Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogu on saanud omaette ruumi ühe väga suure muusika ja raamatu kollektsiooni jaoks, mille on annetanud raamatukogule saksa ooperilavastaja Joachim Hertz. Ilvi Rauno on meil stuudios. Tere. Tere. Kuidas üldse nii juhtus, et see kogu teie raamatukogu? Kätte sattus ja sellel on päris pikk eellugu. Viib juba aastasse 1998, kui siis professor Helds sõlmis lepingu, üks osapool oli muusikateatriakadeemia ja teine oli Berliini kunstide akadeemia ja leping siis nägi ette seda, et lavastaja, käsikirjalised, materjalid, fotod, märkmed, sellised asjad saab siis Berliini akadeemia ja meie saame tema raamatukogu ja Berliin siis maksab kõik selle siia toimetamise ka veel. Nii et ta oli üsna selles mõttes ettenägelik inimene, et seda kõike ta mõtles juba 98. aastal, mis tema pärandist nagu saab ja valis siis välja Eesti, mis oli väga-väga tore meie jaoks. Kas tal oli Eestiga mingit muud sorti kontakti, et kuidas just nii juhtus? Ja ta üheksakümnendatel hakkas siin rohkem käima. Võib-olla oli põhjus oleks ka tema abikaasa Kristel Pappel. Ta tegi siin meistriklass seminare viis läbi ja ka lavastajast teater Vanemuises Xerxese 98. aastal. Nii et see kogu oli tegelikult teie käes juba tükk aega, aga nüüd on ta siis saanud omaette ruumi. No päris tükk aega ei olnud, et leping nägi ette, et kogu see toimetamine algab siis, kui professor on meie hulgast lahkunud. Ja see juhtus aastal 2010, nii et ka aastal 2011 siis lõpuks saabus siia 258 kasti sõitis furgoon ette ja siis algas toimetamine, et esialgu oli raskusi tema paigutamisega, küll ta oli meil akadeemia ühiselamus Kivimäel ja ja siis siin üsna teie raadiomaja lähedal, siin on meile muusa, majutus, kes meie, tudengid ööbivad. Et siis algas nagu selle lepingu täitmine ja, ja tõesti lepingus oli tingimus, et on vaja eraldi ruumi selleks. Ja nüüd seoses akadeemia uue maja avamisega ehk meie juurdeehituse avamisega mängiti palju ruume ümbermajas ja väga õnneliku kokkusattumusena taimegi väga hea ruumi teisel korrusel. Mis seal kogus sisaldub, kui palju seal on raamatuid ja kui palju seal on, ütleme, noote näiteks. Kogu üldsuurus on umbes 8000 eksemplari, päris täpset arvu veel ei tea öelda, sest kõik ei ole veel kataloogitud, aga umbes noote on täpselt 545. Helisalvestisi on üle 2200 nendest on siis pooled vinüülplaadid ja pooled CDd ja kõik ülejäänu siis noh, hinnanguliselt 5000 on siis raamatud ja valdavalt annad saksakeelsed, aga tegelikult on ka üle 500 inglisekeelse raamatu prantsuse, soome, isegi mõned on eestikeelsed raamatud. Et raamatud moodustavad jah, kõige suurem osa sellest annetusest. Ja need on kõik siis sellised, mida ei ole varem Eestis enamiku neist üldse olnud. Jah, see on huvitav küsimus, me isegi mõtlesime tegelikult meil on ju siin suured raamatukogud ja suur osa sellest kollektsioonist tõesti trükised on välja antud aastatel, ütleme seal neljakümnendatel kuni tõesti 2010. aasta nendest professor ostis ikkagi kuni elu lõpuni uusi trükiseid. Aga huvitav on see, et tegelikult just nüüd tegin statistikat, et 75 protsenti on siis see maht sellest kollektsioonist, mida varem ei ole Eestis üldse olnud. Kui me vaatame oma elektronkataloogi ester põhjal, kus siis peegelduvad kõikide teiste suuremate raamatukogude kataloogid, tegelikult jah, kolmveerand sellest materjalist on nagu eesti mõistest täitsa uus. Mis selles kogus teie hinnangul kõige väärtuslikum olla? Ma ei tea, ma räägiksin isegi nagu laadide kaupa, et kui ma võtan noodid näiteks, et nootidest näiteks meie raamatukogul olid väga head, kas kingituseks näiteks Wolfgang Amadeus Mozarti kogutud teosed, mida meil varem ei olnud siis on väga palju seal lavateoste klaviire, loomulikult partituuri, kuna ta töötas muusikateatris plaatidest näiteks mulle isiklikult oli väga suur üllatus. Portugali barokkheliloojad tõesti on väga huvitav muusika ja meie kogus olid