Algavas kiske programmis tuleb juttu konnadest. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Georg, millal teie viimati konnakontserti kuulasite? Kui ma nüüd hästi järgi mõtlen siis natuke vähem kui aasta tagasi, kust te seda kuulasite oma suvemaja tiigi kaldal, kuhu sugenesid paar aastat tagasi, rohelised konnad ja need on teada tuntud laulumehed ja kui nemad siis laulma hakkad, kostab kaugele ja ma isegi ei oska seletada, kust nad ilmusid, aga neid neid tõesti ei olnud mitte ühtegi, siis ühel suvel nägin üht. Ja möödunud suvel oli neid juba kaks, 30 tükki kindlasti, kui mitte rohkem. Esimest korda kuulsin nende häält, kui ma olin muruniidu traktori seljas, sõitsin mööda ja sisesse traktorimürin, mis on ka päris suur mulle kõrvaklapid veel peas läbi kõrvaklapid ja ma isegi kuulsin, con laulab, jätsin traktor seisma, läksin asja uurima. Konnad on kahepaiksed, mida see siis tähendab, kahepaikne kahepaikne tähendab seda, et mingi osa elust veedetakse ühes keskkonnas ja mingi osa teises keskkonnas ja selleks teiseks keskkonnas konnade puhul on enamasti vesi. On natuke erandeid ka ükski suurosakonnas, et peab mingi eluetapi vees mööda saatma ja siis need konnad kogunevad kevaditi vee äärde. Ja siis isased hakkad laulma. Need laulud on väga erinevad alates siis sellest roheliste konnade kisakoorist sest nemad laulavad kooris ja, ja palju ja, ja, ja natuke hiljem kui teised konnadest, nemad on lõunapoolse levikuga ja nemad hakkavad oma lauluga pihta kusagil mai teisel poolel. Aga praegusel ajal nüüd sõltub piirkonnast jälle. Aga võiks juba kuulda rohukonnade sellist sügavat krooksumist ja siukest veidi nagu mulisevat või pudrutavad häält, seda teevad rabakonnad. Kevadel on sabakonnad eriti kaunid, no mitte kõik, aga isa loomad, sest nemad lähevad veidi selliseks sinakaks kätte ja siis need isased rabakonnad, kes seal veekogus on nemad olnud mõned päris helesinised, mõned natuke tumedamad, sinised sinaka varjundiga, nad kõik need selle järgi tunneb rabakonna kevadel hästi eraldanud, sinataks rohukonnad on siuksed pruunid, kusjuures siis rohub, on tema on hästi tavaline. Ta elab peaaegu üle Eesti, välja arvatud Saaremaal ja Hiiumaal, sinna ta ei ole kuidagi sattunud. No need rohelised konnad, nemad siis on rohelised ja laulavad hästi valjusti. Seda valjundust annab neile juurde see, et et neil on selliseid hääleresonaatorid, kui keegi neid rohelisi konni laulmas näinud näeb, et nagu puhub sihukseid õhupalle kõrva juurde poisina silmade kõrvale välja ja need siis võimendavad tema häält selle tõttu, see hääl on hästi kaugele kosta. Ühed suured rohelised konnad, kes elavad Eestist lõuna pool, ütleb alates Leedust võib neid juba päris hästi näha ja lõuna pool Euroopas. Nad on ka siuksed, suht pirakad ja teevad, laulad veelgi kõvemini, kui need meie rohelised konnad, meil on siis v konnatiigikonn, need rohelised laulumehed. Aga seal lõuna pool elab siis järvekonn. Ja on nagu teada ka, et Eestis on järvekonna Tartu läheduses kuuldud ja nähtud ja arvatakse, et võib-olla on ka praegusel Tartu läheduses olemas ja nende sihuke krooks on päris kõva ja kaugele kuulda. Enamiku konnade laul on väga vaikne, me kuuleme teda vähe ja, ja mõned konnad hulgast ei laula ka üldse. Need sabaga konnad, kes meil siin-seal ringi luusivad, üks niisugune hästi tavaline sisaliku moodi, pruunid ka selja ja, ja siukse oranzi kõhualusega ja, ja kaunistavad seda oranži kõhualustel, tal siuksed pruunikad, mustad täpid ja, ja teine on siis ka sihukese erksa kõhualusega ta Jas ja teda võib kohata ainult Lõuna-Eestis ja see on harivesilik ja see teine on siis harilik vesilik, tal on igal pool ja, ja suvel läheb ta ilmselt väga paljudel inimestel sisaliku üldse segi. Sest kui tal ei ole siukest harja, nii nagu ta seal veekogu seljas on, siis ta näeb välja nagu väike sisalik, aga ta sisalikust palju kohmaka aeglasema liikumisega. Ja kui tähelepanelikult vaadata, siis kohe hakkab, et on teistmoodi ja teistmoodi eeskätt sellepärast sisalikud on soomused seljas, aga aga sellel hari vesinikul on sihuke sile ja, ja, ja võib-olla natuke niiske ka. Nüüd teised konnad, kes meil on, need ei ole mitte päris konnad, vaid need on siis kärnkonnad siis see kõige tavalisem kärnkonn, tema on suhteliselt siukse vaikse lauluga ja