Vanarehvide kogumiskoht Raadil on siseminister Mart Helme sõnul tõsine ohukoht nii Tartu linnale kui ka keskkonnale. Näiteks Lõuna-Eesti kriisikomisjoni puseks modelleeritud arvutuste järgi võib üks kolmandik Tartu linna elanikest vajada evakueerimist, kui rehvihoidla süttib. Praegu on Raadil ligikaudselt 13000 tonni vanarehve. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmaa ütleb, et riigi vastutusel on Raadil ladustatud rehvidest umbes 5000 tonni. Riigil on plaan mainitud kogus selle aasta jooksul ka käidelda, räägib Kaupo Heinmaa. Olukord ei ole kindlasti kiita, aga kui riik saab enda rehvid ära käideldud, on juba paremaks läinud ja kui me saame ka need ülejäänud osades, selgus, et kuidas neid käidelda ja mis on kõige tõhusam viis, siis igal juhul paistab selle tunneli otsast valgusteid igal juhul igapäevaselt me toimetame selle nimel, et mitte lihtsalt neid rehve ühest kohast teise tõsta, vaid need päriselt ära käidelda. Rehvide käitleja leidmiseks korraldab keskkonnainvesteeringute keskus riigihanke. Hanke projektijuhi Tõnn Tuvikese sõnul on eesmärgiks hange välja kuulutada märtsikuu esimeses pooles. Tuvike lisab, et ilmselt käideldakse ligikaudselt 5000 tonni vanarehve välismaal, sest nii suuremahulist rehvide käitlust Eestis ei tehta. Ülejäänud ligi 8000 tonni raadil asuvaid vanarehve on aga mittetulundusühingu rehviringluse vastutusel. Täna MTÜ kommentaari saada ei õnnestunud. Varasemalt on aga MTÜ välja pakkunud, et käitlevad rehvid 10 aastaga. Seesugune ajaraam ei sobi aga riigile. Helme ütleb pöördumises, et kui vaidluste tõttu ei suudeta rehviringluse eest vastuta, vaid ettevõtteid tegutsema panna või võtetel kulub rehvide likvideerimiseks aega, siis on riigil vaja käivitada rehvide likvideerimiseks asendustäitmine ning lahendada kulude sissenõudmine hiljem hein. Ma tuletan meelde, et asendustäitmist on paar aastat tagasi ka rakendatud aga toona lõppes asi kohtuvaidlustega. Kuna uusi kohtuvaidlusi ei soovita, siis seega tuleb asendustäitmise variant heinmaa sõnul korralikult läbi arutada. Peamiseks takistuseks on just see asjaolu, et kuna need rehvide käitlemise kulud tulema rehviringluselt, siis peab ka see käitlusviis nende jaoks olen ja võimalikult vähe koormav, ehk et kui riik, et nüüd lihtsalt ütleks, et ka need 8000 tonni rehve me käitume kohe kiiresti ära ja siis hakkame sisse nõudma kulusid võib tekitada omakorda vaidlusi, siis rehviringluselt, mis ütleb, et näiteks et need kulud olid liiga kõrged, hange oli liiga kallis ja kui see kõik läheb kohtusse, siis venib see veel edasi.
