Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris algas puust ja punaseks igapäevane teadvus, rubriik sel nädalal vaatame meditsiini ja terviseteemalisi uudiseid ning stuudios meil tutvustamas on saatejuht Arko Olesk. Geeniteadlane Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm. Meie selle nädala viimane teadusuudist siin rubriigis räägib taas geenidest. Olemegi kuulnud ja vahendanud päris palju lugusid sellest, kuidas teadlased järjestavad erinevate organismide genoome ehk siis loevad, millises järjestuses geenid nendes organismides on ja püüavad siis aru saada, kuidas organistid omavahel erinevad, millised geenid, mida põhjustavad ja nii edasi. Tänane uudis räägib ka sellest, kuidas teadlased on võtnud ette päris palju genoome, need kõik järjest üle lugenud, püüdmas aru saada, millega on tegu. Aga tänasel juhul ei ole need mitte erinevad organismid, vaid need on haiguse põhjustajad, õigemini kasvajad. Ehk siis võib öelda vist, et üks päris päris suur, enneolematult suur uuring, mis on uurinud 38 kasvaja tüüpi täisgenoomi, on nüüd saanud valmis ja avaldatud ja see Riin, eks ole, see on tõesti üks päris suur töö, see suur edasiminek. Ja see on hästi massiivne töö, sest siin on võetud kokku, ütleme selliste väga mitmekümnete aastate väga selline palehigis tehtav töö ja teadmine ja, ja mulle tundub, ma seda lugesin, et et kui teadlased on siin teinud natuke siit natuke sealt, siis neile tundus, et nüüd tuleb nagu teha, väga palju korraga võtta kasutusele kõik asjad, mis meil on kasutajatehnoloogiat kasutada, erinevalt. Neid meetodeid, statistikat ja päriselt nagu aru saada, et et mis asi see kasvaja siis üldse on, sest seda on, seda on ju väga-väga palju uuritud, siin on väga, väga palju raha pandud ja ikkagi on kasvanud üks eks eksgrupp, mis tapab kõige rohkem inimesi maailmas. Et siin natuke võib-olla lähenetiga teistmoodi, nagu sa juba ütlesid, oli erinevad vähitüübid. Ja kui varasemalt oli ikkagi uuritud, kui teatakse, et sa oled ikkagi seal on raku sees, läheb midagi valesti ja tänu sellele hakkavad siis rakud kontrollimatult paljunema ja selle tagajärjel tekivad siis erinevad kasvaja tüübid. Need muutused on olnud väga erinevatest töid, on Eestis väga palju ja on leitud väga erinevaid nii-öelda neid geenimuutusi, mis võivad siis viia kasvaja tekkeni. Ei ole olnud sellist ühtset joont või, või ühtset teadmist, et vat kui me räägime sellest kasvajast, siis on see mutatsioon, kui me räägime teisest kasvajad, siis on teine mutatsioon, on mingid väga üksikud juhud, kus on võimalik kasutada teatud kindlaid kindaid, mutatsioon, aga väike kasvate puhul teda siiamaani siiski ei ole olnud võimalik teha. Ja siin töös ka siis tegelikult ei vaadatud ainult neid geeni sees selliseid väga väikseid muutusi vaid siin püüdi kokku panna tegelikult hästi palju infot, mida siis omavahel analüüsid sest inimese DNA sees on, on väga palju erinevaid muutus, lisaks sellistele väikestele muudatustele on igasuguseid ümberkorraldused inimese DNA-son geenide ära kadumised on juurde tulemisega, et need protsess on hästi-hästi erinevaid ja püüdis tegelikult kõiki neid erinevaid tasemeid koos vaadata. Ja lisaks sellele, et vaadati sellist staatilist DNAd, mis on selline et sinna juurde vaadetega tegelikult seda, et mida need muutused siis, kuidas nad näiteks geenide avaldumist avaldumist mõjutavad, et vaadatigi kogu kogu, nagu sa ütlesid kogu vähigenoomi, sest varasemalt ka palju uuriti seda, et vaadati ainult seda DNA, mis reaalselt siis ikkagi nende geenide avaldumist mõjutas, ehk siis sellist ütleme, DNA aktiivset osa. Aga nagu tegelikult on aastatega selgunud, et see nii-öelda DNA mitte nii aktiivne osa mängib ka väga, väga olulist rolli selles, et kas meil tekivad mingid haigused või tekkija, siin töös pandi see suur kompott kõik nagu, kui