Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Eetris on raadio kaks allanud rubriik kannab pealkirja puust ja punaseks. Ja sel nädalal viimases rubriigis räägime taas füüsika teemadel. Meil on saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin füüsika populariseerija Aigar Vaigu ja, ja see teema, mida me täna ette võtame, siin ei olegi võib-olla sellist nii-öelda ühte suurt värsket uudist, aga kuna Santific Ameerika tegi sellise väga hea ülevaate siis mõtlesin, et on väga hea ka teile seda vahendada. Ja teema selles, kuidas hoida asju jahedana. Me oleme sellel nädalal juba mitmes lõigus rääkinud nii-öelda külmadest, jahedatest, asjadest. Ja jällegi ka väga praktiline vajadus, kui on meil kuum suvi, kuidas jahutada nii-öelda hooneid näiteks või erinevaid pindu. Nii et me kõik ei kõrbeks ära selle kõrbekuumuse sisse, no antud hetkel välja vaadates seal taga päevakajaline ei ole, aga aga ega need kuumad suved nüüd meiki lähiaastatel kiusama Ta ei jäta, võib karta. Nii et ka siine jahutamise pool muutub ka meil aina päevakäelisemaks. Et tõepoolest, et tõsi, Sa praegu tegeled ilma ennustamisega, mis on väga, ei ole tänuväärne töö. Et nüüd ei tasu hakata panuseid tegema, kas järgmine suvi tuleb soe või külm? No kliimamudelid ikkagi ennustavad meile, et kui ka see suvi ei tule, siis lähematel aastatel võib ikka karta, et nii mõnigi kuumalaine üle käib. Ja selleks ajaks tuleb valmis olla. Kas seemned, millest me kohe rääkima hakkame, kas ta meile ka sobib see lahendus, see on omaette küsimus. Varem me oleme siin saates ka neid uudiseid kajastanud, kus siis on eksperimentaalselt katsetatud värve või isegi siis pinnakatteid, mis jahutavad jahutavad keha, mis sellega kaetud on isegi jahedamaks, kui. Et justkui sellised nagu külmkapid külmad kehad, nüüd mõni, kes kooliajast mäletab termodünaamikat, siis võiks olla küsimus, et oot, oot, oot, kuidas see nii olla saab, et et energiat sisse ei pane ja, ja muudkui saad külmemaks. Aga see efekt, mille peale seal mängitakse, on see et kui sa mõtled atmosfääri läbilaskmise peale või siis ütleme teistpidi, missuguse lainepikkusel elektromagnetkiirgust lihtsamini valgust, infrapunavalgust ultraviolett, valgust, atmosfäär neelab? Ja nüüd, kui seda graafikut vaadata läbi raskuse graafikut, kus ühel teljel on, neelab su läbi laskuse, teisel teljel on lainepikkus siis on märgata, et vahemikus kaheksa kuni 13 mikromeetrit sellise pikkusega elektromagnetlained, mis on soojuskiirgust Nende jaoks atmosfäär on läbipaistev, väga hästi läbipaistev. Nüüd kujutage ette, et kui meil on mingisugune soojusallikas või valgusallikas, mis sellisel lainepikkuste vahemikus infrapunavalgust kiirgab soojus kiirgab, siis saab otse kosmosesse, plehku pistab. Ehk see energia läheb ära? On Me oleme sellest energiast, ilma et kütame ilmaruumi, aga mitte maad. Eks see on seal natukene ju seesama nii-öelda sellesse sama kasvuhooneefekti vastupidine efekt, kui kus kasvuhooneefekt tekibki sellest, et teatud osamaalt tagasi peegelduvast kiirgusest ei pääse välja sinna kosmosesse, et kuna need kasvuhoonegaasid peavad ta kinni siis nagu nihutades seda lainepikkust. Me leiame selle koha, kust nad ikkagi pääsevad välja. Eks see on piltlikult öeldes auk meie kasvuhoones ja kui seal auk on kasvuhoones, siis selle kaudu saab energiat ära minna. Et jah, mis siis ongi tehtud, et kui teha selline spetsiaalne värv pinnakate mis siis kiirgab energiat lainepikkustel kaheksa kuni 13 mikromeetrit, siis me saame selle energia ilusti saata maailmaruumi. Ehk saame endalt energiat vähemaks. Aga kui energiat on vähem, siis on ka jahedam. Ja tore materjal. Et nüüd võiks kohe tekkida küsimus, kust sellist materjali saab. Et kuidas seda teha, nii et ega sa ometi väga kallis ei ole ja tuleb välja, et ei ole? See on räni baasil on see osad nendest pinnakatetest vähemalt tehtud ja isegi näiteks seal olid need juukselakid või mingid. Palsamid juuksepalsamid, et need kõik mis, mis sisaldavad mingisuguseid räni, räniosakesi või selliseid nanopallikesi, et need siis need ka sobivad. Osad teadlasgrupid ongi katsetanud sellist nagu igapäevaste kasutusel olevate materjalidega, kui neid natuke teistmoodi töödelda pindadele katad, siis kas see võiks toimida ja tuleb välja, et toimib. Kas me siin Eestis saame seda hakata kasutama? Ma väga kindel selles ei ole, selleks, et sellised pinnakatted töötaksid, mida meil on