Tihane laulab pajuokstes kevadelaulu CTA, et siit siit siit siiditee äärsel hekil on pungad suured ja pruuni, koorekese vahelt paistab juba ka rohelist. Jões voolab vesi jää peal ja sillerdab päikese käes. Tuul kannab maa lõhna, seda erilist sulava kõdu mulla lõhna, mida on võimatu millegi muuga segi ajada. Olen hommikul äratuskella peale kiiresti ärganud, unesegasena mantli selga tõmmanud ja seisan nüüd keset tänavat. Vaatan ümberringi. Püüan aru saada, mis toimub. See peab olema märts, vähemalt märts, kui mitte aprilli algus. Aga see ei saa ju olla märts. Võtan rahakoti vahelt kalendri ja veendun, et tõesti on alles jaanuari lõpunädal. Siis tuleb meelde loetud uudised. Tallinna botaanikaaias pidi õitsema näsiniin. Jääd kusagil Eestimaa nurgas on konnad üles ärganud ja uimerdavad nüüd sihitult mööda külmunud maapinda. Näib, et ma pole ainus, kes on segaduses. Kogu loodus on segaduses või hulluks läinud, nagu mu naabrimees ütleb. Tal on üle 70 aasta turjal ja seega rohkem talvesid, millega võrrelda. Taimed ei suuda otsustada, kas veel oodata ja puhata või lehte minna. Konnad ei suuda otsustada, kas tuleks veel magada või koelmute poole teele asuda. Seal konna rahva jaoks väga oluline küsimus. Kudemispaika ei tohi hiljaks jääda. Aga kes liiga vara tuleb? Seevia kevadeni vastu. Ja siilid. Lumeta ja kõikuva temperatuuriga talved on siilidele suurim õnnetus. Neil jätkub jõudu, et suure sula ajal võib-olla veel ainult paar korda ärgata. Siis aga on energiavarud keha ülessoojendamise peale ära kulutatud. Ja süüa pole putukatoidulisel siilil jaanuarikuus tõesti mitte kui midagi. Ega talv taeva jää tavatses, vala rahvas ütelda. Ja vanarahvaütlemistes on pika aja jooksul kogutud tarkus. Aga ajad muutuvad, kui äkki sel aastal jääb talv taevasse, mis siis saab? Pimedatest lumeta päevadest tingitud tusatuju ja depressioon on inimese väikesed mured. Aga kuidas käitub loodus, see lugematutest, rütmidest ja eri liikide suhetest koosnev ülikeerukas süsteem lindude põlvkondade vanused rännuteed, geenidesse salvestatud mälumustrid, toitumisahelad, kõik see tuleb ümber teha. Naiivne oleks arvata, et need muutused inimest ei mõjuta. Sellepärast loodan ma siiralt, et vanarahva tarkus kehtib vähemalt selle talve veel. Või on see kõik lihtsalt halb uni. Niin. Kui ma silmad lahti teen, on väljas pakane ja tihe lumesadu. Looduskalendri valmistasid ette Timo Maran, Guido Kangur, Külli tüli, Jaan Tootsen, aga mis metsas praegu toimub just selsamal hetkel sekundi pealt. Internetikeskkonnas looduskalendri lehel on nüüd lisaks linnukaamerale võimalik oodata ka metsakaamerat. Õhtuhämaruses saab jälgida metssigade teiste loomade tegemisi. Näiteks kährikud pole sooja talve tõttu talveuinakus jäänudki. Vaata järgi. Looduskalender punkt.