paljud heliloojad ikkagi varem täiesti tundmatud džässi armastada, leidsin ka näiteks maika Ulfildi peaaegu et kõik albumit oma kollektsioonis nii vinüülidel kui Tseedeedele, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja, ja väga põhjalik selles mõttes, et ega niisama ta nagu asja kokku ei ostnud, et on selge, et kõik see ligi 8000 eksemplari on ostetud mõttega, need on valdavalt kõik läbi loetud ja mitte niisama läbi loetud vaid läbi töötatud, et raamatute servad on täis märkusi ja, ja pooldavaid hüüumärke ja vaidlevaid küsimärke koos kommentaaridega. See on nagu sellise 20. sajandil elanud eludiidi kogu kui seda tervikuna vaadata. Ja kui me räägime raamatutest, siis milliseid raamatuid sealt võib näiteks leida? No muidugi suur osa on kõigepealt muusika, raamatud, valdavalt siis tõesti saksa muusikaajalugu, saksa muusikateooria ja teine suur valdkond, mõistagi teater, lavastamist ja lavastusi puudutavad väljaanded. Aga seal on tegelikult väga huvitavaid materjale, alates universumit, loodust, loomade käitumist, käsitlevatest ja praktiliselt kõik elu, elunähtusi ja valdkondi on ta püüdnud sügavuti haarata ja muidugi kunst, unustasin mainimata. Ta oli ikkagi väga sügava kunstihuviga inimene. Ja veel hiljaaegu siin eelmisel nädalal käisin endise kunstiakadeemia raamatukogujuhatajaga hertsi toas talle seda näitamas ja tema tõesti vaatas ka üllatunult, kui hea kunstikogu on ühel aastal olnud selles mõttes kunstiraamatute kogu. Et väga head väljaanded ja väga mõistlikult kokku hangitud õnned. Ma küsiks sellise üldise küsimuse ka, et kui ma vaatan näiteks Estheri kataloogi, siis ma tihtipeale näen, et seal on raamatu juures märge, et seal kingitud raamat või et see on kellelegi annetus, et kui palju tegelikult EMTA raamatukogul selliseid annetusi üldse tuleb või kui palju te saate raamatuid näiteks selliste kingituste näol? Hästi palju ja see on hästi tore, et me saame mõningatelt väljaandjatelt ka, väga palju on ka selliseid persoonikodusid, mis on meile tulnud läbi aastate raamatukogu saab kohe 80 nelja-aastaseks. Ja tõesti läbi aastate, kui vaadata vanu inventari raamatuid ja nüüd eelmise sajandi lõpust praegusel sajandil ikkagi kõik väljapaistvad muusikategelased pakuvad meile võimendaja, siis perekonnad pärast nende lahkumist. Viimased suured annetused saimegi Veljo Tormis elt ja Eri Klas silt näiteks mõlemad olid tublisti üle 1000 eksemplari jälle. Et see on väga tore, et meie peale mõeldakse ja see ainult rikastab meie raamatukogu. Ja tegelikult ento raamatukogu ei ole ju mõeldud ainult enda tudengit. Ei kaugeltki mitte, et me elame üks Eesti seitsmest teadusraamatukogust ja me oleme avatud kõikidele huvilistele, mitte ainult muusikahuvilistele. Meil on mõningad võib-olla kasutuspiirangud vastavalt erinevatele kasutusgruppidele, aga kasutada saab kohapeal kõiki meie materjale igayks. Kui nüüd inimene, üks asi, ta leiab sellest elektronkataloogist. Märkme et antud teavik asub Herti toas. Et siis on lihtne, tasub tulla meie raamatukokku ja seal on meil pandud väike ooteaeg, kuna see tuba tõesti asub teisel korrusel ja me käime seda sealt toomas, aga me toome siis vastava raamatu või noodi ja inimene saab seda kohal kasutada. Aga kui nüüd tekib ikkagi huvi lihtsalt seal toas olla ja seda hingust tunda ja tõesti neid märkusi, kui vaadata, et siis tasub leppida, kuulge, kas siis minuga või minu kolleegidega või siis meil on uus osakond muusikateaduse interpretatsiooni ja muusikapedagoogika ning kultuurikorraldus, selline suurosakond, mille peakoordinaator on Eerik Jõks ja kuna see tuba asub nende õppetiivas, siis siis ilmselt ka selle osakonna õppejõududega on võimalik kokku leppida aeg, millal seal toas siis lihtsalt olla, kuna seal toas toimub ka õppetöö, siis sinna nagu igal hetkel minna ei saa, aga kokkuleppel saab ka seal toas lihtsalt nagu olla ja ja tunda seda, milline võis olla sellise inimese elu.
