Kaheksas november 2009, Kene Vernik, kas te mäletate, kust te olite 10 aastat tagasi, täpselt sellel päeval. Ma arvan. Seotud muusikaga laulmisega see tõesti on see päev, mil teie jaoks paraku lõppes superstaarisaade kaheksas koht finaalis ja mani Fornafingalise laul, mida te toona esitasite ja tõid, hääletati välja. Aga kogu meie raamaturiiul ja meie teadvus, ühiskond on väga palju võitnud sellest, mis toona juhtus. Täna olete te superstaar rohkem kui võib-olla toona, sest viimastel nädalatel ei ole millestki muust räägitud kui hea une teejuhist ja selle autorist gene Vernikust. Te olete unetehnoloog tänasel päeval psühholoogia kaudu sinna jõudnud. Kas 10 aastat tagasi oli uni teie jaoks probleem? Ei olnud, ma olen üldiselt olnud alati hea magaja, isegi kui on üsna selliseid pingelised olukorrad, ärevad olukorrad? Ei nüüd, ega enne ei ole olnud tegelikult minul endal unega raskeid probleeme aga miks siis viis eludeid unetehnoloogia juurde? Unetehnoloog kui selline amet selle õppisin juba aastal 2006, nii et oluliselt enne seda aastat 2009 ja töötasin tart psühhiaatriakliinikus unekeskuses neli aastat. Tehnoloogina, kes siis vaata uneuuringuid läbi ja hindab selle põhjal inimese olukorda, kas tal siis on mingi unehäire või ei ole, annab selle vastu sõna arstile ja unearst teeb selle põhjal raviplaani, et see selline väga spetsiifiline eriala tavaliselt siis õpitaksidki eriala arsti käest una arsti käest, seda või uneõe käest, kellel on pikk töökogemus sellel alal, siis minnakse Euroopa unemeditsiinikomisjoni ette, tehakse seal selline pikk eksam ära ja saatis selle sertifikaadi, muidugi iga aasta peab ennast kooli tema iga kooli üle maailma, et siis hoida seda taset, seda sertifikaati saada. Ma pean tunnistama gened, et teil on väga rahulik ja ühtlane hääl. Kas see tuleb ametiga kaasa või? Ma ei tea, ma olen alati olnud selline hääl. Et ei ole väga kiiresti olnud ja, ja madal on ta alati olnud. Selles mõttes lihtsalt ongi omapärane. Huvitav on ka see, et kui te saite õppida oma ala spetsialistidelt ja olite Eestis juba unega tegev aastal 2006, siis ometigi taolist raamatut eesti keeles varem ilmunud ei olnud, selle kirjutasite nüüd teie. Kuidas nii juhtus? Tõesti tõesti, tegelikult sellist sellist raamatut ei ole ka väga mujal maailmas, et olles nagu kursis, mis toimub maastikusurev meditsiinis, mujal ka siis mitte küll igapäevaselt, aga üldiselt siis sellist head kognitiivkäitumusliku teraapia põhjal istumetusele suunatud raamatut ma ei ole nagu käes isa võitnud et on hästi palju artikleid, teadusuuringuid. Et teadlased on kirjutanud selliseid lühikirjeldusi või siis tehnikatest andnud nagu aimu, et mida võiks kasutada teinud erinevaid mudeleid oma teadusuuringute põhjal. Aga vot sellist kompaktset ühtset, et raamatut ma pole veel näinud ja siis saigi nagu tehtud see raamat selle mõttega, et võiks siis ära teha nii siin kui seal, et sellepärast et ilmselgelt on vajadus selle järgi, et see oleks hästi kompaktne, et seal oleks olemas teooria osa ja tehnikad ja siis aitaksid inimest selles raske sees. See on tegelikult väga vajalik materjal, väga vajalik tekst. Aga selle koostamine nõuab ka mingeid allikaid ja teadmisi. Kui palju läks vaja neid kogemuslike lugusid selleks et seda teksti kirjutada? Selles mõttes kogemuslik osa on üsna lihtne, kui sa ikkagi aktiivselt üheksa aastat olnud selles ja unenõustamisteinud nii-öelda rasketele unetutele see