Kaaluti tõsiselt, et kas nii, nagu alati me võtame, astmega, tööandjad pakuvad või, või, või mis on siis need riskid, kui me sellega ei nõustu, kuid arutelu oli siiras ja volikogu liikmed hääletasid südametunnistuse järgi vastuseid küsimusele, kas nad on läbirääkimiste tulemustega rahul ja täiesti teadlikult. Mis võib selle taga juhtuda ja meil on tõesti siht on 40 protsenti keskmist palgast, kui Eesti pank ütleb 1505 eurot järgmise aasta keskmiseks prognoosina, siis sellest järeldub, et 602 peaks olema siis vastav number minimaalpalgana ja ütleme, ka käsitlesime. Ta ise andsite tööandjatel alla, et nõustusite 578 peal. Läbirääkimised tavaliselt käivad nii, et et üks pool taotlejad, teine pool taotleb vastu kuskil nende tasakaalupunkt ja siis minnaksegi alati ametiühingute seda tasakaalupunkti kontrollima. Nii et seda küsimust üles ei kerkinud, et te olete ise kehv läbirääkija ja ei saanud oma ülesandega hakkama. Sellisena püstitatud küsimus pigem oli noh läbilekus delegatsioon toob laua tagant ära, selle, selles olukorras on saada. Mitmed maksed Eestis on ju seotud ka alampalgaga, näiteks lasteaia kohatasu. Kas üldse on mõistlik hoida neid asju seotud alampalgaga, et niipea, kui teie suudad, et survestada tööandjaid, et tõstaks alampalka? Selle võrra peavad lapsevanemad jällegi lasteaias rohkem kohatasu maksma, sest ükski omavalitsus ei jäta seda olukorda kasutamata. Eks need mugavusest tehtud sidumine tandril siis elatis, on see siis lasteaiatasud, need loomulikult vähendavad töötajate huvi selle miinimumpalga tõstmiseks ei tähenda seda, et mingi ühiskonnagrupi jäetakse lihtsalt üksi tõenäolisemalt. Et me oleme alati olnud seisukohal, et, et see on selline nii-öelda mugavuspoliitikute ja, ja seda on avatud bee algatusel rikka riigikogus, et tega teha, lahti sidunud, peab keelata näiteks lasteaiatasude sidumine alampalgaga. Aga praegusel hetkel poliitilist tahet selliseks veendunud otsuseks ei, ei ole.
