatud on see teelehe kuju selline üsna säilinud. Et selline tummine siis ja tehakse Savarka,  nagu meile öeldakse, selline tumedam tee. Ja siis valatakse kuum vesi peale, aga suvel võib seda juua  ka külmana. Sest erinevalt teistest teedest Ivan jai ei tekita mingit sõltuvust,  ei pane südant kiiremini põksuma. Mind on ju ometi eluaeg õpetatud, et löristamine ei ole sobilik,  aga siin nagu lausa peab. See vajab harjutamist, see ei olegi niisama ei. Nii. No tõesti vajab harjutamist aga ka tuleb välja. Aga teete ikkagi samavariga ei valmista? Oleneb, leneb, kuna kui on ikka kiiresti vaja,  siis ega aeg on ju edasi läinud, et siis teebki kiiresti. Aga kui tahad nautida ja istuda väljas niimoodi õunapuul  suvel ja paned selle käbidega selle samo vari keema  ja väga tore ju. Lisaks Ivana on siinkandis joodud ka piima,  aga mitte lehma, vaid kanepipiima. Kuna siinkandis oli vaja kaluritel ja meremeestel kanepi  köisi ja siinkandis kanep kasvas. Ja siis seemned jäid ju alles ja sellest oli vaja  siis endale teha jooki, sest ega see põllumajanduslult hea  ei olnud, et nüüd päris lehma oleks väga palju saanud kasvatada. Ja ja ega ta päris ikka piim ei ole ka. Aga pole paha, pole paha ja ma arvan, sellest võiks süüa  valmistada küll. Ega siin kerge ju polnud, sellepärast et kui põllumaa oli vilets,  teed olid viletsad, et sa pidid lihtsalt vaeva nägema  värskes õhus ja vee peal ja mis sa metsast said,  selle ära sõid ja et selles mõttes on rahvas nagu natuke  tervislikum võib-olla olnud kui kuskil, kus see lehm  ja siga nagu paremini sõidu. Aga seda piima siis pandi kohvile või joodi ise. Et oli selline, et poluvernikud, kes siia elama tulid,  neid hakati kutsuma, hakati kutsuma poluvernikuteks neid  vadja inimesi. Sellepärast et nad tulid siia õige usklikena. Aga siin oli luteri usk ja kui nad käisid luteri kirikus  ja kodus olid ikoonid, siis ja nende keel oli veidi kummaline,  sest nad olid ju nagu vadja keeles rääkisid,  aga nad siin omandasid mõningaid sõnu piirkonnast. Ja see keel tundus nii imelik, et eestlased mõtlesid,  et äkki on venelased ja venelased, mõtlesid,  aga võib olla eestlased, midagi aru ei saa. Aga siis jäigi selline üldine nimetus, et poluvertsikud  või poluvernikud. Ja kummutamegi siis siinkohal selle fakti,  et et poluverniku ei ole see, mida, nagu enamus arvab,  vaid on tegelikult pooleusulised ja nad on pärit siit meie  Iisaku maalt, meil on poluverniku ja meil on vanausulised  ja õigeusklikud ja, ja eestlased ja meie oleme Peipsiääre rahvas. Mulle tundub, et Peipsiäärt võib üldse pidada sibula  kuningriigiks kalakuningriigiks ja kirikute kuningriigiks  ja tegelikult on selline hästi kuningriik,  et meil on väga palju erinevaid rahvusi,  erinevaid kultuure siin niimoodi kokku miksitud. Ja samas on väga paljud kultuurid jäänud iseendaks. Ja see on väga suur asi, et on austatud nii palju teise kultuuri,  et teda ei ole nagu ära kaotatud vaid pigem on ta segamini läinud. Et me kasutame palju vene sõnu ja, ja siin vene küla kasutab  Eesti sõnu, et kui minnakse porgandid maha külmama,  siis ütleb vene peret. Parkane peab maha panema. Ja kaalikad, et ja, või umina silg valutab,  no kõik on sassis. Aga oma selle kandi rahva toidulauale on oma tugeva jälje  jätnud ka kroonitud pead. Sõitsid näiteks siit läbi, et see tee viis ju lõpuks Viini  ja sinna Euroopasse. Ja Katariina teine ja Peeter, esimene, kes siit läbi sõitsid. Et nende kokad olid ju kaasas. Ja kui nemad sõitsid Avinurme mõisa puhkama,  siis nemad ju jäid siia, tegid süüa ja siiakanti,  siis levisid näiteks arhangelski kotletid kalakotletid,  mis on väga kuulsad. Et need on väga maitsvad ja kohalikud võtsid  selle kohe üle ja teevad seda järgi, et see on niisugune  väga vana retsept. Mul on olnud päris pikk teekond Piret, sinu juurde siia kaugsisse,  et ma hakkasin mööda seda Peipsi järve äärt tulema alt  ülespoole ja nüüd ma olen siis siin kõige  selle notiga, mida ma olen vahepeal kokku suutnud endale hankida. No ma ei tea, sina kui Peipsiääre inimene