Vii Juku loodusesse, siis Juhan oskab seda hoida. Hakkavad tulema igasugused võõrliigid, mis hakkavad hävitama  igasuguseid Eesti liike ja, ja jääkarude jääkarude kodu. Siseneme rabapistrikute tibude maailma. Miks peavad inimesed olema pistrikupoegade kasuvanemad? Hea käbiaasta kattis rikkaliku toidulaua. Me oleme Läänemaal silma õpikojas, kus toimub talvelaager. Siin antakse kolme päeva jooksul praktilisi looduse dmisi  lastele esimene ülesanne, linnukook, viime  selle metsa. Näete, tihased on siinsamas juba olemas,  nii et ma arvan, et paneme oma koogid siia  ja kui me siit natuke eemale läheme, siis ma arvan,  et neist neil on sellest juba kasu. Nii et otsime igaüks sellise sobiva oksa  ja riputame need koogid siis siia üles. Millest te selle Linnutegid searasvast ja kaerahelbeküpsistest kaerahelbetest  ja mängudes selgetest. Meil on siis toimumas selline koolivaheaja talvelaager  ja eesmärk on just see, et lapsed, kes on linnas,  kes iga päev looduses ei käi, et neil oleks nagu selline  vahetu võimalus loodusega kokku puutuda. Kas te arvate, mida siit linnud loodusest leiavad  selle põõsa peal Marje ja siin kiuvit, siin on marjad olemas  ja kas keegi ei mäleta, mis asi see oli? Seen arvad, ei, see päris seen ei ole, see on nüüd selline pahklan,  et see on pisike kärbes muneb ja siis tekib selline pahk,  see on siis kibuvitsapahklane või roosipahklane  ja tema vast, et pisikesed ussikesed on talvel siin sees  ja alles järgmisel aastal, kui soojaks läheb,  tulevad siit oma kambritest välja, aga kindlasti lindudel on  sellest ka abi, et linnud teavad ja oskavad neid siit otsida. No nii paljud teist on käinud siin niidu peal juba mitu-mitu korda,  mis siin teistmoodi on, kui harilik? Nüüd see vesi on katnud selle ala ennem oli siin. Ennem oli maa rannakõik. Ja selline üleujutus tekib siis, millal,  mis selleks juhtuma peab? No mitte ainult Tuul, ja kust poolt see tuul peab olema? Tuul peab olema mere poolt, et kui see tuul puhub mere poolt,  siis see veetase võib siin tõusta noh meeter  ja isegi rohkem, et see veetase käib siin üks kuni,  noh, isegi poolteist meetrit käib üles-alla  ja kui on siis selline tugev tuul, nagu on siin mitu päeva olnud,  siis. Taastub selline olukord, nagu oli siin umbes 100 aastat tagasi. Lapsed, kas te olete valmis tegema nüüd ühte maastikumängu? Me teeme niimoodi, et mina jagan tiimile välja kaardi  ja siin kaardi peal on märgitud ära teekond,  mida te peate läbima. Ja on ka punktid, kus te lahendatud sandeid. Ja ühel hetkel me jõuame sellisesse kohta,  kuhu on ära peidetud aare. Nii laheda alakiri. Siin. Me peame võtma ilmselt nende järgi, et üks A  siis peaks olema kaldkriips või L. Siin looduses ongi hea võimalus neil aktiivselt ringi  liikuda ja me katsumegi seda hästi palju teha,  et kas siis maastikumängu või mõnel muul moel,  et nad saaksid just ennast palju liigutada. Ja, ja teine asi on ka see, et kui sa siin ringi liigub,  siis tahes-tahtmata sa vaatad ka enda ümber  ja need asjad, millest on enne räägitud,  need jõuavad nagu paremini sulle kohale. Üks võimalus on siis sellised maastikumängud  või aardejahid ja, ja kui meil on siis näiteks sellised  tubasemad tegevused, siis me kasutame päris palju  ka erinevaid loodusäppe, et näiteks lastele raamatust otsida,  et, et mis lind see on, on selline igavavõitu,  aga äppist nad otsivad kohe üles, et see on täiesti uskumatu,  et, et kuidas nad siis tahvel arvutis paari minutiga leiavad  üles linnu, keda nad varem varem polegi näinud. Ole tasa ja kuulata, kas suudad eristada kolme loodusest  tulevat heli, kellele nad kuuluvad. Liigu edasi kaardil näidatud kohta, kellele need kuuluvad merele,  tuulele ja varesele. Selle talvelaagri. See, et siin saab matkamas käia, erinevaid lahedaid asju vaadata. Eriti kuna on kliima soojenemine, siis on erinevad  teistsugused asjad, mida talvel