ei ole nagu väga raske, ma ütleks, et pigem raske nagu valida neid mõtteid sinna, et mis see siis kõige parem oleks sinna panna. Ja valida, aga nüüd teooria osa, et need tohutud teadustekstid, mis pidi nagu läbi võtma veel uuesti, kuigi olles jälle noh, kursis sellega iga-aastasi, et aga tahtsin nagu midagi uut kõike sinna raamatusse panna, uuemaid uuringuid ja nii edasi, et siis see teades tekstide läbilugemine ja analüüs oli selgi kõige mahukam töö tegelikult, et veenduda, et olla kindel, et kas ikka kõik statistika ja numbrid ja kõik asjad läksid õigesti sisse, et see oli nagu huvitav, see oli väga hari mulle endale ka üle pika aja vaadata jälle üle, et see on nagu kõige raskem osa kogemuslikult ei olnud väga keeruline. See uneotsast kinni saamine või unekättesaamine ei olegi ju keeruline, kui võtta kõik need õiged näpunäited, et tuleb liikuda, ennast väsitada, minna magama, jälgida režiimi nii toitumisest, liikumisest kui ka igasugustes aktiviteetides sinna juurde. See kõik on ju meile tuttav ja ühel hetkel me unustame selle ära. Miks nii juhtub? Selles raamatus ma olen ka nagu noh, pisut või natukene nagu rõhku pannud sellele, et need esimesed sammud on üldiselt inimestel nagu isegi päris hästi tulema. Kui psühhoteraapia, et teha ükskõik, tegelikult on see siis unetuse või, või on see meeleolu psühhoteraapia, et jah, ma teen, ma alustan nende asjadega, ma tean, et see on oluline, ma tean, et ma pean seda rezhiimi vaatama ja toda jälgima ka siis, kui see kolmas, neljas samm hakkab tulema see teine, kolmas nädal näiteks, et siis kukuvad kõik need tehnikad vaikselt ära, et seal peab jah vaatama, et kus või milles inimese motivatsioon seisneb, et väga palju psühhoteraapias Me ikkagi harime, põhjendame, et inimesel oleks piisavalt motivatsiooni sellega tegeleda, et kui sa harimise osa mulle endale vähemalt tundub, jääb nagu madalaks. Et ma ei usu sellesse. Ja, ja ma olen seda varem ka proovinud ja midagi pole juhtunud. Et siis kindlasti see tera. Me ei ole jätkusuutlik ja, ja kui see alumine osa on põhjalik ja sealt edasi juba motivatsioon, kelle jaoks, mille jaoks ja need sammud just need sammud on piisavalt mugavad inimesele selles mõttes, et tihti inimesed alustavad oma teraapia teekonda nagu suurelt nad muudavad korraga kõikuma. Me ise ära teevad, kaks tundi trenni päevas koormavad, vastupidiselt koormavad ennetavaltpidiselt, kui tegelikult see keha pole vastuvõtlik sellele, et need sammud on imepisikesed ja kui need sammud on pisikesed, siis kindlasti rohkem tulemust, nii et need sammud vaadatakse terapeudiga rahulikult üle, pannakse paika, pannakse kirja ja hakatakse nagu jälgima, kindlasti see on nagu parem variant. Eestlane tundub olevat jätkuvalt ikkagi tabletiusku ja posija usku teraapia usku väga ei olda või on see hakanud juba muutuma, teil on nüüd pikaajaline kogemus hakanud muutuma selles mõttes unemeditsiini seisukohalt unetuse häiretera peas. Noh, ma ütleks, et ikkagi aja jooksul on ikka rohkem kliente olnud seda usku, sest et teatavasti siis uinutid on ainult lühiajaliseks manustamiseks ja kui neid väga pikalt ehk siis une struktuur ikkagi korralikult hävineb, inimene jääb sõltlaseks ja hakkab doose suurendama ja see juba rikub kogu selle hea une ära ja lõpuks lihtsalt ei jää mitte midagi muud üle, kui võtta see ühe nõuste unearsti vastuvõtt, sest et see igal juhul variant vähemalt siiamaani nüüd Eestis täiesti olemas viimased