Tõeline kevad algab siis, kui maa lõhnab. Kõnnid üle õuemuru ja tunned, kuidas samm on murukamaral pehme. Kohati vajub jalg läbi, mullapinna saab. Pall lirtsub mõnusasti ei mingid kõmisevad külmunud maad krõbisevat Lundega ega flirisevad jääd. Kõdunevate lehtede ja värske lumesulamisvee lõhn ongi kevade lõhn. Ja ekslinnatänavail ligi on üks päev tunda tolmuse asfaldi lõhna. Aga täna tulin ma välja linde kuulama. Praegu käib lihavõtteaegne linnuloendus. Osavamad mehed loendavad täna kümneid linnuliike, mina nii paljust ei unistadagi. Aga lihtsalt tore on väljas olla nii-öelda põhjusega, eks ole. Huvitav on see, et ega kõrvadega täna linde ei loendagi. No ei lõõri need lõokesed veel rõkkavalt ega vilista kuldnokk ennastunustavalt pesakasti juures. Tõeline linnukontsert algab alles mais. Just siis saab enamus meist aru, et rändlinnud on tagasi. Eriti siis, kui algab mets, vintide territooriumi laul. Aga kes on siis need tõelised rännumehed, kes tagasi on saabunud? Mine sa võta nüüd kinni. Sest kas see rohevint, kes talv läbi mu toidumajas käis, on ikka tõeline saabuja või see kalakajakas, kes tiigi kohal tiire teeb, kas ta käis ikka kusagil kaugel. Ja see kuldnokk on ka kuidagi tuttava näoga. Nii nagu inimesedki teevad need sulgedega tegelased viimasel ajal rändeid pigem suurlinna sära poole. Ehk siis kajakad mõnulevad talv läbi prügimäe spaas ja rohevindid sihvka kohvikus. Ja kui talvel päris külmaks läheb, siis käiakse nädalakese Vahemere ääres või. Või Taani väinadest peaks ka võtma puhkuse ja käima korraks Kreekas ära. Seal on juba kägu nähtud. Looduskalendri valmistasid ette Kristel Vilbaste, Guido Kangur, Külli tüli, Jaan Tootsen. Kellel on hommikune linnupete võetud, siis nüüd on võimalus minna linde loendama. Eelmise aasta ülestõusmispühade ajal loendati Eestimaal üle 100000 linnu. Linnuloendust tehakse ka sel aastal. Pühadeaegset kokkuvõtted oma kodukoha, lindude ja liikide arvust võib saata Eesti ornitoloogiaühingule.