ei oleks näiteks mõned  lilled on võib-olla kuskil pungad on ja erinevad asjad,  mis tavaliselt suvel on. Soojenemisest ja natuke, mis see siis on,  suured jäämad hakkavad sulama vaikselt ja  siis võib ka terve mõned läheduses riigid isegi vee alla jätta. Et näiteks mõned linnud, kellel on vaja külma,  et siis nendel ei ole külm kliima, et siis neil on ainult soe. Ja jääsulab ja jääkarude jääkarude kodud sulavad. Miks ta siin halba on siin Eesti, sest et Eestisse hakkavad  tulema igasugused võõrliigid, mis hakkavad hävitama  igasuguseid Eesti liike mis, mida näiteks vähe. Sest et ta oli mingi mingi kahe loomaga,  et üks oli nar naarits üli ja siis mingi on  siis see on hästi haruldane, et üks teine. Kas neid huvitab loodus, et nii palju muid teemasid on  tänapäeval juba millest huvi? Tegelikult huvitab küsimus on nüüd selles,  et sellega keskkonnaharidusega peab hakkama peale õigel ajal. Et õige aeg on siis, kui lapsed on tegelikult juba lasteaias  või vähemalt siis algklassides. Et kui neil on sellel ajal võimalus nüüd käia õppekäikudel  ja laagrites ja, ja sellistes, kes, kus nüüd  keskkonnaharidust antakse, siis. See püsi, see huvi püsib ka kauem. Kui nüüd hakata sellega peale kuskil seitsmendas-kaheksandas klassis,  et siis on asi natukene hiljaks jäänud ja  siis on nagu raske alustada. Olete sisenemas rannaniidule, enne seda tuleb sul lahendada ülesanne. Vali üks ämbritest. Seal on sees väited, milline sobib rannaniidu. Rannaniiduga kokku, millised mitte hiljem,  pane asjad ämbrisse tagasi ja jätka. Taimed tulevad suutma taluda soolast Peavad sellepärast,  et siin on praegu merevesi. Sina oled hästi palju siin käinud, siin 21 korda,  käid 21 korda, miks sa ikka siin käid veel,  siis siin on alati iga kord tore ja erinevad asjad on  peaaegu kogu aeg. Aga miks on vaja looduses teada midagi rohkem? Näiteks et nagu praegu, päästa maailm? Et. Mu ema on näiteks niimoodi rääkinud, et näiteks keegi ostab  endale uue telefoni. Siis järgmine päev tuleb uus välja, ostab  selle uue, viskab vana minema ja niimoodi aina osutatakse,  uusi asju ei kasutata vanu. Uuesti. Saarema. Kompasspinokel ja kaart, mis seal kaardil on kaardil on  kujutatud olukorda siinses piirkonnas umbes 300 aastat tagasi. Paljud praegused maismaa alad olid siis veel vee all. Kas ka see koht, kus meie asume, kas te suudate tuvastada  selle koha, kus meie oleme praegu ja? Saunja linnuvaatlustornis. Oleme see siin on õige. No ja kuidas siis oli kaks 300 aastat tagasi? Et see koht, kus me praegu oleme see oli  siis vee all Aga? Kuidas see siis nüüd võimalik on, et enam ei ole? Läbi iga aasta iga aastaga umbes kas. Umbes viis sentimeetrit? Jah, natukene vähem, aga tõesti siin. Siinkandis ikka tõuseb ta täitsa niimoodi üks-kaks  sentimeetrit aastas. Et, et päris hoogsalt kerkib ja tuleb mere alt välja järjest uusi,  niisuguseid maalapikesi ja saarekesi. Mis tulevik neil võiks olla? Eelkõige just see, et ta on mõtlev inimene. Ta oskab enda ümber vaadata, seoseid luua,  et, et kas ta jääb nüüd selle loodusala peale  või on ta mõne teise ala peal, et see nagu hetkel võib-olla  veel nii välja ei tule. Aga just on näha, et, et kuskile ta on jõudmas,  et ta oskab ise mõelda ja seoseid luua. Aga tähtis on nagu see, et kui meie ümber toimub  nii palju keskkonnamuutusi, et see järgmine põlvkond,  et tal oleks nagu see arusaamine, et see loodus on vajalik,  et ta ei pea ära tundma mingit lindu või mingit sitikat aga  et tal on üldine arusaam, et seda loodust tuleb hoida. Et seda me oleme küll proovinud oma laagrite kaudu nagu kasvatada. Lapsed, kuidas te tänase päevaga rahul olete? Ja kuidas supp maitseb? Värske maitseb kõik. Väga hea väga-väga hea. Siseneme rabapistrikute tibude maailma. Rabapistrikke tuleb tehistingimustes paljundada  ja kasvatada, sest 20. sajandi keskel põllumajanduses  ja metsanduse laialt kasutatud kahjurimürgid TTT  ja elavhõbe jõudsid saakloomade kaudu röövlindudeni  ning hävitasid 1970.