Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, tere. Tore jälle teid kõiki siin näha, ma mõtlesin, et mõnusam, me võiksime kõigepealt laulda udusulelaulu, laulame ja laulame. Varbla see elu on kurb. Läks koduma, udusulg, see juh tuus taas lei seal, kuhu ta kukk, kuus värbee ja aga elevandi sisse mahub õnne terve tonni. Sisalik on rõõmus talle külla tuli con lõvi mammile Aafrikas sündis poja leo pingviini lapsed lõuna labal korraldasid peo. Lume korva valge on sull kaar ja kohe kui uni. Värvule kallis on tema sull. Ta võõrast vara ei luuni. Aga elevandi sisse mahub õnne terve tonn sisalik on rõõmus talle külla tuli konn killu piima. Meil Aafrikas sündis poja leo pingviini lapsed lõuna Nabal korraldasid peo. Pärs jõutsub ja nutab. Jood Tabiust? Tule tagasi mu juurde, sull. Valge sule sees on värvu õnn ja Luss. Värbenomy kaotasin suid. Aga elevandi sisse mahub õnne terve tonni. Sisalik on rõõmu talle külla tuli konn lõvi mammile Aafrikast sünnist poja Leo Tihvini lapsed, lõuna Nabal korraldasitseeoo. Väljas paugub pakane, selle pakase käes on kõik linnud ka väljas. Ega sellest kahelda ei ole, kus neil ikka minna on, need, kes siia Eestimaale jäänud, õnneks õues ikka peavad olema, ainult et nad nüüd on natuke närviliseks muutunud selle tõttu, et neil ei ole seal põllul või kus kohas nad siis parajasti elavad, piisavalt süüa ja varjupaika ja tulevad nad nüüd ka linna linnas võib kohata selliseid linde, keda tavaliselt siin tähele nagu ei pane näiteks pasknäärid, harakad ja neid selliseid linnale, mitteomaseid lind on päris paljusid ringi lendamas praegu ja see on sellepärast, et neil ei ole seal, kus nad peaksid süüa leidma, ei ole vist seda süüa olemas, seal on vist liiga tuuline ka praegu nad otsivad tuulevarjusid majade vahel on, seda võib olla kergem teha. Mul üks sõber on ka rähn. Tema ajab need väiksed rasvatihased minema, see on natukene halb, aga muidu ta käib päris aktiivselt seal söömas, minul kahjuks ei ole oma linnu Laurdam. See tegid neid nii palju kogusid sügisel ka igasugust toidumoonad, mull otse sellist ei ole, mida ma ise iga päev näeksin. A sul on neid nii palju, kõik laiali jagatud koos toidumoonaga ja see on hea. Ja, ja ma arvan, et praegu koolimajade juures ja kodude juures, kus neid linnusöögilaudu ja majakesi on, et seal on päris huvitav jälgida linde, linnud praegu tõesti otsivad toitu majade lähedal, neid tuleb sinna maja juurde, võib-olla nüüd ka sellisest, kes tavaliselt metsast välja ei tahakski tulla. Ka hea meelega, võib-olla sealt metsast nii välja ei tuleks, külmadel aegadel tuleb, kui sinna toidulauale tõesti, siis loomulikult on suurem ja tugevam ja elus on ikka nii, et see, kes suur ja tugev on, see kipub väiksematele liiga tegema, eriti looduses on, kuigi lindude puhul see alati ei pruugi paika pidada, sest näiteks üks väga riiakas lind seal toidulaual on sinitihane, kes on nendest kõigist teistest laua külalistest palju väiksem, aga teeb kõikidele teistele tuupia, ajab minema, sööb kõhu täis ja alles siis saavad teised suured rasvatihased näiteks söödu. Praegu vajadust ikka kõik linnud natukene abi ainsuses, kes rõõmustab külma üle, on pingviin. Mina ausalt öeldes ei ole Eestimaal küll pingviine kohanud. Kohtasin jäätisekaupluses, aga siiski me peaksime praegu aitama neid linde, kellel on hästi külm õues ja ma arvan, et kõik lapsed paneksid natukese tüki rasva välja või väga huvitav ja naljakas on vaadata, kui nad käivad, kobistavad sul akna taga. Aga Georgil on jälle üks raamat kaasas ja, ja nii palju, kui ma sealt piltide pealt näen, siis see raamat küll ei räägi pingviini test ja see tihastest mitte. Need leheküljed jah, mis praegu lahti juhtusid olema, need ei räägi tõesti pingviinide