aastad aktiivsemalt varasemalt oli seda vähem ja nüüd kui sellest rohkem teada ka, et on olemas sellised tegelased, kes ilma ravimiteta ka nagu suudava tunnetusest jagu saada, tegeleda sellega, siis on kindlasti nagu lootustandev ja, ja tulemused on ka väga head, et see on üle maailma on siis seesama kognitiivkäitumuslik psühhoteraapia unetutele olnud kõige efektiivsem, kõige jätkusuutlikum ja kõige parem ravi, kõige tervislikum variant üldse, mida valida. Kui nüüd psühholoogiast meeleoluhäiretest vaadata, siis tegelikult kognitiivkäitumuslik, psühhoteraapia on ka meeleoluhäired number üks valik ikkagi Eesti kliiniliste psühholoogide seas. Jõudsasti tuleb skeemi teraapia, mõlemad on nagu hästi efektiivsed ja väga hea ravitulemus, aga siis antidepressantide kõrval paralleelselt kindlasti või siis ilma antidepressantide, et nii et tegelikult ma olen nagu positiivne ja ütled, et selles vallas ma näen küll, et inimesed hakkavad rohkem pigem avanema tunnistama seda, et nad nad vajavad psühholoogi, nad vajavad psühhiaatrit või vajavad terapeuti. Et esimese asjana ei krabata enam nende ravimite järgi, vähemalt mulle tundub nii. No unerohu tabletti ei ole mina küll veel kuulnud, et see justkui ravim oleks. Pigem on see selline abimees, et see aitab mul paremini magada. Ravim ju justkui äi, tahan võita. Aga see suhtumine? Me oleme meistrit sõnastama asju endale positiivselt, aga, aga minnes natukene konkreetsemalt ja isiklik omale tasandile, siis mina olen enda jaoks viimaste aastate jooksul avastanud uneprillid. Erakordselt hea uni on neil öödel soe on ja hea on. Kas see tähendab seda, et ma olen leiutanud endale mingi lahendi? Hea une jaoks on neist prillidest teil ka raamat? On juttu näiteks te mõtlete neetilised silmaklappi, mis teevad näkse silmade peale, et oleks pime, ma ei teagi, kuidas neid nimetatakse uneprillid, eks ole, mina neid nimetanud päriselus, kannan maga prille, sellepärast jää sõimetajastele uneprillid, uneklapid, silmaklapid ega ei olegi sellist täisnimetust, et sellest peaks olema küll unehügieeni all räägitud sellest, et kui tõesti ei ole võimalik oma ruumi täiesti pimedaks teha, et siis kasutada kuule prille nii-öelda et pimedat tõesti tuba olema, muidu see uni ei ole piisavalt kosutav ja sügav ja struktuuri tekivad ikkagi sellised kergelt mikroärkamised, nii et see, see kindlasti ei tekita meile värsket tunnet. Huvitav on ka see, et silmalaud tunnevad jahedust ja, ja kui nüüd see, need silmaprillid tõepoolest või uneprillid mul ees on, siis on see temperatuur ühtlane ja ma ka on palju vähema tõenäosusega mingite väliste tegurite peale või, või selle peale näiteks Takenduvas lahti on? Jah, no see on kindlasti individuaalne, tead, kes tunneb jahedust ei soojust või kes tuleb mingeid turvatunnet, et midagi endale vastu kuidagi kindlalt toeks. Et see on hästi individuaalne, aga, aga noh, pimedaks nad teevad, see on number üks asi, mis on vaja une hormoonile melatoniin melatoniini Est ilusat huvitav oli minu jaoks ka ka see lause ja olen kuulnud, et inimesed, kellel on kohviga probleeme, võtavad nii-öelda natukene valgendit sinna sisse, joovad piimaga kohvi või koorega kohvi, et siis ei lähe uni päris ära. Ja ma sain tänu teile teada, et tegelikult piimaga kohv püsib organismis palju kauem kui, kui tavaline kohvi ja vastupidiselt ei lase magama jääda või segab seda und veelgi kindlamalt kui lihtsalt must kohv. Teamuste kohvikatsed