-te alguseks Rootsi rabapistrike  asurkonna pea täielikult. Alles olid vaid mõned pesitsuspaarid, kelle paljunemise  õnnestumine oli, küsime all. Rabapistrike päästmise projekt algas 1972. aastal  ja Norden Sarki loomaaia kanda on 2000. aasta suvest paljundusprogramm. Rabapistriku järglaste arvu suurendamiseks on loomaaias  kasutusel metoodika, mis võimaldab inimeste sekkumisel ühel  pesitsushooajal lindudel üles kasvatada kaks pesakonda. Ainuke asi, mida need pistrikulapsed siin teevad päevast  päeva on magamine ja söömine. Nii saab võimalikult ruttu suureks. Pistrikulapsed on jõudsalt kosunud ja nende jaoks on  saabumas tähtis tund. Veel viimase öö veedavad nad inimeste hoole all. See on esimene kord nende rabapistriku tibude jaoks õues  taevas päikse käes sellepärast, et nad haudusid  ja koorusid munast haudekapis. Ja nüüd lähevad nad oma vanemate juurde pessa. Munad, mis sai rabapistrikel vastu võetud tibude eest,  lähevad nüüd inkubeerima inkubaatoris ehk haudemasinasse. Põhimõtteliselt imiteerib see haudekast täpselt seda,  mida linnud teeksid pesas ehk siis teatud aja järel linnud  ise nokaga kergelt pööravad mune siis sedasama asja teevad  siin masina sees need rullikud ja see on oluline,  et loote areng saaks toimuda võimalikult loomulikult. Tikk mõõdab ja kaalub iga muna ning annab neile koodid,  mille aluseks on isa ja ema isikukoodid. Lisaks tuleb veenduda, kas munad, mis lähevad haudekappi,  on ikka viljastunud ja sisaldavad arenevat loodet. Nii et kahjuks üks munadest pole kas viljastunud  või seal pole embrüo hakanud arenema. Ho off en tse ti sapin. Umbes seitsmeteistkümne kuni 18 päeva pärast algab siin  haudekastis uus elu, sest kooruvad rabapistriku pojad. Selle aasta puu on harilik kuusk. Meie jaoks nii oluline okaspuu on sellest tiitlist otsekui  meelitatud ja kaunistanud end uhke käbirüüga. Kus on käbisid, seal on ka nende himustajaid. Kuuskede ümber askeldavad vilkad, oravad,  pisikesed musttihased ja suur kirjurähnid. Käbisoomuste all peituvatest seemnetest on huvitatud  ka kuusekäbilinnud Need. Vähetuntud sulelised sõltuvad suuresti käbide seemnesaagist. Viletsal käbiaastal võib meil kuusekäbilinde olla vaid  tuhatkond isendit, käbirikkal aastal aga sadu kordi rohkem. Pesitsemise ajastavad nad käbide saadavuse järgi. Nad on ühed vähestest, kes pesitsevad meie metsades suisa  paukuva pakasega. Vanematelt toitu manguvaid noorlinde olen märganud  ka oktoobri viimastel päevadel. Kuuse-käbilinnud on võrdlemisi värvilised,  laululinnud isased kannavad telliskivipunast  ja emaslinnud kollakas pruunika rüüd. Noortel on aga tuhm hallikas pruun sulestik. Kuuse-käbilindude välimus on hästi varieeruv kuna linnud  sulgivad eri populatsioonides eri aegadel. Kui õnnestub neid käbihuvilisi aga lähemalt vaadelda,  torkab silma, et ühiseks jooneks kõverad nokaotsad,  mis omavahel risti. Taoline tööriist on vajalik käbisoomuste lahti kangutamiseks. Enamasti toimetavad kuusekäbilinnud kõrgematel metsakorrustel. Tugevate jalgade abil hoiavad nad okstest kinni  ning napsavad sageli pea alaspidi. Okstelt käbisid. See toimekas lind laskub harva maapinna lähedale. Kuna tänavu leidub maitsvat toidupoolist  ka madalas võib teda mõnes paigas üsna ligidalt silmitseda. Enamasti revideerivad käbilinnud metsade käbivarusid  paaridena pesakonniti või suisa salkadena. Nad on väga häälekad, pannes talvel muidu  nii vaikse metsa helisema. Kui olla pikemat aega käbilindude seltsis õnnestub  ehk kuulda ka õrna ja kaunist käbilinnulaulu. Käbilinde leiab paksust metsast nende valju kutsehüüu  ja maapinnale potsatavate käbide heli järgi. Inimest need vintlased eriti pelga, mistõttu ei pane nad puu  all passivad linnuhuvilist ka tähele. Aga oht käbiga pihta saada on üsna reaalne.
