Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere kõigile raadio kahes on taas alanud. Teadusuudiste rubriik puust ja punaseks ja sellel nädalal esmaspäevast neljapäevani võtame ette siin teemad, mis on seotud kosmosega. Ja siin stuudios on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma tervist Tõnis. Tervist. Esimene uudis. Ega selliseid selliseid sõnumeid liiga sageli just ehkki, mis otseselt nüüd eesti keelt ja kosmost seoks või midagi niisugust me ju väga palju ei kuule, kus mõni eestikeelne ja mõni eestikeelne nimetus on antud siis mõnele taevakehal, aga aeg-ajalt seda ikkagi siis juhtub, on mitmete tuntud eestlaste nime kandvaid pisikesi taevakehi. Kui ma õigesti mäletan, isegi Gunnar Grapsi nime nimi on asteroidil siis nüüd siis on võetud kauge tähti ja selle ümber tiirleb eksoplaneeti on siis konkursi raames leitud neile kahele kenad eestikeelsed nimed, nii et kõigile infoks kusagil kaugel laotuses on nüüd siis olemas taevakehad, mil nimeks Koit ja Hämarik. Jah, nende nimedega on tegelikult, neid on terve ports kõik need on üldiselt asteroidid. Äkki on mõni kraater ka kuskil Marsi peale? Aga jah, selle eksoplaneete nimetamisega niimoodi, et nad on olnud kõik siuksed igavapoolselt nimed või nii-öelda siuksed mingisuguse eksoplaneetide otsimise programmi nimi ja järjekorra number eks Kepleri puhul kõigi kõigi praktiliselt nende missioonide puhul on niimoodi olnud. Ja siis noh, astronoomiat tahetakse teha selliseks rahvusvaheliseks ka nii-öelda nende nimede poolest. Et ei oleks ainult igavad kataloogi numbrid või siis ingliskeelsest keskkonnast tulnud nimed. Ja rahvusvaheline astronoomiaühing siis on korraldanud jah, näit eksoplaneeti nimetame siis on peaks olema järjekorras teine ja seal oli üle 100 üle 100 112 riiki minu meelest äkki oli? Või siis ka mitte isegi riiki, vaid 100 112 rahvast, isegi võiks öelda. Kes siis said pakkuda erinevatele 112-le eksoplaneedile Sis nime? Ja siis tähed, mille tähendab täht veel nimi oli ykso neli ja selle ümber tiirleb planeet tiksu neli p, need olidki siis need, mis nüüd endale eestikeelsed nimed said. See planeet avastati aastal 2008 ja see ykso neli nimi, mis tal siis enne oli, seal tähel ongi tulenevalt sellest, et see planeet avastati teleskoobiga, mille nimi on x ja teleskoop paikneb siis Havai saarestikus Maui saarel ja sellega otsitaksegi eksoplaneete ehk siis päikesesüsteemiväliseid planeete. Jah, ja see, eks ole, ainult et niisugune tüüp nimetus on niimoodi, et on nii-öelda ematähe nimi ja siis pannakse sinna B C ja nii edasi, kui sul on rohkem kui üks bla näiteks et trapist üks planeedisüsteemil on suisa seitse planeeti. Ja loetakse seda AB, eks ole, lähtuvalt just nimelt sealt pagaadi ole, hakatakse Haadele. Adele Jahaan täht ise. Näiteks lugema siis sealt tähe enda poolt, eks ole, et esimene kõige sisemine planeet veegage kaugemandist, CD. Nii et tegelikult ei ole niimoodi, need on avastuste järgi. Ma ei olegi kindel, kas mõni on ka ümbernimetatud, aga minu teadusavastuste järgi, et noh, mitmes on leitud, et esimene, mis leitakse, on siis A B üks tähtis jah, just. Aga jah, selle eestikeelse eestikeelne nimi siis tegelikult sai, sai sellele Koit ja Hämarik, et Koit on täht ja Hämarik on, on siis planeet. Ja noh, nimesid oli tegelikult päris palju. 