ja võeti samas jälle niimoodi detailides lahti, et selles mõttes on see nagu väga, väga oluline ja märkimisväärne töö. Kas ma saan õigesti aru, et nad püüdsidki nüüd iga selle kasvaja näidised analüüsist aru saada, et kus on nüüd see koht, kust see haigus pihta hakkasid, kus on see mutatsioon, mis põhjustas selle, et et rakud hakkavad vohama ja, ja tekib kasvaja? Jah, nad võiksid ka seda aru saada, sest siin ikkagi tuleb välja, et on teatud sellist ütleme, ühe kasvaja kohta, võib-olla see-eest neli-viis sellist muutust, millest see kõik alguse saab? Seda leiti väga-väga suure hulga kasvate puhul, aga ütle, aga siis oli jälle kuskil viis protsenti nendes kasvajates nendel jälle selliseid nagu draivereid või sellist nagu kandvaid mutatsioone ei olnud, millega on jälle vaja edasi töötada. Aga teiste puhul see samas samas jah, leitajata on, peab olema seal teatud hulk DNA-s olevaid geenides olevaid muutusi. Et sul üldse saaks, saaks kasvaja tekkida ja need võivad tekkida, olla sul olemas palju varem juba, kui sul haigus üldse arenema hakkab ja mida paremini me aru saame, mis on siis need põhjustajad? Seda varem on võimalik meil siis ka edaspidi, tegelikult kui me oskama õiget diagnostilised testid välja töötada, on nii palju parem varem võimalik aru saada, et üldse võib mingi haigus kujuneda ja tegelikult sellega palju varem tegelema hakata. Kas on? Ka lihtsustatud kujutada ette seda pilti, et, et noh, kui meil on nüüd olemas nii-öelda see kataloog nendest muutuse alg, põhjustajatest, Salmultatsioonidest, et tulevikus, kui meil on näiteks kasvaja, siis me sama kasvajast saame teha samasuguseid geenianalüüsi, vaadata ta ära, mis on seal nii-öelda see mutatsioon, kus asi pihta hakkas ja meil on juba olemas iga igale sellele enam mingisugune. Ma ei taha ravim, et okei, nüüd me teame, et me seda ja teist ja kolmandat geeni, mis lükkas käima selle probleemi. Et peame sellele suunama ravi ja siis me saame nagu tõhusamalt sellest vähist lahti. See kõlab väga ilusti tõesti, aga ei, ma ei ütle, et see on võimatu, aga see on väga-väga pikk protsess, et need ravimid, seda ma arvan, et see on ka kasvajati nagu erinev, et ilmselt mõne kasvaja puhul on seda lihtsam teha mõne mõne puhul keerulisem. Aga juba see teadmine, et meil on olemas suur kataloog, eks ole, et kui me tõesti leiame selle inimeselt, kas veel mitte kasvaja lihtsalt uurime, siis tema mingil põhjusel tema, tema rakkudes olevat DNAd. Muidugi tuleb silmas pidada ka seda, et, et kui kasvaja saab ühest, ütleme, organist algus, aga kui ta juba edasi järgmistesse organisse läheb, essis metastaseerub siis seal võivad olla toimunud jälle omakorda mingisugused muutused. Et me võime alati nagu sellega nagu tabama, et kus kohas millisest organist siis kassa nagu alguse sai. Et see, see veel ei ole nii lihtne, aga, aga ma arvan, et see, et on see kataloog tehtud, on juba väga-väga suur samm edasi. Kindlasti ma usun, et see, see meeskond ja need ja need suured konsortsemit, kes sellega töötavad, kindlasti töötavad sama võimsalt ka edasi. Ja nad on lubanud, et kogu see andmestik, mille nad on läbi töötanud on vabalt kättesaadav kõigile teistele teadlastele. Ehk siis kujutan ette, et päris paljud kasutavad seda andmestikku just nende samade uute raviviiside diagnoosimise viiside leidmiseks. Ja sellepärast, et ravimifirmad on hädas nad samamoodi vaja hakata tegema sellist suunatud ravimeid ja, ja ma arvan, et see on kindlasti siin üks väga suur potentsiaal ja võimalus. Nii palju siis sel nädalal teadusuudistest puust ja punaseks tõmbab sellest nähtavaks joone alla. Siin saatejuht Arko Olesk ja geeniteadlane Riin Tamm. Tänavad teid kuulamast ning puust ja punaseks on samal lainepikkusel samadel kellaaegadel eetris taas järgmisel nädalal. Kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
