Nädalaks looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Meil on stuudios Lennart lennuk, kellega me hakkame rääkima nüüd nahkhiirtest ja koroonaviirusest. Tere hommikust. Et nahkhiirte hiirte teema on praegu minu jaoks oluline, kuna avatakse siis loodusmuuseumis näitus sel nädalal, mida ma olen pikalt ette valmistanud ja koroonaviirusega on nüüd olnud palju siukseid segaseid väljaütlemisi meedias. Nimelt siis see on niisugune arvamus levinud, et nahkhiired on toonud selle viiruse inimeseni. Aga see paraku vale, et nüüd muidugi mitu mingi kaks päeva kolm päeva tagasi avastati, et see praegune koroonaviirus on siis soomusloomalt jõudnud inimeseni. Et Soomas, Armadillo vä? Jah, ta on sihuke arma till või kuidas ja nagu oleks mingisuguste lehekest Gaeta sihuke pika sabaga imetaja, kusjuures sellelt saime siis koroonaviiruse selle hingamisteede viiruse just Ta on tegelikult kaubanduslikult päris huvitav loom, et nagu räägiti, siis Hiina turul see ilmselt levima hakkas ja ja selle loomasoomuseid kasutatakse mitmetes ravimites toitudes, et siin soomuslooma nii-öelda niisugune küttimine ja turul müük on oma väga karm teema tõesti. Sellepärast et ma olen kuulnud, et tegelikult, eks ole, noh, see Hiina meditsiin on see koht, kus seda peamiselt nagu rakendatakse, kas tal ei ole see, kes lihtsalt tavaline kretiin või? Vot seda ma ei oska öelda, sõrmeküüned sisuliselt, eks ole, aga näed võluvägi jah. Aga selles mõttes, et kui nüüd mõelda, siis miks need nahkhiired alati nagu ette jäävad inimestele on see, et et nendega on tihtipeale seotud mingisuguseid kummalisi müüte, näiteks 18. sajandil, kui marutaud levis, siis tekkisid sellised lood Kesk-Euroopas, mingitest zombidest või isegi vampiiridest. Ja seal samuti olid nahkhiired seotud ja nahkhiired nimelt kannavad viirusi edasi. Küll, aga mitte nii-öelda otseselt, et inimesele, et nad on kuskil seal vahelüli x ja see viirus levib imetelt imetajale erinevate riikide vahel. Ja lõpuks ta jõuab siis inimeseni, et näiteks kui me vaatame eelnevaid koroonaviiruse tüvesid MERS ja SARS, siis merest tuli minu teada üle kaablite inimeseni. Ja sars oli siis tiibeti kaslane üks selline pisikene loomakene samuti kuskilt turu pealt. Niisiis loomadega Angeldamine kahtlastes tingimustes on siis sisuliselt pandeemiatele hea stardiplatvorm jah, ja ka kõik koduloomad, et selles mõttes, kui nad vähegi kokku puutuvad metsiku loodusega, et see ongi ka, mille eest ÜRO raport siin hoiatas, et mida rohkem inimene levib ja nii-öelda metsiku loodusega asja teeb. Et seda rohkem ka viiruseid hakkab levima, et see on loogiline, sellepärast et nende loomade sees on peidus väga palju erinevaid viirusi, sealhulgas koroonaviiruste tüvesid on, on tõesti väga palju erinevaid. Ja nahkhiired on tegelikult, et selle teema üks põhi nagu selliseid uurimisobjekte, et neid on lihtne uurida ja sealt on kätte saadud juba väga palju erinevaid tüvesid koroonaviirusi mida siis inimkond on tundma pinud juba enne, kui peaks juhtuma mingi epideemia, et see on selles mõttes kasulik asi. Muidugi ma tean, et näiteks Eestis on must toonekurg elanud võib-olla siiamaani välja sellepärast et kunagi kardeti, et kus ja temaga