140 pakuti välja neid erinevaid variante. Ja need olid siis kaks Tartu Ülikooli ajalootudengid, kes need nimed välja pakkusid, helina Välbja laura, nemmad, aga Tõnis-Koit ja Hämarik, see tähtis planeet seal kaugel Ilvese tähtkujus peaaegu noh, umbkaudu 950 valgusaasta kaugusel, mida üldse selle tähe selle planeedi kohta öelda võib, on need kuidagiviisi erilised ka või õnne lihtsalt ühed paljude seast. Mina arvaksin, et nad on ühed paljude seast, et planeedi puhul on tegu niisuguse suure gaasiplaneediga, mis on oma ema tähele väga lähedal, niinimetatud kuum Jupiter. Ja et seal noh, arvatakse või noh, nii-öelda leitud, et seal selle planeedi pinnal võiks temperatuur olla umbes 1300 kraadi. Et noh, päris niisugune kuum oli põrgulik jah, jaa. Ja see tähendab meie päikesest õige pisut massiivsem, õige pisut kuumem ja planeet, kuna ta nii lähedale oma ema tähele on, siis teeb tiiru ümber tähe nelja päevaga põhimõtteliselt. Et, et hästi hästi, noh, nii-öelda lühikese aastaga planeetsis. Aga selliseid süsteeme tegelikult, kus on just nimelt selline suur Jupiteri laadne hiiglane oma tähele väga lähedal, selliseid ongi ju tõepoolest hästi palju, eks ole. Ja tegelikult kõige esimesed sellised noh, ütleme tavalised tavaliste tähtede ümber avastatud planeedid olidki kõik just sellised ja nende planeetide noh, nii-öelda suured mõõtmed ja nende suur mass aitavad tegelikult neid leida. Et neid on lihtsam leida kui väikese massiga planeete, sest enamasti neid planeete leitakse niimoodi, et planeet liigub meie ja oma ema tahe vahelt läbi ja siis tähevalgus nõrgeneb natukeseks ajaks. Et selle hämariku puhul siis umbes üks protsent väheneb tähevalgus. Ja kui see sellised sündmused korduvad, siis on põhjust arvata, et, et seal on planeet ümber selle tahe kui see on juba rohkem kui kaks sellist tähe planeedi üleminekud, täheste nii-öelda leitud, saab täpselt määrata ka orbitaalperioodi ja planeedi mõõtmed ja nii edasi ja nii edasi. Igatahes kusagil seal kaugel siis tõepoolest nagu öeldud, on nüüd olemas Koit ja Hämarik. Meie eestikeelsete nimedega tähti ja siis sellele väga lähedal olev planeet. Tõnis, kas täht on? Ega ta vist palja silmaga nähtav ei ole, nii ei ole, et ma lähen õue öösel ja siis hakkan kusagilt taevakaarel seda otsima ja siis leian ka Ta päris ei ole, jah, ta on, minust olid umbes 10-st tähesuuruse, midagi siukest ja Ilvese tähtkujus asub. Muide, kas sellega oli üks tore lugu, et üks nimi, mis siis nagu sellesse viimasesse valikusse ei, ei läinud. Oli, pakuti ka Toomas ja Hendrik siis vastavalt tähe ja Toomas Hendrik Ilvese tähtkujus. Aga, aga see ei sobinud vastavalt vastavalt nii-öelda nimekirja ja valikukriteeriumidele. Et minule meeldis see väga. Aga seda näeb amatöörteleskoobiga Sisvee. Ja ja, ja seda tegelikult isegi on niimoodi, et siukseid üsna üsna väikestele scope binokliga veel ei näe. Üsna pisikest teleskoop on umbes, ma ei tea, kaheksa kuni 10 sentimeetrine teleskoop on on täiesti piisav, et seda ka silmaga ära näha. Ja isegi digifotoaparaatidega on võimalik ka mõõta, kui on nii-öelda pealehakkamist nii-öelda seda vahetust. Et tegelikult jah, see on niisugune üsna üsna käepärane või meie jaoks üsna sobiv. Sihukene planeedisüsteem. Sir raadio kahes teadusuudiste rubriigist puust ja punaseks sel nädalal teemaks kosmos homme räägime Tõnis Eelmäega Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist juba järgmisel teemal. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