näidanud must kõht tuleb nagu kiiremini kehast välja, Välitame selle vedeliku kiiremini, aga see piim nagu säilitab ja see siis hoiab seda kofeiini meie kehas ka on, aga samas seda kofeiini efekt tihti ei ole piimaga kindlasti nii tugevat, vaid ta on selline nagu keskmiselt püsiv, kellel, kuidas osadel ei teki mingit efekti, nii et tegelikult, kui kohvitarvitaks ikkagi ergutina, et ergutaks mind siis miks mitte siis juba kasutada teda mustana ja saada see kiirem, tugevam efekt piimaga ja Kofiilen tõesti tegelikult seen küljest individuaalne, olen ta kehas üsna kaua sees, eriti piimaga, et ei lähe seal paari tunniga välja, vaid see on ikkagi seal kogu päeva päeva võib olla kehas klaas piimaklaas, sooja piima tavat unele kaasa, mis te selle kohta ütlete? Kui nüüd vaadata neid kirjutisi piima kohta, siis piima puhul ongi see, et see soe vedelik on see tee või tegelikult kohvi ka, et soe vedelik rahustab keha ja piimast, siis on veel see asi ka, seal on naine nagu trüptofa, midagi hea, ise nagunii hästi tooda ja, ja kui see trüptofani saada kas siis kirssidesti pähklitest või piimast jogurtist kohupiimast. Et siis see aitab ka nagu melatoniin paremat tööd teha, majandada parem või veel rohkem või noh, nagu suuremal määral, et peamiselt on see sellega seotud. Aga just see soe ongi see, et kuidagi nagu rahustab keha ja, ja on hea, nii-öelda. Meie kuulajate hulgas on palju loomingulisi inimesi ja neid, kes aeg-ajalt või või üsna sageli esinevat lavale astuvad, teiste ees on. Kõigil meist ei ole antud piisavat tugevat lavanärvi ja ka need, kes laval käivad ja esinemisega leiba teenivad, ei pruugi lavaga sinasõbrad olla. See võib mõjutada und ka, kas te oskate, et mõne hea soovituse anda tohib seda küsida praegu? Ja selles mõttes ütles, et esinemisärevus ongi täiesti eraldi juba nagu diagnoosid, eks see lausa lausa eraldi ärevushäiret, sest kus inimestel siis tekib tõesti esinemise ajal selline tugev ärevus juba õhtul hakkab pihta ketrama, see peas ei suuda magama jääda, mõtted käivad ainult sedapidi, et äkki ma näen kuidagi imelik välja või äkki mul ei tule hästi välja või, või ma teen mingi rumala vea, et need on sellised automaatsed, et sellised mõttevead, mis inimestel hakkavad tekkima, need mõttevead ei lase siis uinuda, hästi, kogusid kehale aresti ärksaks ja tegelikult, kui sa juba nädal aega enne seda esinemist juba kettedega EKREt kõiki neid mõtteid, siis hakkab ka keha füsioloogiliselt teistmoodi nagu talitsema, seal öösel hakkab rohkem adrenaliini ja kortisooli tootma, mida meil kindlasti magamiseks vaja ei ole ja vot siis keha ka enam ei suuda uinuda, et võib-olla ma isegi saan selle mõttega nagu hakkama, aga, aga juba kehangani ärevaks läinud, et siis sellisel juhul kui need, et see keha on ikka väga pinges, ärevuses, siis tuleb sealt voodist välja tulla. Et mida kauem te sinna voodisse jääte, seda pikemalt uinumisperiood jääb, et see on fakt. Järgmisel päeval läheb pikemaks siis sealt edasi, nii et nädalate kaupa. Sellise käitumisega võib siis välja kujuneda selline krooniline unetus, et ma olen kirjutanud seal raamatus psühhofüsioloogilise tuletuses spetsiifiline unetus tavaliselt kroonilist laadi ja ongi seal on siis mitte teha ja keha hästi ärevad järgsed ja tulebki tulla voodist välja ja minna oma senisesse mugavasse pess on see tugitool või diivan, kus siis teha selliseid rahustavaid tegevusi? Võib-olla mitte kõige aktiivsem. Ulmeromaani