vaata nüüd  kriitilise pilguga üle, et minul oli plaanis üks kena supp  sellest kokku keeta. Ei saa suppi teha, kui on ainult ühte kala,  peab olema mitmeid. Vaatan, mis mul siit kübarast välja tuleb,  veel osa. No kes see on? Latikas? Ja siis, kui juba ikkagi supikeetmine, siis peaks ikka  natukene ahvenat ka olema. See, kuidas sulle tundub, et tuleb Peipsi,  Peipsi uhaa või sisu selles kokku? No. Päris hea valik on, aga üks oluline asi on ikka puudu,  nii seened. Ja no vot, no aga ma ju loodan ometi, et,  et sul on teada täpselt need parimad seenekohad siin metsas,  et parandame selle väikse jaoks. Kuule, aga ma arvan niimoodi, et ma tean,  et varsti peaks tulema Triinu ka siia, et,  et siis paneme selle supi võib-olla podisema  või õigemini puljongi keema ja, ja siis paneme Triinu suppi valvama. Oi, tere, Angelika, kogu aga kauks jõud,  no tervist, eri, sa jätsid Varnjasse midagi maha,  ma tõin sulle siia kaasa Emajõe suursoo jõhvikad,  ilma nendeta sa ei tee siin mitte mingit Peipsi toitu. Ossa, pagan. Jaa. Tule. Tõin need sulle siia ära, see on imetore,  aga, aga ma mõtlen seda, et mul oli supp plaanis,  et kas siin kandis on nii, et jõhvikas läheb  ka supi jõhvikas läheb kindlasti supi sisse muidu sa ei tee  ühte korralikku Peipsi suppi. Jõhvikat sisse ei pane. Paneme siis kalad patta, et sellest saab üks õite rammus. Raske. Kui madalal ta peaks olema, ma arvan, et ta võiks olla  ikkagi üsna veel madalam ääki. Kas sa oled luurel ka juba käinud, et kas kas seeni on  ja no näed. Aga ongi ju puravik, issand, sul on nii terane silm. Minul haaras silma hoopis pohvlasi. Nii juhtub sageli, et lähed metsa seenele  ja siis tuled ämbritäie pohladega tagasi. Kuule, isegi mina nägin praegu küll ilus,  see on küll ilus pilvik vist vaatame. Kas pilvik sobib. Supile. Peab kupatama. Ei pea, ei pea. Kui on magus pilvik, siis ei pea. Aga siis paneme korvi. Kukeseenega on tihti, oli niimoodi ka, et  siis kui ümbruskonnas samad tõmbab eemale,  siis selgub, et siin on terve pesa. No Triinu vaatasin. Tagasi nüüd nii kaua ka seal metsas ei käi,  saite, me saime ja, aga kõigepealt siis sibula  ja pane sibul ja pane, ma arvan, et loorberi ja,  ja loorberit on ja terapipar erapipart võiks  ka panna, siis saame juba maitset, maitset tõmbuma,  siia kaane alla. Vaata, kui hea, et sa viskasid sibulakooret. Kas sa tead, et Peipsimaal tähendab see seda,  et rikkus tuleb majja? Nii et sa tegid praegu ühe väga õige liigutuse,  et sa tõid kauksi rahva perele nüüd neil tuleb. Jõhvikaid tuleb korjata siis, kui mari on natuke kõva. Ta säilib pikalt, kui hoida marju vee sees. See raha, mis jõhvikatest tuleb, jäetakse  siis nii-öelda endale siukeseks piskuks järgi,  et see, mis nagu on, siis toidab sind järgmisel aastal  selline varuraha nii-öelda. Ja vanaemad hoiavad siis selle varuraha enda käes. Et kui me sõitsime sealt vanausuliste küladest  ja vanaemad, et vanausulistes on siis vanaemad kindlasti  ka mujal, onju, aga vanausuliste kultuuris on vanaema kõige tähtsam,  et siis tema kätte jääb see jõhvika raha  ja siis, kui väga perel on vaja, siis antakse see raha välja,  aga muidu on ta ikka nagu kogumise raha. Kasutan Pireti kööki ja basseerin supi jaoks  või ses eelnevalt porgandi ja sibula. Nagu panete tähele, siis kartulit siin supi sisse ei panda,  eks kartul võtabki supis lihtsalt asjatult ruumi sibulale  lisan metsaseened, et neist üleliigne vesi välja praadida. Oi nüüd läheb aktsioon iks. Ära nüüd pulli. See õnnestus meil päris hästi, kurname puljongi  ja lisame sinna porgandi, sibula ja seened  ning puhastatud kalaliha. Fantastiline Peipsi maitsete reis hakkab lõpule jõudma  ning mis seal salata, kõhud ongi juba tühjad. Aga pere, tule võta istet, ma serveerin sulle. On ikka hea küll, tõesti on hea. Minu päev on täie ette läinud, igal juhul. Tuleb tunnistada, et minu päev on ka läinud täie,  et igal juhul on olnud väga värvikaid inimesi,  väga põnevaid maitseid, ilusat ilma ja nagu lõpetuseks on  veel selline kõhutäis, et mis sa elult veel tahad.