teele ristud, siis tabab sind perekonnas kedagi surm. Et see on hoidnud neid elus, aga kas nahkhiiri siis läbi selle, et nad kannavad, on hakatud kuidagi siis nagu kartma ja likvideerima? Kas nüüd just likvideerima, aga inimesed tihtipeale jah, kardavad selliseid natuke kummalisi loomi ja ja tihtipeale kaitstakse just, või näiteks kui me vaatame, looduskaitse etalon, siis nendeks on pandakaru sellised ilusad välimusega aspekt rollis ja nahkhiired võrdlemisi mitte nii nunnud on ja need on peaga vastu klaasi nina surutud selliseks nagu ongi selles mõttes Pätsil jah, et kui sa vaatad seda välist nagu kuskilt pealiskaudselt niimoodi vaatad teda, siis esimene tunne on, eks ole, selline, et no ei võtaks iga asja ei olnud mul väiksena kunagi mängulooma pehmet sellist, mida kaissu võtta, kes, kes oleks olnud nahkhiir, aga kusjuures nahkhiire näol on tegu siis lähima sugulasega inimesele vähemalt Eestis elavate loomade puhul, nii et Eestis elavatest loomadest on kõige lähim meile nahkhiir, nii et neil peaks olema selliseid pätse, onju. Aga põhimõtteliselt kui me lihtsalt vaatame seda nagu üldist joont, siis tasuks nagu rohkem tundma õppida neid liike, enne kui me hakkame veel mingisuguseid müüte külgepookimise muidugi väga põnev, aga noh, tõesti väga keeruline on neid kuidagimoodi pärast rohkem nagu esile tuua või et juba nii sihukseid halva maik paik on küljes ja maine rikutud, eks ole. Mustadest kassidest väga kahju, vaesekesed, nemad on jäänud igasuguse nõia ja muu sellise puhangu saatel alati sinna nii-öelda kahe kahe maailma vahele. Just nimelt jah, ühesõnaga, mida paremini tundma õpid liik näiteks mina olen aasta jagu neid nahkhiirtega tegelenud ja kaasanud nagu mõne inimese vahelistki kaasa võtnud ja huvitaval kombel läheb paar tundi ja siis nad on juba ilgelt nahkite fänniga õpilased leiavad, et nad on ikkagi tegelikult päris siuksed, armastusväärsed loomad. Nahkhiirt suvel kohata on alati põnev, väikene piuks käib ja näed, et see ei olegi pääsuke, hoopis vaid nahkhiir, kes su pea kohal mingid putukad kinni peab, meil on aeg täiesti otsas, aga ma tahan küsida Lennart lennuk, kui sa oled uurinud neid nahkhiiri pikemalt, siis kas vastab tõele, et nad võivad sind hammustada Pole kuulda, kui tuppa lendab sulle, siis ta satub paanikasse, võib sind rünnata? See paraku, see on jälle üks müüt, mis ei vasta tõele. Hammustada võib küll, vereimeja nii-öelda siis vampiirnahkhiir need Eestis on ka ei ole, ei ole ainult Transilvaania nemad elavad ainult kusjuures kesk ja Lõuna-Ameerikas, kas, et isegi Transilvaaniast mitte, ma ei tea, kust need Transilvaania Dracula müüt tuleb? Plaad, vürst, plaat, kellele meeldis inimesi teibad, just, selline ilus mõte, siis meie tänase looduse rubriigi lõppu siia, aga ole nii tubli, see on ka, ma arvan, üks selline odav. Tei, et mida me täna oleme siin taga ajanud, Robin Juhkentali ka, mine viie oma pruut loodusmuuseumisse ja vaata seda näitust, mis Lennart lennuk on sinna püsti ajanud koos oma kolleegidega, saatis pruudile tarka panna. Tänases tänases rubriigis omistatud tarkustega stuudios oli Lennart lennuk nii palju praegu roheluse lainel olemisest. Looduselainel. Kruvidega raadio kaks.