ei tasu hakata lugema, aga midagi lihtsat võiks lugeda või isegi muusikat võib kuulata, ikka teha erinevaid hingamisharjutusi, teha kerget joogat, võib koristada koristamine hästi hea öösel sinna automaatne tegevus ei pea mõtlema, palju võtadki ühe nurga 10 minutit korda ja lähed uuesti siis proovid sinna voodisse minna, kui oled juba rahunenud. Nii et selline 15 minutiline väike ärkamine väljatulek voodist kindlasti alandab ärevust, neid mõtteid ja keha ärevust ka. Nii et see, seda tehnikat nimetatakse stiimulikontrollitehnikaks, sellest on seal pikalt. Ja, ja see on tõesti läbi aegade üks kõige efektiivsem variant üldse. Kui nüüd mõtted on ikka väga ikka ila ei anna nagu asu, et siis tuleb võtta ikkagi nii hästi vanatehnika. Vanasti inimesed pidasid päevikuid, töötab siiamaani, võtate paberi, kirjutate need mõtted välja, mis on see kõige hullem asi, mis siis võib juhtuda seal lava peal ja kui reaalne see on, et see juhtub, et kas on ka varem juhtunud, on tõendeid selle kohta, et keegi on midagi sellist arvanud, et kõik sellised tehnikad tulevad appi. Ja kui sa selle seal ära analüüsid, natuke rahuned, siis sa näed, et tegelikult see on ebarealistlik mõte, oli selline ebareaalne. Aga kui mõte sealt edasi rändama läheb ja uni sootuks ununeb? Täiesti virgeks inimene analüüsib, siis on läinud hommik käes ja unerütm on juba segi, kuidas selle uuesti kinni saada, et ütleme selle stiimulikontrolli, seal ongi see piir 15 minutit. Isegi kui sa oled ärgasel 15 minuti lõpus ikka tunned rahutust, siis lähed ikka voodis väga tihti, nad jäävad ta ikkagi magama, et ärevus on ikkagi alanenud. Nüüd, kui mõtted on ikkagi väga ärevaks teinud, juba olete analüüsinud ja ei ole lahendust leidnud ja kuidagi asi läheb käest ära, siis tasub tegelikult minna ikkagi sinna voodisse veel korraks proovima, et need Need võivad olla küll istudes võib-olla ärevad, aga kui pikali lähete, siis nüüd selle muutuda, nii et see on selline katsetamise asi, eksperiment, et ma proovin nii ja naa ja kui und ei tule, jälle seal 10 15 minuti jooksul voodi sisse, tuled uuesti välja ja alustad kõik uuesti. Ja kui sa mõtete analüüsinud, et siis siis ongi nüüd need keha lõdvestumise jaoks erinevat tehnikat, mis on ka seal kirjas, et hingamistehnikal või, või lihaslõdvestustehnikad, et et proovida neid teha. Ja kui nüüd jääbki üks öö vahele, sellest ei juhtu ka mitte midagi, inimesed on hakkama saanud ja uuringud ütlevad veel seda aed unes tud. Tegelikult need rasked unetud magavad päris hästi. Et kui meil on olnud ka olukordi, kus ikkagi on selline keeruline unetu, siis me teeme una uuringu, et tõestada talle, et tal seda und ikkagi natuke on, mis nendega juhtub, on see, tajuvad seda und, ei ole. Aga magavad nad ikka seal tunnid ja kui see on see mõne tunni ikkagi kätte saad, siis inimene suudab hakkama saada küll vähemalt üks, kaks päeva, muidugi, kolmas, neljas päev raskeks, aga üldiseks nendeks päevadeks, kolmandaks, neljandaks päevaks on juba kuhjunud piisavalt unevõlga või sellist väsimust, et inimene ikkagi langeb juba päris kiiresti. Nii et seda ei tasu karta, et isegi kui see üks öö jääb sinna vahele, tunned, et üldse ei maganud, et siis tegelikult taju on väga petlik. Ja tõesti need unetud ikkagi natukene magavad, et see samase ülijärgsuse tasemes inimestel on seal öösel kurtis, olid näiteks et siis taju on häiritud ja, ja nad ei tunne, et nad magavad, et tegelikult on seal