Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt ütleb, et eelmisel aastal registreeriti 125 autovargust ja lisab Eraldi ma tahaksin muidugi nendest välja tuua, et tegelikkuses selliste profi ja elukutseliste varaste poolt toime pandud sõidukite vargused on palju väiksem number ja see number jääb sinna 10 ja 20 kanti eelmise aasta vaates. Tegelikult ütleb, et eilne vargus oli täiesti ilmselt proffide töö. Selle juhtumi puhul eilsete sündmuste kaasa kohe väga kiiresti selgeks, et inimestel oli kaasas eritehnika just nimelt pik võti, Nendel oli tehtud eeltöö, teadsid konkreetseid aadress, kus sellised sõidukid seisavad ja nende käitumismuster ka sarnanes väga varasemalt Eestis käinud siis rahvusvahelistele autovarastele, siis tegutsemine öödel kella kolme-nelja ajal teadlikult õige aadressi juurde auto käima ja koheselt Läti piiri poole ajama, et et see käitumismuster ka väga hästi iseloomustas neid kui krohvi varbaid. Mis iseloomustab üldiselt autovargustele spetsialiseerunud kurjategijate käitumist? Nendel on mingisugune eelteadmine, sageli nad teevad piirkondades eeltööd, otsivad sõidukeid, hoove, kus nendel võiks olla ligipääs mistõttu on äärmiselt oluline, et inimesed pööraksid tähelepanu võõrastele isikutele sõidukitele, oma kogukondades ja julgeksid sellest politseile teada anda. Profivargad omavad ka sellist eelteadmist, millised on sõidukite lukustus ja käivitusmehhanismid ja sageli on nendel ka eritehnika. Kõige suurema löögi all on sõidukit, mis on võtmeta avamisel teeniga võtmete käivitamise süsteemiga. Et inimesed peaksid kindlasti vaatama oma käitumismustritele otsa ja eriti just hoidma sõiduki võtmeid sellises kohas, kus signaal ei ole varastele kättesaadav.
