Tere on ta esimene päev ja te kullede jälle mulgi uudisid. Minevee kõrt kõneleme sellest, kuidas rulli jahiseltsimehe ja naise põdrajahil käisime. Seekord uurime, kui palju neid suuri uhkeid sõralisi Medegandin üldse on ja kas nad Eevega mõtsakasvatajatel suurt kahju. Kiige õige mees seda asja arutame, on jahiloomateadlane, põdrauurija, Tõnissoni, Jüri. Neeme, mis kätte saama, seda sööve, ainult et no ma ei tea tollest midagi, et, et no puude on siis metsakasvataja omand, noh eriti teeme männikidele kuusikidele kahju. Kui me mõtleme mineviku peale, siis neid praegusi kahjustusi ei anna tollega võrreldagi, mis Eestimaal oli veel seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel, siis oligi noid kahjustusi väga ja väga palju rohkem ja veel 90.-te algul oli mõttes täisseansid kuusikid, kus kuuse oli puu poolt ära kooritu ja vahel oli suure koore lahmaku koemaad. Kuusel ei ole muidugi vahet, kas suur latakas äravõetu või, või väiksem amps näiteks pulk peopesa. Et kui hambajälje juba Kambjumini puul ulatunume, et siis tollegedu põder, võit puule näitessenioosse Pääle kanda seeneleva puu sisse puu mädalasegi võiva oma viie või 10 aastaga, siis ära mädaneda ümber sadade. Viimastel aastatel ta probleem õnneks väga suur ei ole, nii et põtru ikkagi nii palju ei ole, kui neid oli neli 50 aastat tagasi, kui ta arvukus nagu pärmi peal peale seda üles läts. Paiguti muidugi do kahjustuse oht võib päris suur olla, et tollal siis nagu jälile saada, et seal on kaitse, asjate, twitteri loendades ulukisi, teisipidi, siis jälgitas noid kahjustusi ja et siis, kui jahihooaeg on siis asi igalt poolt paraja arvu põtru ära küttida, nii et neid paras Arvi ees talvituma. Aga loomulikult no liigume ja olles too talvel loomadel võimalikult rahulikult olla, kus nad talvituda Saavet, et seal ongi rahulikult paigal. Mida kauem paigal saab olla, seda vähem kulutad energiat, kui neid ringi osutada, et mingi jahikäega, et loomulikult siis energiakulu on suurem ja, ja tollest siis kadu mõtsa puude kahjustus tõusuga, ütlesin veel, olulisem asi on võib-olla too, et loomivaid parajal arvul küll keskeltläbi olla näiteks maakonna või jahipiirkonna kohta, aga et kunagi kuskil karjan Koonam siis noh, mõne päevaga või seal suure kahju tekitada, et vahel üteldes, et näed, talv läbi, oli rahu, majan, aga kevade poole siis siis põdratulli v kuusepuu poolt näiteks männiku ära häda tollen, et kui kevade poole hakkas pikenema, et siis loomade lakastus sisesekretsiooni tööle ja nagu pikemas läheb, nii söögitarve kohe ka suureneb. Ja tolle pärast siis talve lõpupoole kahjustusega suurenese ei saa väga pahas panna, aga samas kui inimesel on oma väike mõtsatükke tolle enam liiga tõttu siis selgelt tooti inimeste pahameel on suur. Harilikult me iki mõtleme, et kui hom, Lämmi tali, et siis luu, meil on ka aja kergem elu, et kui ei ole paksu lume ja suurt külma Aga kuidas põdra keham, kas samamoodi meil on neli sõralist siin, kui mõtiskitsil Hirvel ja, ja metsikul lumme väga vähe mõttes on ja ja suhteliselt soe, siis nemad tunneb ennast loomulikult paremini, sest nime lõuna poolt pärit, aga viga oli siin metskitsi ja metsseal ja, ja Hirvel nagu leviku, põhjapiir eestimaa kandin ja põder jällegi oli seal, kel siit palju lõuna poole, Solegidu lõunapoolne levikupiir hoopis sinna saama lihtsalt kokku ja, aga noh, eks nad kasutavad muidugi vähe erinevaid riiulisi nii-ütelda, tütrel on oma toita seal oma toitjad, et mitte väga konkureeri, jah, et põdral on nii, et talle ei meeldi, ei, väga soe tali ega väga soe suvi, näiteks kui juba miinus viiest nagu Soeme hakkab minema või plusskraadi tulev ja pikalt tali on siis tema juba nagu talvel soojatrassid, sellepärast et Tal on nahal kah oma rasvakiht ja toit Antal sooja päris aste. Pange talvel vahel tähele, kui lumme satas Põderseys metsani ja lumeAnkama sellannetu ei sula ära. Ta tähendas, et tal ongi väga isolatsioon, õhurikkas karvastik ja, ja rasu seal naha all mõtleskitsigam siia hädanäituses karv on tal kah väga külma eest kaitsja, ütleme soojahoidja. Aga too karv nii pikk ei ole ja metskitse rasvakiht ka väga paks nahal ei ole. Kui veebruar käte jõud, siis rasvakitt kõva Talvama, siis hakkas otsa saama hoopis. Ja siis na mädan. Sess kõrrast tammede põdrajutu otsan saateks saed kokku Ilves Kristi Uve uudise juba tulevaid õisi pääiki pool seitse õhtul.
