Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte eetris on meie teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, sel nädalal on teemaks kosmos. Kui eile rääkisime ühest tähest ühest planeedist, mis kaugele Ilvese tähtkujus endale eestikeelsed nimed said, tähe nimi on ja selle ümber tiirleb planeedi nimi hämarik siis nüüd räägime ühest sellisest tähest, mis on viimase paari nädala jooksul kuidagiviisi lükanud veerema teatava no skandaalse maiguga uudise lumepalli ja see tähtan siis Orioni tähtkujus või siis meie rahvaastronoomia järgi koodi ja reha tähtkujus asuv petelegi José, mis on siis? Jaa, vast vastist suurim täht, mida üleüldse me teame, kas õnni Tõnis. Ma arvaks, ta kõige suurem ei ole, kindlasti on ikka noh, nii-öelda suurema läbimõõduga ja palju suurema massiga tähti ka kindlasti. Aga ta on meil noh, sellistest, võib-olla üks üks lähemaid võiks arvata, et ta on sihuke punane ülihiidtäht, võib teda nimetada. Ja selle tähe puhul on nüüdsest hakatud rääkima viimasel paaril nädalal kõikvõimalikes meediaväljaannetes seda, et see tähtedest plahvatada ja siis tekkida selline supernoova, mis oleks heleduselt võrreldav siis täiskuuga ja me näeksime seda isegi päevasel ajal. Jah, niimoodi arvatakse jah, et need supernoova tüüpiliselt nende heledus kasvab, siis noh, 10 ja rohkem tähesuurust. See tegelikult on siis niimoodi, et kui, kui heledust erinevus on viis tähesuurust, see tähendab tegelikult siis nii-öelda seda tähelt tulenevalt valguse hulka. Et see on 100 korda erinev. Nii et, et see on jah, võrdlemisi võrdlemisi hele. Ja aga paistab siiski tegelikult selliseks erutuseks suurt põhjust ei ole, ongi natuke segane, et kust täpselt see arvamus jõudu koguma hakkas, aga selle põhjus oli siis see, miks niimoodi hakati arvama. Tuvastati, et ütelge, José heledus on kuidas nüüd öeldagi, siis väiksemaks jäämas või siis täht on tuhmimaks muutumas ja selle peale keegi kusagil hakkas arvama, et äkki on oodata. Nüüd siis plahvatust? Ja see petel kiuse, tavaliselt on ta võrdlemisi hele täht taevas tonist 10. Hellalaselt 10. täht, et kui ta oma heledam mass nii-öelda olekus on. Ja, ja nüüd on tema heledus siis kukkunud sellega võrreldes 1,3 tähesuurust jämedalt. Ja tavapäraselt ta kõigub seal umbes 0,2 tähesuurust kuni 1,3 tähesuurust selles vahemikus, mida see tegelikult tähendab, siis on see, et et kui suvel vaadata taevasse, siis on linnutees on täht Luige tähtkuju täht, teeneb, on hästi hele täht läheduses veega veega heledus on null ja seal allpool veel on linnutees on Altair seda siukest kolmnurka suurt kolmnurka nimetatakse suvekolmnurgaks ja noh, Eestis on ta hästi näha sel suvel päris noh, ma ei tea, juuli lõpus võib olla, sest ega midagi muud taevas näha ei ole valge ja, ja see on hästi näha kohe lõunataevas kõrgel kolmele tähte ja no vot see tähtsisse petel gevuse nii-öelda pendeldab põhimõtteliselt tavaliselt vot selles nende kolme tähe heleduse vahel nii-öelda. Aga nüüd on ta läinud veel omajagu nõrgemaks ja noh, on kuskil seal 1,5 tähesuurust, mis siis on kuskil seal hakkab juba suure vankri tähtede heleduse lähenema. Ja keegi kusagil siis tõesti leidnud, et see võib viidata supernoova plahvatusele kuid tegelikult ei pruugi sugugi niimoodi olla, tõenäolisemalt siis ei ole seni. Ja tegelikult selle tähemõõtmisi, mida on nii-öelda jäädvustatud, on 1893.-st aastast on kindlasti teada esimene selle tähe heleduse mõõtmine, nii et noh, üle sajandi juba ja, ja selle aja jooksul Ta on jõudnud sellise heledus n k nagu ta praegu on. Ja, ja seal ei ole selles mõttes midagi väga kummalist. Et et need ülihiidtähe, et noh, ei saa võib-olla öelda päriselt pulseerivad, aga neil on sellised Krakteerised, heleduse muutumise ajaskaalad. Mis on, mõned on aastates mõnede sadades päevades, mõned on noh, ma ei tea, võib-olla kümnetes päevades siukseid väiksemas mastaabis ja lihtsalt praegu sattus mitme sellise konsultatsioonimiinimumid sattusid praegu kokku ja siin on siis saimegi erakordselt väikse heleduse Ja siin on siis küsitud kommentaari selliselt astrofüüsikud vöökli ülikoolist Californiast nagu Alextripenko käest ja tema siis ütlebki tõepoolest just nimelt ka sedasama asja intervjuus Forpsile. Et jah, et see võib küll juhtuda põhimõtteliselt kas või täna õhtul, see, et jah, see tähtaks ole plahvatab. Seda ta eitada ei saa, aga lihtsalt see praegune heledast taseme langus või siis tähe tuhmimaks muutumine ei ole mitte midagi sellist, mis oleks kuidagiviisi erakordne selle petel kiusa puhul. Täpselt nii ja tegelikult ega astronoomid üldjoontes teavad, kuidas