sinitihaste stab, kui seda raamatut edasi uurides me leiame kindlasti lehekülje, kus on ta pingviin. Täname nende pingviinide nii ei jõua. See on suur raamat lindudest, kõigi maailmalindude nimed on siin sees lõpus mõni 30 lehekülge tihedat kirja, kus on kõik linnud üles loetud, nii palju, kui neid maailmas teatakse. Ja siin on 1300 erineva linnupildid ka sees, kusjuures siin on neid pilte tõesti sellistest lindudest, kes minule täiesti võõrad, ma esimest korda näen üldse niisugune lind olemas. Kas nokk on linnuuhkus? Jah, ta on uhkusele, teisest küljest on ka ikka väga tarvilik, see on tõeline tarbeese, sest kui seal nokka ei oleks, siis lind suureks lihtsalt nälga ta ei saaks kuidagimoodi süüa. See lehekülg tegelikult räägib, kui erinevad on lindude nokad, siin on kõik erinevad nokatüübid nüüd välja toodud ronkade oskate ilmselt kõik ette kujutate, tead, milline suur võimas Lyndon suurel võimsal linnul on ka tugev ja, ja võimas ja sellega näiteks saab tema siis kätte toitu küll seal külmunud korjustest ja siis sellised jäätmed, mis igal pool prügimägedel on ja metsa alla jäänud igasuguseid jäänuseid sealt ta saab toidu kätte selleks, et sealt toitu ära kangutada. Selleks on vaja tugevat võimsat ka kõrval on üks lehe linnukene. Tema toitub põhiliselt putukatest, otsib sealt koorepragudest ussikesi ja liblika tõuke ja võib-olla sipelgaid, sipelganukke ja kõike, mis seal ette võivad juhtuda. Selleks on vaja nagu peenikesi Princetoni, nagu kirurgil on või mingisuguseid kellassepal peenikesed pintsetid, millega saab väikesed asjakesed üles korjata ja, ja temal on tõesti see nokk, just nagu peenikesed pintsetid. Hakkasin kan. Tuukon toitub teistest lihakatest, viljadest hästi suurtest puuviljadest, mis on pehme lihaga ja selleks, et sellist suurt vilja noka vahel saada. Kui oleme hästi võimas, aga ta ei ole sugugi väga raske ka tugev. Aga ta on niisugune suur, et sinna vahele sa suurt puuvilja saada, siis ta on veidi sakiline, millega saab selle pehme puuvilja niimoodi katki pigistada nagu ära saagida ja niiviisi saab siis sealt seemned kätte, aga saab Kasena maitsva viljaliha kätte. Papagoi line on ka temal on see nokk teistmoodi, paistab, et ülemine noka poolon, kõver ja tugev, aga alumisel ei ole nagu üldse teravdatud. Ja see papagoinokk on meil sellepärast kummaline, et ta ei liigu ainult üles-alla, nii nagu linnunokad käivad lahti, vaid võib liigutada noka ülemist, jaguma poolt külgede suunas ja see on tal tõeline tarbija. Lisaks seletada, pähkleid puruks teeb ja oksi puruks lõikab, saab ta selle noka abilga ronida, ta haarab sellega uksest kinni ja ripub tihtipeale ainult noka abil seal okste küljes ja saab niimoodi edasi liikuda hästi pihta ja pika ja peenikese nokaga lind, kes see nõel naaskel? Jah, see on täitsa õige, see on peaaegu tõesti nagu nõel või naaskel ja sellise nokkaks, kus on hästi sügaval see toit ära peidetud, saab sügavalt kätte ja see on üks koolibri koolibri sahvris, selle nokaga sealt õie seest, pikkade torukujuliste õite seest saab ta kätte nektar ja lisaks sellele on ta siin suuska pikk keel, mille ta sirutab sinna õie sisse, sellega limpsib seda nektarit. Siis on üks teine pika nokaga Linzon kurvitsaline. Tema otsib ka toitu kusagil sügavusest, ainult et seal maa sees ja tema torkab siis oma noka maa sisse. Seal veepiiril olevates maasisestes õõnsustes elavad siga bussikesed korjab selle oma pika nokaga sealt välja. Üks on hästi lameda nokaga partio. See on meie tavaline sinikaelparte, temal on nagu kaks lusikat oleks kokku nina ette pandud ja siis sellise kahe lusikaga on hea seal vee sees sobrada, sealt need limuseid ja taim ja kõike saab seda kätte sinna ja hästi palju korraga vahel. Kuidagi Need on õudselt