Eesti Taimekasvatuse Instituudi taimekaitseosakonna vanemteadur Pille Sooväli ütleb, et lumeta ja pehmeid talvesid on olnud ennegi ning kahtlemata on sellised tingimused taime kahjustajatele soodsad. Nüüd on aga lisandunud tõsiasi, et üha rohkem põllumehi läheb künnipõhiselt harimisviisilt üle Pindimisele harimisviisile. Ja see tähendab seda, et aastate jooksul kumuleerub mulla ülemise pinnakiht lausa mullapinnale taimejäänused ja väga enamike taimehaigustekitajad on elujõulised taimejäänuste üks, kaks aastat ja kuna praegu nüüd miinuskraade ei ole, lund ei ole, see talv on Nende jaoks hästi soodne, niiskust on palju, temperatuurid on nii, et et seal pluss viie kraadi juures juba tegelikult hakkaksid vegeteerima toimima, et nad on kah niukses puhkeolekus, aga mitte väga sügavas tulekust, et nagu natukene soojemaks läheb, on nad võimelised seda teraviljaorast, mis on ka see talv päris lopsakas ja elujõuline, seda nii nii-öelda kohev kahjustama hakkama. Soovälja sõnul on teraviljadel levinumad taimehaigused jäänud samaks, kuid soodsate tingimuste korral võivad Eestis kanda kinnitada ka uustulnukad. Näiteks odral on Ramulaari ja mis on ka lehestiku haigus ja tegelikult saabki väga, väga tugevalt ohustav haigus hästi kiire levikuga, et see on nüüd, mis on meile lõuna poolt tulnud. Ka okas ja lehtpuude kahjustaja tunnevad end sellistes oludes hästi. Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan ütles, et pehme talv mõjub soodsalt eelkõige lõunapoolsetele seenhaigustele, aga ka nii-öelda vanad olijad naudivad praegust niisket ja sooja talve. Sest praegu paistab olukord nii, et kui tavaliselt märtsikuus näeme olulisi esimesi mokahaiguste sümptomeid, kes on juba praegu need selliseid näha, need eosed levivad juba jaanuaris-veebruaris sarnaselt, nii nagu oleks märts-aprill kodumaiste patogeenide üsna sarnane pilt, ütleme meie metsi kõige enam kahjustab juurepess, kui tavaliselt teda kahjuks või nii-öelda takistab tal levida lumikate, seda lumikatet ei ole vilja käes on tihti maa lähedal või maapinnal seal on lumekate peal, siis need eosed levida ei saa, kuna lund tänavu ei ole. Seosed saavad rõõmsalt levida ja meie okaspuupuistud puistusid nakatuda. Rein trencani sõnule midagi erakordset praegu metsades siiski ei toimu ja mets kui ökosüsteeme saab ise kahjustajatega hakkama. Küll aga tasub mõelda, kuidas tulevikus metsi uute kahjustajate eest paremini kaitsta. Eks me peame metsamajanduse külje pealt tegema selliseid võtteid, et me võib-olla puhtpuistud ehk nii palju ei rajaks võimalik rajada, aga hiljem kujundada pigem sega, puistatakse võib-olla siis nad oleks rohkem vastupidavamad endale uutele haigustele.