tema kuulmiseks peab ikka päris veekogu äärde minema, seal, kus tema siis kudemas on. Aga kuna tal tavaline ja neid on palju Eestis ja ka veekogudesse koondub neid hästi palju, siis selle molksumise rabelemise järgi leiab need veekogud hõlpsasti üles. Seal vaikselt istudes kuuleb laulu äraga. Ja ja siis on meil veel kaks kärnkonna. Need kaks kärnkonna on ka sellised tuntud laulumehed ja, ja üks nendest Lääne-Eestis ja saartel elav. Kõre just meie üks kõige haruldasemaid konn üldse. Kõrre laulab väga kõvasti ja tema laulab öösiti, päeval on ta vait, aga öösel kude laulu lahti lööb siis tema laulu võib kuulda kilomeetri-pooleteise võib-olla vaiksel ööl isegi paari kilomeetri peal. Nii et noh, noores põlves, kui ma neid konni nagu rohkem uurisin ja vaatasin, siis ma käisin tihtipeale neid kõnesid vaatamas ja lugemas ja mõõtmas ja siis vahel ajasid hinge täis küll laul kostis nii kõvasti ja selgesti, mõtlesin sinna, noh, mõni kaks, 30 meetrit ainult minna ja siis. Aga siis, kui hakkab minema, siis lõpuks kohale jõudes selgub, et tuli maha kõmpima kilomeeter või natuke rohkemgi. Sest see laul on tõesti kõlav. Keskkondade puhul on nii, et mida kõvem hääl, seda rohkem Truute ja üldjoontes küll, et konnadel see kipub nii olema, et mida kõvem hääl, mida sihukest tugevamad võimsamat häält saab teha. See hääle tegemiseks on vaja suuremaid resonaator, Sa oled, see tähendab sa ise pead suurem olema. Nii et sa oled suurema kasvuga ja tugev ja, ja see tähendab ühed pruute võiks rohkem olla, aga, aga see Puttidega on asi üldse sihuke segane jällegi, nendega on maailmas, kui keegi seal on juba pruudi haardesse saanud, noh, ilmselt filmidest on kõik meie kuulajad näinud, kuidas konnade pulm käib, et emased tihtipeale on suuremad isased väiksemates väike isane klammerdub esikäppadega ümber emase kaela ja siis suurema tihtipeale kõnnib ta ka ringi, tassib teda seljas võib-olla päev aega, enne kui lõpuks see armulugu ära lõppeb. Aga, aga sel ajal, kui ta seal siis ratsutab selle ema seljast, tulevad ka teised uudishimulikud sinna juurde tihtipeale kõveselemmasest kinni ja, ja klammerduvad selle emase külge ja püüavad siis ka osaleda selle kudu viljastamisel. Aeg-ajalt juhtub ka seda, et nad lihtsalt suures Armuhoos kägistavad selle vaese ema konna üldse ära jääb sinna siis surnult lebama ja isased siis lõpuks, kui ta ikkagi juba piisavalt kaua elumärki avaldas, jätta sinnapaika ja lähevad uut ohvrit või, või abikaasat või kuidas teda nimetada, siis otsima. Nii et jah, pulma käigus juhtub õnnetusi ja, ja pruut tihtipeale võib hukka saada peigmeestega seda juhtu. Kas konnad peavad pulmi ainult kevadeti? Pulmi peetakse kevadeti need kõige tavalisemad konnad, nende pulmad on kevadet ja need sabaga konnad, kellest me alguses rääkisime, nende pulmad on ka kevadeti, aga vaat need rohelised konnad, kes kõvasti laulad, nemad tegelikult peavad pulmi kusagil kuni juuni lõpuni, võib-olla juuli alguseni isegi juba kergelt, suvi tuleb ka nende pulmaaega sisse ja siis emased koevad tegelikult väga pikka aega ja niimoodi kudu heidetakse järk-järgult vette. Aga teised konnad teevad selles ühekorraga enamasti aprilli lõpu jooksul või siis mai alguse jooksul saab kudu vette heidetud ja seal ta hakkab siis rahulikult arenema. Aga kui on, ei ole väga hoolitsev vanem tema murelapse eest hoolitsemisel lõpeb nende meie eestimaistele, koondade lõpeb sellega. Ta kas heidab selle kudu sissevete? Noh, nii nagu need rohukonnad teevad, neil on sihuke suht ebamäärane klomp seda kudumist siis heidetakse sinna vette, teda valgub seal kaldataimestiku vahel või, või siis sinna veepinnale lihtsalt laiali. Vahel on lombid tekkinud ka kuhugi heinamaa peale, nagu see Lombsva kiiresti ära kuivab, siis kudu saabki seal heinamaa peal hukka. Aga no see konnade käitumine on ka erinev, näiteks rabakonn, tema on juba natuke hoolsam. Mitte selles mõttes, et ta kuidagi hoolitseks, aga tema, see kuduklomp on selline ümmargune pall ja see on kompaktsem ja see püsib ka paremini siis seal veekogus kinni, aga tema kaotab nagu sellega, et emase kudumaht on tunduvalt väiksem, kui rohukonna rohukonnal on, kui 3000 rabakonnal on seal 500, võib olla 1000 marjatera, nii et umbes kolmekordne erinevus kärnkonnad on hoopis huvitavad, nemad heidavad vette