und. Kell. Ma olen enda puhul kogenud ka ka midagi taolist, et ma Järgi singi seda, et kui keha tundis, et ta tahab magada või vaimul oli justkui und vaja siis ma läksin ja tegutsesingi selle järgi, ehk magasin kogu aeg, kui mul oli selleks vajadus, oli selline periood elus, mul oli seda võimalik proovida. Ja ühel hetkel sain ma unerütmi uuesti kätte. Kas see on mingil moel diagnoositav, on see võimalik niimoodi magades keha kuulates oma unerütm uuesti tagasi saada või oli see lihtsalt vedamine, minu puhul? Kui inimesel on mingi periood üldiselt selline lihaseline periood, kus siis elu, tempovi, töö Ps ei lase nagu magada õiges rütmis siis keha hakkabki seda und võtma ebaregulaarselt, nii helded magatki siis kui sa saad, kui vajadus on, magad. Ja hiljem, kui läheb asi nagu paika, siis on taastub sunni üsna kiiresti täielikult tavapärasesse rütmi, sest et bioloogiliselt või geneetiliselt on mees rit kogu aeg siin sees. Tsirkadiaalne rütm, et seda ära kaotada ei ole võimalik. Temaga on võimalik manipuleerida ja on võimalik, absoluutselt, inimesed elavad aastakümneid vales rütmis, aga nad on selle tõttu ka raskes unevõlas, sest kui inimene elab väga pikalt teises rütmis, siis ta jää, unevõlg on nii või teisiti ja hakkavad tekkima siis terviseprobleemid, ükskõik siis seal füüsilised ja vaimsed ja nii edasi. Aga lühiajaliselt on võimalik jah, et või noh, näiteks naistel, kui on vastsündinud laps, siis naistel on väga selline oma power tuleb sinna kehasse sisse saada, mitu aastat hakkama saada. Ja pärast seda siis uni taastub ja läheb oma loomulikku kui rütmi tagasi. Osadel naistel ei pruugi ise minna ja see tuleb väga palju sellest, kui nad on sinna juurde midagi muud tarbinud või alal hoidnud seda unetust krid tekkinud on nii-öelda unetus ja siis rütmi taastu. Tavaliselt võibki tekkida sealt unetuse häire ja siis rütm ei taastu, aga enne tuleb siis unetusega tegeleda. Esis taastada ritva Te, olete ise vastsündinu ema, palju õnne, kuidasmoodi, teie uni on nende nädalate jooksul muutunud. Kuidas te seda hoiate? Üldiselt on nagu päris hästi, et olen hoidnud hästi süsteemset rütmi, laps magab omas voodis ja oma päevapesas. Et see aitab siis ka emal nagu täpselt, et anda teada, millal siis magamisaeg on, et sellist ebaregulaarsust ei ole, et selle saime juba seal teisel-kolmandal nädalal väga hästi kätte. Esimestel nädalatel muidugi tuleb, sa ei tea ise ja mis rütmis alla või kuidas alla, et aga üsna kiiresti lähete nagu paika, see tuleb rikkumistega, toitmine peab olema paigas, et siis hakkab ka see uinak väga hästi liikuma siin nagu aja ja kolm-neli kuud, vastsündinute uni ongi selline lühikene uinakutenäoline nii-öelda ja kolmandal-neljandal kuul seal hakkab siis uniga ikkagi pikeneb oma lapsi nii palju toit, mis tegelikult hakkab juba väga kenasti selline une struktuur tekkima, tekib nii sügavat und ja Remmuni läheb oma kohtadele, nii et selles mõttes läheb kõik paika. Aga kui ise hoida, siis seda rütmi ja emana ongi nagu hästi hea ise siis lapsega koos magada selles rütmis. Et kõiki uinakuid kaasa ei tee, sest vajadust ei ole nii kõrged, nii et öösel saad alati kaasa teha ja kindlasti üks päevauinak tuleb kasuks, et siis on täiesti, sa saad selle vajaduse kätte. Nii et ma ütleks, et on nagu hästi läinud tänu sellele, et tõesti see struktuur on paigas ja kui ma oma klientidega töötan ka noorte emadega, et siis seal ongi väga oluline toitmisajad ja päeval, kus