Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Eetris on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusnurk stuudios Arko Olesk ja füüsika tutvustaja Aigar Vaigu. Sel nädalal serveerime teile põnevaid palu füüsikamenüüst ja üks huvitav luguvad, meil ikka meeldivad siin sellised teadusuudised, et mis selgitavad igapäevaelu, füüsikat või toovad täheldatud füüsikalise mõõtme mingitesse igapäevaelu aspektides. Ja, ja üks, üks valdkond, millega nii matemaatikud, füüsikud on vist päris pikalt tegelenud on sõlmed, ehk siis kuidas siduda kõige paremaidki, tugevamaid vastav pidavamaid sõlmi sellelegi praktilise väärtusega küsimus, ma ei tea, meresõidus ehitiste püstitamises ja nii edasi. Ja, ja sealgi on üllatavalt siine, keerukas füüsika ja matemaatika kõige selle taga ja nüüd leidsid teadlased sellise üsna nutika viisi, kuidas sõlmi uurida ja see nutika siis on see, et meil on nii-öelda värvi muutvat kiust. Jah, selliseid värvimuutvad kiudu, et olenevalt sellest kui suur mehaaniline pinge selles nööris või köie son vastavalt sellele muudab see köis oma värvi. Et sa mainisid siin meresõitu, kuid ma küsin, mis sul jalas on? Paeladega tossud, loomulikult sealist, kui tihti sama paelu? Seod iga päev? No eks ole, kõnnid ja ikka paari kilomeetri tagant tulevad jälle lahti ja siis tuleb jälle kummarduda, uuesti siduda. Aga siin ongi küsimus, et kas oleks võimalik saapapaelu siduda ka nii, et need lahti ei tule. Nad peavad olema ikkagi lahti tulema siis, kui ma tahan, et nad lahti tuleksid, eks ole, et ma tõmban ja pärast nad saapad jalast ära. Noh jah, et on ette või umbsõlmega teha, aga noh, siis on jama, et seal midagi ei saa. Ja testib ja teine sa mainisid seal seda meresõitu tõesti, et kui sellise nagu kingapaelte puhul, noh, ma pole, tulevad lahti, ei tule siis meresõidus purjetamisel eriti on sõlme selline pidavus või? Ta teeb see sõlm teeb seda, mida vaja, väga oluline, isegi eluliselt oluline. Ja noh, eks see on kõik, me lapsepõlves oleme püüdnud õppida erinevaid, ma loodan vähemalt kõik on püüdnud õppida erinevaid sõlmi tegema, aga lõpuks ikkagi ausalt tunnistama, et kolm erinevat sõlmetüüp, mida ma teha oskan ja teiste puhul on lihtsalt selline mõttetu mähkimine. Rääkisid teadlasi. Ka võrdlesin erinevaid sõlmi just selle aspektiga, mis neist on kõige stabiilsem ja ei, võib ju ette kujutada, et noh, siin kõige stabiilsem sull võiks olla see kusse pinge jaotub võimalikult ühtlaselt kogu selle sõime ulatuses, et ei ole näiteks ühte kohta, kus, kuhu ta eriti koondub ja mis selle läbi mingeid mängu, seal on väike mingisugune pragu sees või rike sees veetnud vukustavaid, nagu katkeda. Jah, täpselt või, või siis see, et kas need pinged või selle sõlme puhul see liikumine, et kuidas need sõlme erinevad osad üksteise suhtes liiguvad et ka see määrab, kuid kui tugev sa sõlm on nagu hästi ta peab, aga samas jällegi tüüpilist kingasõlmede puhulgi mainisid, et tähtis on see, et neid saab hiljem lahti teha. Et see sõlme tugevus ei ole ainuke kriteerium, vaid on ka see, et neid saab hiljem lahti teha. Ja tõesti, matemaatikud on püüdnud läbi aja leida selliseid lihtsaid meetodeid, kuidas hinnata sõlmede tugevust ja, ja kuidas neid üldse nagu siduda. Ja alati, üks huvitav uudis kunagi oli see, et mis uuris seda, et miks lähevad alati taskusse, paned mingisuguse nööri, näiteks kõrvaklapid nööri otsas, kõrvaklapid. Et miks need alati moodi sõlme lähevad? Puntrasse lähevad? Jah, tänu sellele nagu uudsele materjalile, mis siis muudab oma värvi vastavalt sellele, kui kõvasti seda venitatakse, said teadlased uurida, missugune sõlm parasjagu olla võiks või missugune on see kõige parem sõlme nad isegi seal uudises mainis, et nad on tuletanud kolm sellist lihtsat reeglit, mille järgi sõlmede tugevust hinnata, analüüsida. Et ma lugesin, lugesin ühe korra seda kaks või isegi kolm korda. Ja siis vaatasin oma kingapaelu ja mõtlesin, et ahah et selle kirjelduse järgi mina küll ei oska hinnata, et kas kingapaelad on nagu head sõlmed või on reset ja kingapaelte sõlmed, et kas nad on head sõbrad või on kehvad sõrmed. Nii et võib-olla peaks ikkagi olema selle ala professionaal, selline nii-öelda sõlme füüsik, et kingapaelte peale vaadates öelda, et kas. Või halvasti seotud? No ma ei kahtle, et mingisugused jalatsitootjad varem või hiljem hakkavad meile saatma juhiseid, et kuidas neid kõige paremaid kingapaelu siduda niimoodi, et nad suurepäraselt püsivad, mida iganes sa teed, et kindlasti see teadmine nagu võetakse üles ja viiakse edasi. Aga, aga nagu sa enne mainisid, et nii-öelda nendes paikades, kus, kus nii-öelda sõlme püsimine on eluliselt oluline meresõitva mägironimine, kas või et seal ilmselt viiakse esimesena need need muudatused sisse või vähemasti kontrollitakse neid praeguseid sõlme viise, võib-olla soovitatakse paremaid, võib-olla töötataksegi välja mõni uus sõlm, mis, mis on nagu eriti stabiilne ja püsiv, nii et nii-öelda selline vastased suhteliselt tehnoloogiainstituudi tasemel füüsika, sealse töö tihtigi jõuabki nagu väga praktilist rakendust. Otsusteni, et noh, siin üks näide, et kuidas mõõta, et kas su sõlm on hea või mitte, et panin tähele, et sõlmed on paremad siis kui need paela osad, mis lähevad üksteisega risti et need seal sõlmes pöörduvad erinevates suundades. Et noh see, see tundub nagu loogiliselt kaval, aga jällegi kingapaelte puhul ma ei saa aru, et et nad, see nõuab sellist, võib-olla, kui me näed, kui oleks meie kingapaelad tehtud sellest samast nöörist, mida nemad kasutasid mis muudab värvi, kui seda kõvemini tõmmata, siis võib-olla tuleks sealt üht-teist välja. Ja kuidas see värvi muutis, see, see materjal, millest saab vahel tehtud, oli, millega nad uurisid lihtsalt peened kiivrid ja kui neid venitada, siis nende optilised omadused muutuvad. Ja sealt see värvierinevus tuligi. Selline oli tänane puust ja punaseks sõlmede teemadel. Arko Oleski, Aigar Vaigu on teie päralt veel ka homme. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