sellised tähed töötavad. Aga häda on see, et ega me ei tea päris täpselt millises arengumomendis ütleme seda oma sisemuses on, me ei näe tähe sisse päris. Ja noh, siin on niimoodi, et see hinnang on see, et noh, ütleme kuni 100000 aasta jooksul ta võib super Nauana plahvatada, aga võib olla ka poole miljoni, noh, võib-olla pikemat ajaskaalad juba võiks, võiks arvata, et et need võib juba välistada. Et on varem magatud umbes kuni miljon, eks. Ja Tõnis mõne sõnaga, mis üldse tingib selle täht Supernoomana plahvatab, see tähendab ju seda, et tal põhimõtteliselt kütus otsa Eks ole just super hästi erinevat tüüpi, aga sellist tüüpi supernoova nagu see, mis petel kiusest saab, kindlasti saab. See selle puhul on tõesti tähe tuumas, saab kogu see aine otsa, milles saaks sünteesida raskemaid elemente, sisse tekib rauast tuum ja, ja kui seal tähe sees enam energiat juurde ei teki, siis seda tähe enda raskuste gravitatsioonijõudu seestpoolt ei ei toeta midagi ja täht hakkab kokku kukkuma. Ja kui ta siis kukub sinna taha tuuma peale kokku, siis no tekib seal pildus lööklaine tagasi lõvilaine, mis siis tähe laiali paiskab, ühe nii-öelda välisosad paiskab laiali. Nüüd sisemuses tekib siis kas neutrontäht või must auk, see nüüd sõltub selle tähe esialgsest massist. Et, et selle petel kiuse puhul suure tõenäosusega tekib neutrontäht sinna. Ja kõik need elemendid, mis siis sealt laiali lendavad, need on siis ju tänu ühele sellisele supernoova plahvatusele ma olen tegelikult aru saanud, tekkinud tegelikult meie enda päikesesüsteem, eks ole, kuna avaldusest on nii palju igasuguseid erinevaid keemilisi elemente kosmosesse laiali lennanud, need on seal saanud siis jällegi kokku tõmbuda, tekitada sellise, noh, ma ei tea, prototähe ja protokolannantaarse ketta, eks ole. Supernoova kahte nii-öelda vitavad või aitavad uute tähtede tekkele kahte moodi kaasa. Et üks on see, et oma plahvatuse endaga, et see plahvatuse tekitatud lööklaine siis kosmoses olevates nii-öelda külma gaasipilvedes põhjustab selle gaasi kokkusurumist või tihedamaks surumist ja, ja seal nendes kohtades siis, kus tihedus kasvab hakkab nii-öelda iseenesest toimuma nende gaasipiiride kollaps ja seal tekivad siis uued tähed ja planeedid. Ja nüüd teine asi on see, et, et needsamad vesinikust Heilimist raskemad keemilised elemendid, millest ka meie olema tehtud. Need tekivad erinevat tüüpi supernoova plahvatustes, valdavalt kui ka viimasel ajal Johan nähtud leitud, et siuksed väga rasked elemendid võivad tekkida neutrontähtede kokku sulamisel. Üks nüanss veel selle Pärnumaa teema juures on, millest siin ka põgusalt räägitakse, siin on siis lõpuks püstitatud küsimus, et noh, ütleme tõesti, kui nüüd peaks supernoova plahvatas tekkima näiteks sellesama petel kiusega, siis mis kõige näolisem kandidaat meile nähtavatest tähtedest, mis võib supernoova plahvatada, et kui see toimub seal plahvatust, mis siis meist siin maa peal saab, kas me oleme kuidagi ohus ja selle kohta siis tasama oleks tellik? Penko ütleb, et midagi sellist kartma ei pea, et see plahvatus meil võiks ära tappa. Otseselt otse otseselt ei peaks meile midagi tegema, et me näeme hästi-hästi heledat tähte, mis on päeval ka näha, eks. Aga, aga nii-öelda see noh, ütleme, kui seal peaks mingi kollimeeritud kuidagi või noh, mingis suunatud olema see plahvatus, siis ta on siiski piisavalt kaugele, umbes 650 valgusaastat. Noh, me oleme suhteliselt ohutud küll. Kui see plahvatus on suunatud ja meie oleme selle, noh, nii-öelda peaks selle tee peale jääma nii-öelda selle suunatud plahvatuse tee peal, siis sealt tuleb hästi palju sihukest kalki kiirgust, röntgenkiirgust, gammakiirgust ja seda päris lõpuni välistada ei, ei suudeta, et et see võib mao osoonikihti kahjustada. Ja siis on juba päikese ultraviolett kiirgus, see, mis meil nii-öelda maapealsele elule võib kahju teha. Et noh, arvatakse, et planktonit näiteks ookeanides tappa või, või taimedele halvasti mõjuda mõõtab noh, nii-öelda kogu seda ökosüsteemi Nii et jah, pigem võib-olla ei ole väga mõtet siis oodata kuigi palavalt seda kahtlemata ilusat vaatepilti, mis taevast supernoova plahvatusest tekste võiks. Mina küll ootan. Osoonihinnaga. Noh, tegelikult uudishimu on jah see, et, et aga, aga jah, et see, seda arvatakse siiski, et, et see ei ole nagu meile nagu niisugune, et meil ei ole väga palju põhjust muretseda. Kena on homme juba järgmine kosmoseteemaline uudis siin Radio kahes stuudios olid Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja kohtumiseni kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