siis sellise kudu lindi seal nagu pikk klint ja mõnedel liikidel võiks olla kuni kuus meetrit pikk see link. Ja seal on siis kas paarikaupa vaiba, siis üksikult Need kuduterakesed ja siis mähitakse veetaimede ümber, nii et seal veetaimed peavad teda kinni ja nemad saavad siis natuke sügavamasse paika ka oma sele kudu juba panna. Need, sabaga konnad, treitonid või vesinikud? Nendel on päris omapärane paljunemisviis, vot kui need tavalistest konnadest rääkida, siis seal on asi nii, et emane võtab selle isase selga, lähed vette, emana hakkab kudema, isane laseb sinna kodu peale siis oma spermat ja, ja nii see toimub. Nüüd nendel sabaga konnadel on nii, see paaritamine ei peagi alati vees toimuma, see võib olla niiskes kohas ranna lähedal ja nii et emane kõigepealt otsitakse isase poolt üles, see võtab isase kohe ärevaks, ta läheb hari selja peal püsti, saba hakkab niimoodi kaklema seal saba kaudu, siis ta hakkab eritama feromooni ja need siis mõjuvad emase lähemana tunneb asja vastu huvi ja isane siis kontrollib, kas see huvi on ikka tõeline või on see niuke lihtsalt tahab kurameerida. Ja siis ta hakkab oma vunkleva sabaga ees ära kõndima, kui emane jääb maha, noh, siis ei juhtu midagi, kui emane tuleb talle järgi siis natukese aja pärast isane poetab sinna tee peale maha sihukse spermapakikese ja emane, siis, kes on temale järgi tulnud, tema läheb ja korjab selle siis üles oma suguteedesse ja siis pärast seda läheb ette ja koeb siis selle marja sinna vee sisse ja seal kleebib kuduterad, siis võivad marjaterad on ükskõik, kuidas me neid nimetada. Ta kleebib need taimelehtede külge, pahed katab lehega veel kinni ilusti ja seal hakkavad siis päikese mõjul need kodus olevat munarakud arenema. Ja need, kes neid meelsasti söövad, on väga palju. Neid sööjaid on igasuguseid ja eks need süüaksegi väga palju ära kalad söövad näiteks see hari, vesiniku paljunemine ongi Lõuna-Eestis haruldaseks jäänud just sellepärast, et paljud kodanikud on oma tiikidesse kokresid või mingeid muid kalu toonud. Ja kui kala on juba tiigis ja seal harivesilik paljunes, siis pärast kalade ilmumist see see kudu on kõik ära söödud ja paljunemine lõpeb seal ära. Kui tahate enda tiigis neid haruldasi harivesilik näha, siis peate sead, kalad kõik viimseni välja püüdma, siis on väike lootus, et teile tuleb harivesilik jälle sinna elama. Sama lugu on veel ühekonnaga, kellest me täna ei ole üldse veel rääkinud, aga kes ka Eestis elada. Ja see on ka Lõuna-Eestist pärit konn ja see on mudakon. Miks ta niisugune nimi on? Seda ei oska öeldagi, noh, võib-olla sellepärast, et tal on väga omapärane komme, nimelt et kui tema tunneb olukord läheb kriitiliseks, siis hakkab ta niimoodi tagumikuga nihveldama, tal on tagajalgade juures nagu sugused, tugevamad moodustised, servad, need on nagu kühvlikese dist hakkab nende kühvlikestega energiliselt tagumiku all kaevama ja nagu vajub sul silma ees sinna maa sisse ära. Ja päevasel ajal nad enamasti seal maa sees ongi. Ja vanasti oli tihtipeale nii, et kui siis inimesed aiamaal või põllul tööd tegid, noh, näiteks kartuleid võtsid või või kartuleid panid, siis tuli maa seest konni välja ja nad asjušist liiva või mullaga kaetud ja võib-olla sellest siis see nimi tuli ka mudakonn ja vot need mudakonnad, noh, neid on ka jälle hästi vähe. Aga nemad on meil sellepärast huvitavad. Nende kullese staadium on väga omapärane, nimetasin, kulles, kasvab pime pikaks, kui tavaliselt konna kullast me oleme harjunud nägema, see on paar-kolm sentimeetrit sihuke väike mustjas. Nagu väike pudrunui siputab sabaga seal vees siis mudakonnakulles võivad kasvada kuni 15 sentimeetrit pikaks. Noh, see konn ise on kusagil kuus, seitse sentimeetrit pikk, nii et tema vastne või poeg on vanemast kaks korda suurem, võib-olla isegi natuke rohkem. Ja noh, need suured kullesed on inimesi tihtipeale kehvatanud. Kui seal suve lõpupoole, siis selline hiiglaslik kulles kuhugi veeanumasse sattus, siis inimesed olid päris jahmunud, et kes see selline on ja ja väga kaua aega ei osatud teda siduda selle tillukese konnaga, keda kõik näinud olid, kes nägi siuke ilus ja nunnu peo peal välja, aga siis poeg, tal on selline koletis, et lase olla ja, ja tema on siis jah, praegu meil samuti väga haruldaseks muutunud Eestis mudakonn ja