kurja pilguga võiksin. No võib-olla linnud punutud kurja pilguga, sellepärast näed korraga ainult ühte silma ja siis kus üks ilmselt niimoodi jõllitab ühes suunas, siis tundub see pilk kuri, panen ka üks silm kinni, hoian kätt silma ees, siis tundub ka see pilt palju kurjem. Kui kahe silmaga vaadata, kas siin on nagu pintsetid on osad siis nokad ja see on jälle need pintsetid on jällegi vee all, õieti seal põhjas igasuguste ussikeste ja putukavastsete ja kõikide sonkimiseks. Pintsetid on veel natuke kõne nagu kareda servaga, nii et kui midagi sinna vahele jäänud, näiteks teokarbid on hirmus libedad, proovi näpuga neid veest kätte saada, kuidagi taha püsida, aga tema saab kätte, sest need haakuvad kenasti sinna noka vahele tala nagu sakid seal nokaservas ja sellega saab hästi kenasti kätte. Vot, siin on üks haigur haigru pea ja nokk hästi pikk ja terav. See on tegelikult umbes nii, nagu inimesed on välja mõeldud, harpuun, tema töötab, sama põhimõte oli, tema jahib kalu, sellepärast sellist nokka vaja ongi, et kalu kätte saada ja ja nagu ahinguga või Harbuuniga neid püüda. Üx nokk paistab nagu mingi. Sõrad selline pruun lind ja siis nokkolon nagu mingi sakk veel sees. See on selline tüüpiline röövlinnu nokk. Seen on nüüd kotka pea, ma arvan, et igaüks kujutate ette, milleks kotkal nii tugevat nokka vajan, sellega saab ta siis oma saaki, kelle ta kätte on saanud, tükeldada, kas neil paanikas on, nina tunneb sellega lõhnavaid, ninaavad on tõesti siin noka peal paljudel lindudel. Aga mina olen mõtelnud, et tegelikult ega see nukk ei olegi ju linnul nina, kui ta sööb sellega. Nokk on ikkagi nagu suu ja hambad. Ta on nagu nina ja nagu suu ja hambad ka kokku sest tõesti sinna noka peal avanevad ninasõõrmed ja sealtkaudu ta hingab ja tunneb siis ka lõhnaga linnud, üldiselt on väga kehvad lõhnatundidega lindude haistmine, suurt asja ei ole ja ega nad selle haistmise peale nüüd midagi suurt ei leia ka. Rohkem loodavad ikka oma nägemise peale ja, ja mõned linnud veidikaga kuulmise peale, aga põhiliselt nägemise peale loodavad kõik linnud ja mõned siis, kes vee all sobriovad, nemad loodavad kasetundmise peale, et nad tunnevad, millega seal tegemist parajasti on, aga neil kõrvu pole näha. Kõrvu ei ole, kõrvad on neil peidetud siia sulgede sisse, kuhugi siia silma taha, seal on väiksed kõrvad olemas, need kuulevad nad päris hästi, aga neil selliseid kõrvalest tahtsid nii nagu inimesel suurtel loomadel on. Lindudel ei ole nii nagu madudel ja sisalikel ka ei ole kõrvalest madudel sellepärast et mahude kuulega maad on täitsa kurdid, aga sisalikud natukene kuulevad ja neil kõrvuavad on ka ilma kõrvalestadeta. Naljakas lind on nagu Elvis Presley soeng on talle selline noka aga naljakas, kuidagi hästi pehme, tundub, kuna ei, vastupidi, see on hästi kõva nokk. Kardinal. Troopikas elutseb linnukene, kes sööb põhiliselt seemneid ja selleks nüüd seemneid süüa, neid on vaja sellist tüüpi nokka nagu pähklitangid noka peale, nagu sihuke sälk konksukene. See on see koht, millega saad sa seemet siis hästi kinni hoida ja siis terava otsaga seemne peale ka suruda, kindlasti seeme katki läheks. Muidugi päris pähkleid ta nüüd selle nokaga puruks ideed nii tugev see ei ole, aga tugeva kestaga seemned pressib ta puruks, küll aga siinsele kardinali kõrvale nüüd roherähni pea ja noka ja temal on see nokk kiilukujuline, nagu nagu väike peitel või midagi taolist ja sellega tema siis lõhub puu sisse augud. Ja selle haiguse tagajärjel TPS endale pesad ja neis pesadest on palju kasu ka teistele loomadele mitte ainult rähni lendas, tema kasutab ainult ühel aastal oma pesa aga teistel aastatel siis keegi teine saab selle ära kasutada, sinna pesitsema minna. Tavaliselt ikka, kui