Uued rattaringluse parklad on kavandatud näiteks Karlovas, Ihastesse, maarjamõisasse ja Tammelinna, aga ka Ilmatsallu ja märjale ning Tartu valla territooriumile kõrvekülla ning kaupmehe tänavale. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et rattaringluse esimene aasta paistis silma suure kasutajate arvu poolest ning uude parklatega loodetakse Ta ringlust inimestele veelgi kättesaadavamaks teha. Sellised linnalähialadelt inimestele uudsete linna tulemise võimaluste pakkumisel on kindlasti meie jaoks olulised ja aitavad sellist valge linnastumise negatiivset mõju ka vältida. Ja loomulikult ka see, et mis toimub siin traditsioonilise linna piires on meie jaoks oluline. Esimene negatiivne vastukaja rattaparklate lisamisel on tulnud aga juba Tõrvandi ja Ülenurme elanike poolt, kes küsivad, miks linn rattaringlust Kambja valla aladele ei laienda, kus huvilisi, kes väidetavalt auto asemel rattaga tööle liiguks, on omajagu. Tambastab. Meie strateegiline vaade on selline, et need parklad, mis nüüd rajatakse Tartu linna piiresse kohaliku omavalitsuse piires väljaspoole, et nendes osades on just kohaliku omavalitsuse ülesanne, ka neid parklaid rajada ja seda koostööd koordineerida. Tartu vald on selles osas olnud väga nii-öelda konkreetne ja tubli ja toimekas. Et teised omavalitsused veel natuke mõtlevad, võiks kodanikud oma huvist teada anda Kambja vallavalitsusele. Lisaks parklate juurde loomisele on Tamme sõnul eesmärgiks ka ringluses olevate rataste arvu kasvatamine. Kui palju täpselt uusi rattaid juurde tuleb, seda Tamm aga praegu lubada ei oska. Tänasel hetkel on selge, et kui Tartu valla alale tulevad uued parklad, et siis sellega seoses tulevad ka mõningad uued rattad. Samuti on meil linna poole pealt praegu siin mõtted just sügisesse suunatud, et leida nagu täiendavaid vahendeid rataste juurde hankimiseks. Eelmisel aastal kulus rattaringluse töös hoidmisele ja rataste hooldusele ligikaudsed 700000 eurot. Tamm ütleb, et umbes kuu aja pärast võiksid tänavatele tagasi tulla ka elektrirattad, mis praegu talvepuhkusel. Kui jaanuarile ja detsembrikuule tagasi vaadata, siis temperatuuri poolest oleksid võinud ka elektrirattad ringlusesse jääda. Aga talverehvide puudumise tõttu oli Tamme sõnul siiski mõistlikum need kevadet ootama panna. Et me märkasime, kui olid sellised vahelduvad kerged miinuskraadid ja päevasel ajal plusskraadid tekitada sellist libedust, mille puhul ikkagi kippusid meil elektriratastel pedaalid kõverad minema. Te ikkagi näitab seda, et kuna meil elektriratastel ei ole talverehve all, et siis ka selline vahelduv temperatuur, et need ka selline tekitab ikkagi ohtlikke olukordi ja ilma talverehvid, et ta on ikkagi natukene riskantne rattaid väljas hoida, kindlasti me järgmiseks talveperioodiks mõtlema ka nende teemade peale. Jahti on vajalik siis ka mingi osa elektriratastest näiteks talverehvidega varustada.