Eestis tegeldakse praegu konnade päästmisega kohe päris intensiivselt paar aastat tagasi oli suur projekt, millega siis rajati Lõuna ja Kagu-Eestisse konnadele kudemisveekogusid puhastati siis sellised võimalikud veekogud madalad kuni viieni ligemale sentimeetrised, veekogud, taimestikust ja kõikidest kaladest, kes seal võisid olla, kaevati neid auke nagu juurde ka ja sinna loodi siis just mudakonnadele hari vesilikele paljunemistingimusi ja, ja paistab, et tasapisi hakkab vist nende arvukus jällegi stabiliseeruma. Ma ei julge öelda, et ta on tõusma hakanud Acon stabiilseks muutunud. Nii et võib-olla päris otseselt väljasuremisohtu ei ole, kuigi konnade puhul ei ole miski asi kindel, sellepärast et isegi väga tugev populatsioon võib tihtipeale hetkega kaduda ja keegi ei oska päris täpselt öelda, mis selle selle põhjuseks on. Selliseid asju maailmas on juhtunud küll ja küll, aga kõige rohkem meil Eestis tegeldakse praegu juttselg-kärnkonna ehk kõre päästmisega see kõva laulumees sealt Lääne-Eestist ja, ja tema päästmiseks siis samuti rajatakse neid kudemisveekogusid ja tema muuseas huvitav konn selle poolest, et tema suudab taluda veidi soolast vett. Teised konnad saavad seal hukka ja kullased ammugi, aga tema võib seal riimvees elada nii, et tema elab seal päris mere ääres ja niisugused mere poolt üle ujutatud rannaniidul lombid on temale siukseks päris heaks kodupaigaks ka. Aga miski see teda ikkagi Eestimaa peal nii palju häirib, et tema arvukus on pidevalt vähenenud. Kuigi nüüd viimasel ajal, kui on taas neid uusi populatsioone loodusesse istutatud siis arvatakse, et ta nüüd on enam-vähem stabiilseks muutunud, mõnes kohas juba nende arvukus tõuseb. Aga kui kauaks seda jätkub või mis tulevik tal on, ega seda täna sel päeval on meil veel raske öelda. Ja raske ennustada. Praegu meil ongi selline aeg, kus tegelikult konnanud energiliselt oma kudemist veekogude poole talvituspaikadest liiguvad. Ja, ja kuna inimesed on teinud oma teed tihtipeale nii, et nad ei ole nagu konnade käest küsinud, et kust konnad liiguvad ja kus meie nüüd oma tee teeme siis tulemuseks, et konnad on sunnitud inimese rajatud autoteedest üle minema ja D ilmselt meelitab neid ka sellepärast, et teed on natuke soojemad. Õhtuti siis konnad liiguvad ja soojus kutsub konnad kõigu soojas, et nemad tahavad seda väljastpoolt saadavat soojust juurde saada ja sellepärast sellistel sumedatelt kevadõhtutel eriti veel kui vihma sadanud seal teede peal hästi palju konni. Ma ise küll püüan sel ajal sõita niimoodi kuue 70-ga, just õhtusel ajal, kui ma juba nii hiljapeale jäänud, ega ma siis nüüd nii ei pea kiirustama ka see pool tundi ette tahab. Aga seal peab tõesti tihtipeale sellist tõelist slaalomit sõitma tee peal, et neist konnadest mööda saada ja et nad kõik hinge jääksid. Ja mujal maailmas on tehtud konnadele k-d alla selliseid konnatunneleid, kus nad võiksid nagu tee alt läbi minna. Aga meil no aga mõned on olemas Eestimaa peal, aga, aga neid on veel vähe ja sellepärast teede peal neid konni on kevaditi hästi palju. Ja, ja kuna nad ei ole ka väga arukad loomad, nad ei tõstad näiteks põles ja täita, et sorry, ma lähen üle tee vaid ta ikkagi jätkab sinnapoole minekut, kuhu see vesi teda kutsub, siis nad jah, paljud jäävad kevadel auto alla, üpris kurb pilt tegelikult hommikul siis mööda teed sõita, kus õhtul siis mõned kiirustad on läbi läinud ja vahel tundub kohe, et kellelgi on kohe lõbu pakkunud see ta täie kiirusega, põrutab sinna konnaparve või grupi sisse ja sõidab siis võimalikult palju neid sodiks. Tegelikult aeglaselt sõites on võimalik neist mööda manööverdada küll, jaa, jaa, saab niimoodi autoga sõita, et sa neid konni siis ikkagi alla ei aja, aga noh, see nõuab natuke ettevaatust tahtmist ja teise elust lugupidamist, olgugi et see teine on ainult konn ja väike, aga see konn ja väike kunagi pilt ära kaob. Ega me ei tea, mis tulemused ja tagajärjed meile sellega võivad tulla. Auto alla jäänud konnad meelitavad kohale linde ja rebaseid, kes siis omakorda võivad autole. Jah, ja tegelikult talvel siukseid alla jäänud loomi on teede peal suhteliselt vähe. Aga sügisel ja suvel ja kevadel hakkab sarv jälle tõusma, sellepärast paljudel loomadel kevaditi jooksuaeg. Jooksu ajal kaob see ettevaatusära ja siis