vaja meil on vaja, et taevas oleks selge. Kui pilved on ees, ega siis ei olnud ikkagi midagi väga lihtsasti läbi, ei lähe sellises infrapunases või nähtavas valguses. Ja kui on liiga külm, siis kõnelemata, tegelikult ei pruugi töötada. Ja kui on liiga niiske, siis ka ei tööta. Aga meil siin Eestis üldiselt ongi. Tavaliselt on üsna niiske. Siis on külm aastast ja pilved on kogu aeg taevas, aga seal, kus see probleem on eriti eriti päevakorras, kus palavam kõrbetes, seal on tihti taevas ja selged ja päris soe ja üsna kuiv ka. Ja seal on võimalik tõesti sellist ta passiivselt petekid või passiivset jahutust tekitada sellega eks ole, siin uudis vahendab, et seda on katsetatud peamiselt Californias juba ka vist päris turule toodud, et saad oma katusele peale laduda selliseid paneele. Ka nendes, näiteks Atacama kõrbes, kui paned nii-öelda selle ainega materjaliga kaetud ning see eseme siis selle pinnatemperatuur on isegi seal kümmekond kraadi jahedam kui, kui, kui ümbritsev, nii et paistab, et sealkandis tõesti toimib, aga kui sa nägid ta nägu, mitte meil ei pruugi toimida, kas sa räägid nii-öelda sellisest nagu globaalset aspektist? Et see kiirgus jääb ikkagi nagu atmosfääri pidama või ka sellest, et ta seda objekti ennast ikkagi nagu üldse ei, ei jahuta, et kui ta nagu objekti ennast jahutab, aga see atmosfäär jääb lihtsalt pidama siis nii-öelda globaalses balansis ei muutu midagi, aga need objekti jaoks ikkagi muutub. Mõlemad, et kui pilved on ees, siis ei saa see kiirgus maailmaruumi plehku panna, see energiaruumi plehku panna ja kui see materjal üldse lihtsalt ei töötaks, väljas on nii külm või niiske, siis noh, siis ka ei tööta, mõlemad efektid mängivad seal rolli. Ja noh, mis siis on, et see Energia jäävuse seadustega entroopia jäävust siin ei rikuta, lihtsalt. Kehapind on see, mis määrab paljuski missugust, missugune kiirgus missugune elektromagnetlainekiirgusele pinna pealt lähtub. Et üks lihtne näide sellega on see, et miks tasub potti pesta väljaspoolt just eriti, et nad räägiksid väljastpoolt. Et kehamis palju peegeldab, neelab vähem keha, mis palju neelab, kiirgab rohkem, ehk siis kui sul nagu lõkke kohal teed süüa, siis tasub see bot ähmaseks läheb siis pott hakkab, hakkame energiat endast ära andma. Selleks et ärge seal seismiseks lükkas Abbott läikima näiteks. Selline, et see pind väga palju määrab seda, et mis selle kehaga, mis selle pinnapinna sees nii-öelda toimub. Ette, et just sellistes kuumades piirkondades nagu Kalifornia kõrbelised alad siis sellised lahendused on teretulnud, sellepärast et noh, praegune süsteem, mis põhineb suuresti õhukonditsioneeri del, mis aitavad sisetemperatuuri reguleerida. Et see on ju ka üsna saastav lähenemine tootma energiat ekst, et jahutada. Jah, sa pead kasutama energiat selleks, et jahutada, mis on külmkapp, külmkapp on lihtsalt pööratud, soojusmasin. Kui soojusmasin näiteks meie auto, mootor teeb struktuuride, vahest teeb mehaanilist tööd, siis külmkapp teeb. Mehaanilises töös temperatuuride vahe lihtsasti öeldes ja see konditsioneer, millega me oma tubasid, tahame niimoodi jahutada ja millega üsna palju seal kuumades Päikselist maades oma tubasid, jahutatakse lihtsalt külmkapp, mille radika pool on pandud õue ja see luks on tuppa lahti tehtud, ehk siis sellega sa jahutada oma tuba, sa kütad küll, sa kütad nagu välist õhku ja mitte ainult, et võtad oma toas sooja ära ja selle soojusenergia ära ja saadad seal õue, vaided sinna juurde paned, kas sisesele elektrienergia, aga nüüd see, see värv, see materjal annab meile selle eelis, et ei pea üldse elektrit kasutama, ei pea mingit energiat kasutama, lihtsalt meil on selline kaval materjal mis siis oma soojuse saadab siis kitsas lainepikkuste vahemikus universumisse minema. Ja ongi jälle, et võidad, kaotad midagi, et mida selliste kehade puhul, mis niimoodi küll jahedamaks läheb, et mida me ei saa, ei saa pinnavärvi valida. Ja see võib saada sellele suureks komistuskiviks, lõpuks jah, et see ei ole enam moodne. No vaatame, ootame, hoiame siiski pöialt, et see tehnoloogia areneks, leviks ja võib-olla meiegi katusekivid kaetud selle õrna õrna kihiga, mis aitab seda jahutada. Nii palju siis tänaseks ja selleks nädalaks füüsika uudiseid puust ja punaseks tänab teid siin stuudios Arko Olesk ja Aigar Vaigu. Ning uuel nädalal naaseme uute uudistega kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