lapsed loomaaiaski neid võõrapäraseid linde vaatavad, siis te vaatate tavaliselt ikka, kui kaunid need välja näevad või kui kenad kõrged jalad või muidu kiiresti jooksevad. Aga ma ei tea, kui paljud pööravad tähelepanunokale. Ma kardan, mõne linnu nokale pööratakse küll tähelepanu, näiteks need sarvik, rongad või sarvik linnud, kui ta nokk on peaaegu sama pikku lind ise, siis ei saa sellele mitte tähelepanu pöörata, peab talle tähelepanu pöörama Tuukanil, kelle nokk tundub olevat nii rasket lind, ei saagi teistmoodi liikuda kohe nina vastu maad. Kaheksas nokk veab tina maaligi, aga tegelikult see asi nii hull ei ole see nokk. Pealt näeb välja äärmiselt massiivne, aga ta on tegelikult hästi kerge ja sellega tõesti midagi rasket katki teha ei saa, aga nagu ma rääkisin selliseid pehmeid puuvilju, saab selle kasti purustada ja sellega sealt hea lodistada, selle pehme puuvilja sees suure nokaga jääb palju korraga hambusse, muidu kitsas noku oleks, siis tulevad augud sinna puuvilja sisse, sealt suurt midagi kätte ei saa. Laia ja massiivse nokaga jääb hästi palju. Ühe ampsuga kohe suu. Selles mõttes on vist küll lindudel vedanud, ma mõtlen, et kui väljas on pakane, Neliza külm nina ära võta nokka vist isa külm ära võtta. Ei, jah, Ninase tõesti külm ära võtta ei saa, sest nokk on tõesti selline, mis külma ei karda. Nii nagu ei kardaga külma linnu jalad, kuigi nagu sa tead, linnul mingeid sokke ega midagi jalas ei ole, aga tal on kuidagi verevarustus nii hästi sätitud, et see veri, enne kui ta kehasse sealt jalast tagasi jõuab, soojeneb üles. Ja vastupidi, see veri, mis läheb kehast jälle alla, jalgadesse, see jahtub tee peal jälle maha, nii et jalad on kogu aeg ühtlase temperatuuriga ja keha on ka soe ja võib paljajalu lumes taltsuta küll, aga külm ei hakka. Nokk on igal juhul üks põnev moodustis, küll linnul huvitav oleks tähele panna, kas või nende lindude pool, kes linnulaual käivad, et missugune see nokk on tegelikult, kui ma praegu hakkan mõtlema, siis noh, üks linna elukasse tuvi mul ei tulegi meelde, milline sed tuvinukk on pardi oma. Ei ole ja no päris selliseid pardinoka moodi ta ei ole, pigem meenutab ta küll natukene varblase nokka, ainult on veidike suurem, aga noh, nad on ühesuguse toidu sööjad teratoidulisel ja selle tõttu nokk on ka enam-vähem sarnane. Aga kui nüüd vaadata neid linde, kes seal linnulaual käivad siis näiteks leevikese massiivne paks, jäme nokk, tihastele peenikene putukate söömiseks kohastunud nokk nagu rähk tuleb siis temal otse peitel sest pea ette sätitud ja nii edasi ja nii edasi. Neid nokatüüpe on erinevaid ja kui te vaatate pasknäärid, harakad, siis neil on see võimas vareslase nokk, mis on iseloomulik sellisele segatoidulisel linnule igaks otstarbeks kasutades on nagu mingi universaalne tööriist. Nii et tegelikult su noku on üks töövahend või tööriist ja ja nii nagu tööriistade hulgas on spetsiaalse töö tegemiseks mõeldud tööriistad ja suhtelised üldised tööriistad, näiteks haamer, sellega ka asi korda ei taha minnes virutatakse haamriga, nii tundub olevat nokkade hulgas ka, et mõni on pintsetid ja asetäitja, mõni näpitsad asetäitja, mõni ütleme põrguks või, või kahvaks millekski muuks. Mõni on haamer, et muud eesmärki tal ei ole, kui puruks ära süüa. Kuldnokal kullast või kuldnokal see nokk kullast ei olegi kollast värvi pardinokaga kollane, aga keegi parti kutsuse pärast kuld nokkaks näiteks musträsta, tal on veel palju kollase noku kuldnoka longi, aga millegipärast musträstas tedagi kuldmungaks kutsuda, nii et see inimestele meeldima hakanud nimi ja nüüd linnukese raske sellest külge hakanud nimest lahti saada, nii nagu kooliski sellest pilk, inimest väga huvitavad, veel on nende jalad. Nii