tormatakse tee peale. Ei tea, kust ja siis on inimesed pahased, et näed, et jooksis auto, et noh, eriti kui suurema loomaga tegemist on, lõhkus auto ära ja alati ta kindlustus ka seda kõike välja maksma hakata. No soomlased üks kokku rehkendanud, et kuule, langetada sõidukiirust 90 pealt juba 80 peale. Et sel juhul hukkumise protsent väheneb kohe umbes 20 võrra. Kui veelgi natuke tempot maha võtta, siis see arv väheneb veelgi. Konnadest ja kurgedest kui suurtest vihavaenlastest on palju anekdoote ja muid jutte. Kas kurg on Siskonna kõige suurem vaenlane? Noh, ei tea, kas see kurb nüüd kõige suurem vaenlane on? Räägitakse küll, aga kurba selliseid tema sööb kõiki, kellest jõud üle käib. Ja kui seal on konn, siis loomulikult sööb ta konna ka ära. Aga kui on hakatud uurima, mida see siis tegelikult see sõltub sellest, millises elupaigas või millise elupaiga lähedal tema pesa on. Et mõningate kohtade peale näiteks hiired tema põhitoiduks mõnedes kohtades näiteks suured rohutirtsud täiesti sõltub ja, aga on, on niisugune hea ja suhteliselt hõlpsasti kätte saada suutäis. Aga seda ka mitte alati, sellepärast et konnal on üks väga ebameeldiv külg ja see ebameeldiv külg on see, et tal on pikad tagajalad. Pikkade tagajalgadega saab ta hüpata väga kaugele ja selle hüppesuunda on väga raske ennustada ja väga raske on jälgida, kuhu ta siis kukub. Sellepärast et noh, inimese vaatekõrguselt juba on konnakukkumist hästi näha, kui ta selle kaare ära teeb. Aga kure silmade kõrguselt on see juba päris raskesti jälgitav. Ja tänu sellele hüppamisele Nad pääsevad suhteliselt hästi, kes siis ei hüppa nagu näiteks kärnkonnad, neil on muud võimalused jälle enda mittesöödavaks tegemiseks, sest kärnkonnad on kergelt mürgised. Noh, nad ei ole nii mürgised, nüüd inimese ära tapaksid need kärnkonnad, kes meil elavad. Aga Tal on suhteliselt ebameeldiv maitse ja ta on ikka kergelt mürgine ka, näiteks kui kärnkonna mürk satub siis lahtisesse haava, siis seal võib väike põletik selle haava ümber isegi tekkida. Eriti lapsel. Täiskasvanul ei pruugi midagi tähendada, aga lapsel võib sellist kerget põletikku seal tekkida ja kärnkonnale. Ta suudab seda mürkiga kaugemale pritsida, kui vaja on. Sest need pea taga olevat Kakselist veidi kujulist mürginääret. Sealt suudab ta selle mürgi sihukse peenikese joana välja pritsida ja kui see näiteks suhu või silma satub sisse sellele sööjale on suhteliselt ebameeldiv, ei jää päris pikaks ajaks meelde. Nii et loomad teda eriti ei taha Kui me räägime nüüd nendest päris tavalistest pruunist konnaste, rohelisest konnast ja, ja jätame kärnkonnad hetkeks kõrvale, siis tegelikult on, on väga hea suutäis ja neid söövad kõik, kelle nad ette satuvad. Kõik tahavad neid süüa, söövad neid väikesed kiskjad natuke suuremad kiskjad, ütleme, rebase kähriku suurused kiskjad siis erinevad röövlinnud võivad neid süüa, suuremad kalad võivad väikseid konni süüa. Ja paraku on ka nii, et konnade hulgas ei ole võõras ka kannibalism, suuremad konnad kipuvad ka väiksemaid ära sööma, et ka sellist asja tuleb ette. Konnade saagi püüdmine on üldse selline natukene naljakas. Ilmselt kooliajast mäletan, kuidas meile seletati, et konnad viskad oma pika keele välja ja siis löövad selle keelega putukad pähe ja siis tõmbavad selle Limase keelega ta suhu tagasi. Põhimõtteliselt nii see ongi, et ta sirutab keele tõesti suust kusagil paari sentimeetri ulatuses välja aga konnade nägemine on selline, ta silmad on pealae peal ja see nägemine suhteliselt ebaterav, et see putukas peab ennast kuidagi liigutama. Ja siis ta peab ootama, kuni keegi liigutab tema lähedale siis välkkiirelt selle liigutava objekti suhu haarama ka tihtipeale juhtub ka sellist asja, näiteks ta peab liikuvaks objektiks kas mingid lehetükikest, mida tuul liigutab ja siis on ta suulehepuru täis ja siis ta on päris pahane, siis ta hakkab seda välja sülitama. Päris kummaline, koomiline. Vaata kuidas konn siis seda lehepuru suust välja ajab, ta ei oska meie moodi sülitada, 200 käpaga seal urgitseb ja ajab seda keelt suust välja ja tundub päris hädas olevat, aga oletame, et ta ikkagi on selle putuka kätte saanud, see on tal suhu sattunud, need on vaja see kuidagi neelu saada ja see ei lähe ka tal nii libedalt nagu meil, et me lihtsalt ei lõngs neelame