Täna ma kõnelen teile sellest, kuidas ma käisin Ilvese pulmas. Veebruaris-märtsis algab meie metsades elava ainukese kasslase kõige tugevama ja ja vere jänulisema kiskja pulmatrall. Vähestel on õnnestunud seda varjatud eluviisiga nagu viirastus, liikuvad kõrgejalgsed, kavalad ja ettevaatlikku suurt kassi looduses kohata. Ja kuidas meie kaslane siis välja näeb. Ilvesel on lühike jässakas pea kikkis kolmekandilised kõrvad, mille tippudes on karvatutid ehk pintslid. Metsa kassi uhkuseks on kohev põskhabe. Saba on musta värvi, lühike otsekui ära raiutud vorsti jupp. Illeseid on väga erinevat värvi. Meie metsades võib kohata kollakashallist roostepunaseni külgedel ja seljal on täpid ja laigud ja mida rohkem täppe ja laike, seda uhkem. Tänavune soe küünlakuu on muutnud ilvesed eriti aktiivseks ja kired varakult lõkkele löönud. Kosilasi võib ilvese emandal olla päris mitu. Tavaliselt isegi kuni viis. Mõned päevad möödas õhtu eel jalutasin mööda tiheda kuusiku äärt ja ei tulnudki kaua jalutada, kui kuulsin esimesi arglikke Kraulumisi. Mida pimedamaks läks, seda aktiivsemaks muutusid hääled. Tundus, nagu oleksime metsa kogunenud kõik ümbruskonna bassihäälset küla kassid, kes nüüd üksteise võidu oma kurnjov kuuldavale toovad. Jahiraamatutes on kirjutatud Ilvese pulmatralli kohta, nii. Häälitsuse algab heleda kõrgeid räunumise või karjumisega lõppedes sügava haukuva urina võime sirgega. See on niivõrd omapärane. Hetkel kord juhus on olnud seda kuulata, see ei unusta seda kunagi, kuid järele aimata ka ei oska. Õhtu edenedes kogub kontsert üha tuure et siis natukeseks vaibuda, uuesti tuure tõsta ja eriti vihaseks turtsumiseks muutuda. Häälte järgi tundub, et kisklemine pruudi südame võitmiseks on eriti äge vihane. Kuid iga pidu saab üks kord otsa, nii ka siin. Kui kõige tugevam on ülejäänud kosilased minema kihutanud, kostab natuke aega veel üksikuid räsitud häälega kräusid ja mausid. Siis jääb mets päris vaikseks. Aga maikuus lösutab ilvese man sügavast Ignikus puu juurte all koopas või vanas mägraaurus kaks-kolm kolmesajagrammist karvakera kaisus. 12 päevased ilvesepojad on juba nägijad ja paarikuused peavad juba koos emaga jahti. Looduskalendri valmistasid ette Ilmar Kangur, Guido Kangur, Külli tüli, Jaan Tootsen. Pulmad on ka huntidel, rebastel ja kährikutel. Kevade märkan veel, rändlinde saabub igast servast. Kohale jõudmisest on raporteerinud kiivitaja, rabahani, hallhani ja hiireviu. Kodumaale tagasi jõudnute nimekiri täieneb iga tunniga.