ja kus mahulavagab laps ja, ja kõik sellised asjad, et see tuleb kasuks, see on siis teadusuuringutega jälle tõestatud ka, see tulebki nii lapse unele kasuks kui ema unele, sest seal ei teki nii-öelda neid micro ärkamisi jälle, mis tegelikult väsitavad sind, mida inimene üldse ei taju, kiida, mõtleb, et ta maganud terve öö tervelt kaks tundi magad jube hästi, aga tegelikult on seal siis sellised nagu mikropisikesed ärkamisi aju ei kiis ja, ja see tegelikult jätab inimese uniseks. Väga palju tuleb see sellest, kui emad ja lapsed oma ühes voodis magama, et ema on valmis kogu aeg last kontrollima ja laps on ka valmis ja maa kontrollima, et kas ta ikka on siin kõrval, et vot see tekitab seda, seda probleemi nii-öelda micro ärkaniste probleem. Aga ma ütleks, et päris hästi. Kene Verniku uus raamat, hea une teejuht, praktiline käsiraamat tunnetusest jagu saamiseks, nii. Kõlab täis. Pealkiri on ilmunud, esitletud ja saadaval. Kas selline raamat peaks olema kapil, mis te gene, soovitate? Jah, absoluutselt üldse võtta, öösiti lugeda on hea öösiti lõhed ja noh, ma ei tea, kes ta nüüd ööseks hea on, aga õhtul päeval lugeda teda, vaata, kui on mingi sümptom olnud, et siis mingi eripära, siis ma usun, et seal raamatus isegi on võimalik leida sellest eripärast või aru saada, et miks uni siis nii halvaks läks, et seal on olemas siis selline pealkiri või alapealkiri hea unemõjutajad, on siis vanemygavi menopaus, alkohol või kanep või, või trenn, et siis seal on lühidalt ära seletatud, miks on oluline neid asju jälgida mida nad teevad su kehale ja siis on antud siis selliseid nipid ja nõuanded, et kuidas nendest lahti saada või kuidas neid jälgida. Ja lõpus on siis erinevad tehnikal, et kummal on nüüd see asi siis, mis ma tegema peaksin, kui mul on nüüd see asi, siis kes siis ma läheks äkki seda tegema, et kui mul on ikkagi rahutud, et siis mida ma pean tegema, et ma olen välja valinud nagu mitmed sellised ülesanded või harjutused et võiks neid siis proovida ja lõpus siis raamatu lõpus on siis kahe kuu plaan, mida ma kindlasti soovitan nendele, kellel tõesti on see uni nagu käest ära läinud, et seal on kõik ehk siis täpselt algusest lõpuni antud selline kokku pandud süsteem, kuidas saavutada hea unerütme tagasi taastada oma unerütm, kuidas kiiremini uinuma hakata ja mõtetele tehnikaid ja on siis pingest kehale seal senine päevik, antud siis emotsioonidele ja muidugi üleüldiselt meeleolule ka, et kuidas ma nagu ennast paremini tunnen üleüldse õnnelikult, eks ju, et see osa on ka seal sees, nii et need on siis kombineeritud mu enda õpitud psühhoteraapiat test kus ma siis käinud olen ja ise ka praktiseerida, linnud seal tehnikate juures on, olen ma kirjutanud ka oma kogemuslikust, sellist ju enda kogemusest nende tehnikatega hästi lühidalt, et mis tähelepanekuid siis selle harjutuse juures võiks olla või jälgida, et ma usun küll, et noh, peaks olema küll päris palju asju, mis võiks aidata, et väga palju erinevatele inimestele mitte siis ainult ühte tüüpi inimestele, et ka unerütmihäire ilma unetus, et on olemas, nii et kes siis harjutada Meie üldse nagu paika, et siis see kindlasti on ka särama, mida jälgida. Kene Vernik, krooniline unevõlg on nagu vähihaigus ja uni ei ole ainult mitte unenägude vaatamiseks. Nii on selles raamatus muuhulgas kirjas. Teie olete selle raamatu kirjutanud esimese omataolise Eestis. Aitäh selle eest. Ja aitäh selle intervjuu eest.