erinevad ju. Tundubki nii, et need asjad, mis inimene teeb kätega, need asjad, teeb lind ära noka ja jalgadega. Täpselt nii see ongi, ainult et need jalad on ka lindudel tihtipeale üpris spetsialiseerunud, näiteks part piltidel olnud jalad, sellised suured ujulestad vahel ja nendega on lihtsalt hea vett tõugata, siis läheb kiiremini edasi. Selliste jalgadega näiteks varblase ei ole suurt midagi peale hakata, tema peab oksa peal püsima, sellise lestaga seal oksa peal ei saa kuidagi olla, kukud alla, podiseb ots kogu aeg varblase jalgu jälle peenikeste varvastega kolm tükki ette, üks taha suunatud ja sellega saab kenasti sealt oksast kinni haarata. Mõnedel lindudel tugevad käimise jalad ja mõnedel troopikalindudel on need käimise jalad veel hästi pikkade varvastega varustatud, nii et need varbad on peaaegu 10 sentimeetri pikkused. Ja see võimaldab sõna otseses mõttes mööda vett kõndida päris vee peal nende kõnni, aga näiteks vee peal olevate taimede peal saavad nad juba täitsa rahulikult kõndida, kuigi lindis on üpris raske ja ilma taimedelt ta vajub sealt veest läbi, neil on neli varvast ainult ja lindudel on neli varvast enamasti suunatud, nii et kolm tükki ette, üks taha trahnidele nad nii, et on kaks tükki ette, kaks tükki taha suunatud. See võimaldab paremini seal puu otsas püsida. Ja suurtel lindudel näiteks jaanalindudel on ainult kaks varvast, hästi arenenud, üks, mille peal nad kõnnivad üks nagu kõrval, mis laseb toetada. Ühed varbad paistavad välja nagu ämblik, sellised pikad ja peenikesed. Ja see ongi see kuulus vee peal kõndija, aga siis on siin karvased jalad ja osadel maadel karvad, nagu seal varvaste peale osadele ei ole see jaanalinnu oma on hea, need on sarv soomusetele jala peale, üldiselt linnu jalad selliste soomustega Sarbijate soomustega. Aga siin on lumekanavarbad, mis tunduvad tõesti karvased olevat, tegelikult on need pehmed suled ja need ei ole mitte selleks jalal soe oleks vaid see suurendab selle jala toetuspinda, sest ta kõnnib lume peal, ta elab sellisel alal, kus aastas peaaegu kaks kolmandikku ajast on lumi pehme lumi, et seal lume sisse siis kõhust saadik või isegi üle peal ära ei kukuks, on vaja laia toetuspinda ja need suled teevad selle jala laiemaks ja ta käib nagu suuskadega seal lume peal. Ühed, varbad tunduvad nagu rohelised puulehed, oad, oakaunad, vesikana või nüüd uue nimega laugu varbad, see on lind, kes elab vees, aga ta ei ole veel nii hästi kohastunud v eluga, nii nagu need pardid on. Ja temal need ujulestad ei ole päris välja arenenud, kas tal on siis lootust umbes 1000 aasta jooksul täiustada? Ma vaatan, 1000 aastat jääb talle väheks, aga võib-olla seal miljoni aasta pärast Toyotal olla siukseid päris hea tuju lestade pole, aga kas kõik linnud oskavad ujuda? On terve hulk linde, kellel ei ole mingit soovi vette vabatahtlikult minna ja ma kaldun arvama, et nad ei oska kujud. Linnud, kes ei ole v eluga kohastunud, nende suled märguvad, kui ta sinna vette läheb. Suled läheb märjaks, nad lähevad raskeks, tõmbad linnupõhja, nii nagu inimesel, kui riided seljas, riided lähevad raskeks, aga nende Bartlastele, teistel veelindudel, kes vees elavad neil on seal kehad väga osas selline päranipu, nääre, kust tuleb sellist või ette sellega nad alati hoiavad oma suled ära, nii et suled on nagu rasvakihiga kaetud ja selle tõttu, et sinna sulgede vahele ei lähe. Vesi jääb sinna sulgede peale ja, ja selle tõttu seal vees hästi ujud. Nende nokkade varvastega Me lõpetamegi oma saate, aga millest me järgmises lindude saates räägime? Ma arvan, et siis räägime pesadest ja munadest ja, ja võib-olla veel muust ka natukene. Kui teil tekib küsimusi, siis küsige kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