alla, vaid tema peab siis silmad appi võtma. Silmad appivõtmine tähendab seda, et vajutab silmamunad nagu pealuu sisse silma põhjadega lükkab siis seda toitu, kui endale kurku neelamiseks on tal siis jah, ka nägemismeelt vaja. Kaudses mõttes. Kas vastab tõele, et kui con ühest silmast silma jääb, siis kasvab tal uus asemele? Ma ei ole päris kindel, tähendab, konnadel on küll väga suur regeneratsioonivõime ja tõenäoliselt varvas ja, ja sihukesed nahavigastused paranevad suhteliselt hästi. Aga ma ei ole päris kindel, et näiteks kui ta silm välja torgatakse, et ta üleüldse nii kaua vastu peab, et see teine jõuaks asemele kasvavad teoreetiliselt, see on võimalik. Praktiliselt ma arvan, et ta enne süüakse ära või sureb ta nälg. Mida konnad loomaaias söövad, kui nad näevad ainult seda, mis liigub? Konnade toitmine on suhteliselt keeruline, nende jaoks tuleb kasvatada erinevaid, siis putukatüüpe, enamasti selliseid putukaid, kes natuke aktiivsemalt ringi liiguvad ütleme Kilgid suurematele konnadele või siis mõned väiksemad prussakate liigid. Eks nende konnade akvaariumis pidamine on suur kunst. Tundub küll, et see on lihtne, võtad konna, paned purki ja viskab mõne putuka, küll ta seal elab, aga tegelikult see on terve teadus. Need, inimesed, kes kodudes konni kasvatavad, eriti haruldasemaid liike püüavad kasvatada, need on selle konnapidamisega päris tõsises hädas. Kui ma ise loomaaias töötasin ja konni püüdsime seal kasvatada, siis konnade suremus kipub olema ikkagi päris suur tee, mis imet sa tahad ja leia, mis toitu sa tahad, aga ikkagi kipub päris palju ära surema, vähemalt. Nii, et see akvaariumidest, Vaideraariumites, konnade pidamine on tõeliselt raske töö, aga kõik on tänapäeval võimalik. Teadus areneb ja loomapidamine areneb nii, et tänapäeval suudetakse neid, on juba neid pisitillukesi, neid noolemürgikonnasid, mis sealt Lõuna-Ameerikast tuuakse, veelgi tillemaid suudetakse päris edukalt akvaariumites kasvatada, et need akvaariumid, kus on head konnakollektsioonid, on lausa fantastilised ju vaadata. Konnad on teaduse arengule palju kaasa aidanud, nad on olnud katseloomad. Kas ka praegu? Tänapäeval ilmselt vähem sellepärast et see loomakaitseliikumine ühelt poolt, kes loomade õiguste eest võitleb ja, ja looma sihukse piinamise mõttetu surmamise eest võitleb, on väga tugevaks muutunud maailmas. Ja teiseks konjendid jääb kogu aeg vähemaks, et neid ei ole enam nii lihtne püüda, nii nagu neid oli võib-olla kaks, kolm, 40 aastat tagasi. Tänapäeval püütakse ikkagi elusad katseobjektid asendada mingite teiste objektidega ja ja noh, minu meelest enam selliseid asju ülikoolis või koolides ei toimu, nii nagu veel siis, kui mina koolis käisin või, või ka ülikoolis käisin, kus siis lihtsalt võeti konn ja tehti eksperiment, et näidata, kuidas tema lihas tõmbleb või, või et lahkame konni, vaatame, kuidas tema siis ehitus välja näeb, et, et noh, lihtsalt selleks, et ma näeksin, usuksin, et tal on maks ja süda ja ja soolestik, et sellepärast sinna laua peale panna ja, ja iga paari peale ütleme seal 30 inimest, 15 konna. Lihtsalt selleks, et me saaksime teada, kuidas ta seest ehitatud on. Noh, see vist ei ole kõige mõttekam tegevus, ma arvan, et seda me saame teada, aga kui me vaatame kas kusagilt filmist või jooniste pealt, kui satub siis kunagi, et surnud konn, siis võib ta ju uurimise huvides katki lõigata ja vaadata, kas vastab raamatu pildile või mitte. Konnade ümber on terve rida mülite, üks on see, et on nii külm ja limane ja sihuke kole tegelikult kui konn pihku võtta, kui soe, ilus suvepäev, siis esiteks ta ei ole külm. Ta on päris soe. Teiseks, no ei ole ta ka mingi eriline limapundar, nüüd ta on suhteliselt kuiva nahaga, võib-olla natuke niiskem on see nahk, aga sooja ilmaga, see on pigem meeldiv, kui, kui ebameeldiv seda konna peos hoida. Ja noh, kui me kärnkonnadest räägime, siis nemad on suht kuivad, nende nima või niiskust ei tunne üldse käe peal. Nad on täiesti kuiva nahaga, veidi krobeline nahk on, aga seda nüüd ka ei saa öelda, et see on nii kuidagi ebameeldivalt krobeline, oleks. Kunagi räägiti, et kärnkonna ei tohi kätte võtta, et siis lähevad käed kärna. Nojah, see oli vanaaegne inimeste jutt, nemad ei teadnud asjast suurt midagi ja ja siis seda juttu räägiti, aga tegelikult noh, ma olen tuhandeid kärnkonni käes hoidnud ja ma võin käed ette näidata, ühtegi kärna minu käest ei ole. Et mitte midagi ei juhtu, kui kärnkonn kätte võtta, ta ainuke on, et pärast käed ära pesema, sest mõni on eriti tundlik ja näiteks võtate siis maasika või õuna kohe kätte ja panete suhu siis võib-olla et kärnkonnade käed selle oma mürgiga kokku määrinud ja siis võib juhtuda, et noh, nõrgematel inimestel läheb kõht lahti või, või midagi niisugust juhtub või tuleb korraks kibe maitse suhu. Aga midagi hullu nüüd see meie kärnkonn ei tee, võib rahulikult kärnkonna kätte võtta, talle pai tehes uuesti metsa jooksma lasta. Kui loomale on karvane kehakate, siis tulevad sinna ka parasiidid. Konnal karvu ei ole. Kas see tähendab seda, et tal ei ole ka parasiite? Jah, kui suled ja karvad seljas, siis tegelikult see on paradiis baasiitidele sinna vahele on hea ennast sisse sättida ja seal siis karvad alla või sulged alla pugeda, naha külge klammerduda, sealt ei saa see peremees sind kuidagi kätte. Kui sulgi ja karvu ei ole, siis sa oled maailmale hästi nähtav. Teiseks parasiitidele meeldib enamasti peri, mis on Soev või mitte, veri soe. Organism peab olema teatud soojusega, soojus tõmbab nagu parasiite enda poole, nagu orienteeruvad selle soojuse järgiga ja konnad enamasti väga soojad ei ole. Soojaverelised loomad. Imetajad, linnud on, on paremad, sooja kiirgurid kui, kui kahe paiks. No miks bakterid ka ei, ei kohusta, on see, et siiski konnad eritavad maha eriliste näärmete kaudu sellist lima, mis on veidi bakterit siidise toimega. Vanasti visati konn näiteks piima sisse ja, ja hoiti piima niimoodi värskena. Siis kontsert viimases oli. Ja ilmselt mingisugune selline baktereid Siidne ja Fungitsiin ehk seeni tõrjuv toime tal on. Kuigi näiteks tänapäeva maailmas üheks suuremaks probleemiks on just üks seenhaigus, mida põhjustab üks spetsiifiline seen ja kes konn ründab halastamatult ja tapab neid tohututes kogustes. Nii et selle seene suhtes konna kõrvetas baktereid siitsid, ühendid ei aita ja need Fungitsiidsed ühendid aga väga paljude seente vastu ja bakterite vastu nad ikkagi aitavad. Ilmselt see on see, miks konnad siis nii suhteliselt terved on parasiitide ja, ja ütleme just nende bakterite seente mõistlik, sest mis nagu teisi loomi ohustavad, ühtede jaoks on natuke külm ja ei ole peidupaika ja, ja kui on aeg-ajalt, tekitab endale limakesta ümber Esta käppadega hakkab ennast niimoodi aitama ja lükkab selle limakesta kõik kogu naha ulatus maha, nii et ta nagu kestub, saab nagu uue naha, aga muidugi nahke muutuvaid siukest limakiht tõmbab sealt lihtsalt vana naha rakukihi Tal selja pealt maha, nii et, et sellepärast need parasiidid teda nii hullusti ei, ei ründa nii nagu me võiksime arvata. Räägitakse, et kui konn on koduaias, siis aed on puhas, ei ole saastatud. Nii võib öelda küll, sellepärast ega konnad tegelikult on saastumise suhtes väga tundlikud ja, ja seal, kus nad elavad, seal on suhteliselt puhas keskkond küll nendes keskkondades, kus on ikkagi see inimmõju mürkide mõju küllaldane tugev, sealt nad tänu sellele, et see nahk on nii õrn, kontaktis kogu aeg selle ümbritsevaga, siis sealt nad kipuvad kas siis ära kolima, kuna tunnevad ennast seal halvasti või siis ära surema, kui see mürgi kontsentratsioon või, või nende jääkainete kontsentratsioon liiga suureks läheb. Ja eriti hea on näiteks kärnkonnaaias, sest kärnkonn on üks väheseid tegelase, kes ei põlga nälkete söömist ära. Ilmselt on tema maitsemeel lihtsalt sihuke niru. Ta ei tunne seda jälki vastikut maitset ja tema sööb nelki päris hea meelega. Aga nälkjas on jälle see, kes meie maasikaid sööb hea meelega. Et kärnkonn maasikapeenras on suurepärane tõrjevahend. Koni süüakse paljudes riikides. Kas teie olete konnaliha proovinud? Üks kord olen, aga ma ei saa öelda mann terilise, mingi maitseelamuse, sealt oleksin saanud võib-olla mu maitse meeldigi. Need olid siis konnajalad. Konnajalad ja ja kui millegagi võrrelda, siis võib-olla kana natuke vähem tuim kui kanaliha, kana, rinnaliha. Milliseid konni toiduks kasutatakse? Põhiliselt kasutatakse ühte liiki järvekonn, kellest me rääkisime, kes elab seal Euroopa lõunaosas ja lõunaeurooplased ongi need kõige suuremad konnasööjad. Prantsusmaa on hästi tuntud ja selles osas, et seal tarbitakse konni väga palju. Kui maailmakaarti vaadata, siis maailmas on konnade jaotumine nii nagu kõikide asjade jaotumine. Väga ebaõiglane tegelikult, et kui me vaatame näiteks, millised on kõige konnarikkamad piirkonnad siis vaieldamatult kõige konnarikkam piirkond on Amazonase piirkond Lõuna-Ameerika keskosa. Et seal 100-l ruutkilomeetril tulla kusagil umbes 800 erinevat konnali. Brasiilia kõige konnarikkam maa üldse maailmas, seal on neid kõige rohkem üle 1000 erineva liigi ja, ja kui me tuleme siia meie poole, no meil Eestis on 10 liiki, soomlastel on ainult viis liiki Euroopas kõige konna rohkem maanItaalia, seal on 45 erinevat konnali. Nagu me läheme veel lõuna poole Aafrikas, seal kusagil paar-kolm sadakonnaliin erinevate riikide territooriumil. Austraalia on hästi konnarikas maa. Kui kui me vaatame tema geograafilist kaarti, siis me näeme, et seal on palju kõrbe. Aga Austraalias on näiteks ka konnad, kes elavadki kõrbes. Elavadki seal liiva sees tulevad ainult lühikeseks sademeperioodiks välja, kasvatavad selle kuu jooksul üles oma järglased ja kaovad jälle aastaks liiva sisse, ära võtavad veel Petka kaasa oma naha vahel. Et nad on nagu veekotid seal maa sees ja Austraalias võib-olla kõige põnevamad konnaliigid. Näiteks aastal 1973 leiti sealt väga omapärane konnaliik, kes elas ka kõrbealadel ja tema siis kasvatas oma järglase üles, nii konnadel seal ei olnud aga järglased üleskasvamiseks niiskust vajasid. Sist neelas need pojad alla ja need kasvasid üles tema maos ja siis oksendas nad välja, nad läksid laia maailm ja selleks ajaks siis, kui need pojad tal seal maos elasid. Selleks ajaks peatas ta maomahla eritumist ja need teadlased, kes ta leidsid, tohutult vaimustunud, et noh, nüüd on võimalik leida selline mõjus ravimeetod, kuidas ravida maohaavandeid ja üldse maooperatsioone teha niimoodi, et peatada teatud ajaks maomahla eritumine, et uuritakse, see välja. Sündis 1973, kui on leiti ja aastal 1979 kuus aastat hiljem ei leitud enam ühtegi selle konnaliiki on oli välja surnud kusjuures eelmisel aastal oli veel loetud kokku sellel territooriumil kusagil 1500 selle konna isendite palju neste tol aastal väga hästi, järgmisel aastal ei olnud enam ühtegi, 1983 kuulutati konn väljasurnuks sest peale seda teda enam leitud ei ole ja, ja väga paljude konnadega tänapäeval Ongi, nii et neid võib olla päris suur arv mingil hetkel. Ja siis ühtäkki nad kaovad praktiliselt aasta-kahega, jäädavalt. Kes on sellised haruldasemad konnad praegusel hetkel maailmas on Kuldkonnad näiteks seal Lõuna Ameerika keskosas elavad kuldkonnad, ühe Kuldkonna populatsioon korjati loodusest ära 2008. aastal. BBC jõudis temast veel teha viimased kaadrid, kus nad looduses elavad ja pärast seda korjatakse populatsioon ära, sest arvati, et muidu tulevad kollektsionäärid ja varjavad nad nii või teisiti ära ja neid, neid kasvatatakse ainult terrariumides neid haruldasi Kuldkonn. Need on väga omapärased konnad tegelikult juba kas või sellepärast, et neil on niisugune omapärane rituaal. Kohtumisel nad laulavad, meelitavad emaseid ja siis kui emane on nägemisulatusse jõudnud, siis hakkavad nad käega niimoodi viipama, tõstab käpa ülesse, lehvitab ja siis emane lehvitab vastu, kui see on kõige lehvitamine, siis jõutakse paarid tumiseni. Lehvitamine vale. Isased emased lehvitavad erineva intensiivsusega hoopis isase lehvitus. Siis tuleb kaklus ja see kaklus on kohe päris selline, et nad maadlevad ja, ja tõukavad seal 11. Nii et selline omapärane Kuldkonnakenud. Kuna maailmas on nii palju põnevaid konni, siis me räägime konnades ka maigu saates stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk. On astus usinasti mööda teed ja, ja, ja, ja onlastus usinasti mööda teed ja, ja, ja onlastus usinasti mööda teed, oli alanud ball paksu metsa sees ja ja, ja. Räägib on, see on tore. Ja kõik on tore pall. Nägi Konsantore pallis Esskiire neiu, meeldis. Ja kui tiiru kolmandate kee taas ess, teatas IRL mu naiivseks. Sõnas hiir ei meeldinud mulle. Sõnas hiir ei meeldi mulle jutt. Sõnas hiir ei meeldi mulle see jutt, sest mul on peigmeheks ammu mutt. Siis lahkus ja ütles, on head head. Lahkus solvunult, öeldes vaid paar kuud juba. Ta lahkus fosfoniga öeldes vaid olnud kas teisigi ja eemaid. Puuduva.
