Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere algas puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusrubriik. Mina olen saatejuht Arko Oleski ning sel nädalal on abiks tervise ja meditsiiniteemasid kommenteerimas geeniteadlane Riin Tamm. Me oleme nädalates, kus väga palju räägitakse viiruse puhangust Hiinas, mis levib ka igale poole mujale. Räägitakse väga palju sellest, kuidas teadlased meeleheitlikult üritavad aru saada selle viiruse olemusest ja juba hakata välja töötama vaktsiini teha seda niimoodi kiirendatud korras. Me ei tea, kuidas selle haigusega kujuneb. Kuidas kõik on ootel, meil on veel liiga vähe informatsiooni selle kohta, kui hull on lugu ja mis sellest haigusest viirusest edasi saab, kas ta levib üle maailma? Ta nõuab palju ohvreid, rida vaibub mõnel hetkel. Kas vaktsiin saab valmis, kas sellest üldse kasu on? Küsimärke on palju, sellepärast me võib-olla sellest teemast veel nii palju ei räägi. Kuniks meil on olemas rohkem teadusuuringuid, siis saame selle juurde selles saates tagasi tulla. Räägime külg ka ühest teisest haigusest ja selle vastu välja töötatud vaktsiinist, mis võib-olla mõneti on õpetlik selles osas, et kui keeruline teinekord on haigustest jagu saada ja vaktsiinid kasutusele võtta. Räägime malaariasse malaaria, mis Aafrikas ja troopilistes piirkondades nõuab igal aastal tuhandeid kümneid tuhandeid inimelusid eriti laste seas. Malaaria, mille vastane, võitlus siin viimastel aastatel on kuidagi toppama jäänud, ehk siis ei ole leitud uusi häid võtteid, mis aitaks haiguse levikut oluliselt vähendada. Ja selles osas on võib-olla nüüd üks lootuskiir kinud siin. Eelmisel aastal algas pilootprojektina esimese malaariavaktsiini väljatoomine paaris Aafrika riigis ja ma arvan, et ajakiri Science seda lugu vahendab ja meie siis leidsime, et see on piisavalt huvitav lugu, et sellest ka teile natukene lähemalt rääkida. Esmalt Riin, ma loen, et see vaktsiin tegelikult töötati välja juba 1900 kaheksakümnendatel aastatel ja alles nüüd me näeme seda, et seda hakatakse kasutama. Kas see on ka üsna tavapärane lugu, et see võtab nii kaua aega? Jah, kui me räägime üldse igasuguste vaktsiinide või ravimite väljatöötamisest, siis on tegelikult väga-väga pikk protsess ja erinevad ravimifirmad näevad sellega tohutult vaeva ja kulutavad väga-väga palju rahalist ressurssi nende asjade peale. Ja nojah, nagu siin kirjas oli, et tõepoolest 30 aastat. Ma arvan, et see tegelikult ka praegu, kuhu nad praegu on jõudnud, näitab seda, et millegi tõttu ongi seda väga-väga raske välja töötada. Sest ta praegu ei saa ka öelda, et oleks täiuslik, keda töötaks väga hästi. Aga vähemalt on midagi olemas ja ma arvan, et see on juba väike lootus, just nimelt seal Aafrikas elavad nendele inimestele, kes tõepoolest võitlevad igapäevaselt malaaria, aga aga jah, et ei maksa arvata, et ravimifirmad teevad siin, teevad siin mingisugust jama või nalja või, või et miks sa kaua teevad, aga päriselt võtabki nii kaua aega. Sest kui me räägime ka malaariatekitaja seda, milleks on siis parasiit. Ja kui me teame ka viiruste puhul, et tegelikult nad on võimelised, siis ütleme, inimesi üle kavaldama ja nad võivad muutuda. Nad võivad oma geene muuta, mistõttu jällegi, kui midagi välja töötatakse, siis võib-olla mõne aja pärast ei pruugi enam olla efektiivne, sest baasid või viirus on suutnud juba ennast niimoodi muu muundada, et ta saab jagu välja töötatud ravist ja ka ja ka vaktsiinidest ja kõigest sellisest. Et tundub, et siin tõepoolest on tegemist väga keerulise protsessiga. Nojah, tõesti, sest suurem osa vaktsiinidest, mis meil on kasutuses, mida me teame, on ikkagi mõeldud, eks ole, viiruste vastu ja viirused on seda võrra lihtsamad organismid, et nende jaoks on võib-olla pisut hõlpsam neid välja töötada võrreldes parasiidiga, kes juba inimorganismis läbib mitu faasi ja mitu muundumist ja olemuse muutust. Jah, sellel malaaria parasiidi puhul on ka tõesti see, et, et kui neid on veel mitu erinevat ja nad põhjustavad siis erineva tõsidusega malaaria et siin konkreetses töös on räägitud ka siis sellest parasiidist, siis kes põhjustab seda kõige tõsisemat vormi, ehk siis ehk siis tõepoolest toob kaasa seda, et lapsed surevad ja kui tõesti, et ta läheb siin inimese organismi ja ta ta siis seal paljuneb ja ta Ta käib läbi maksast ja ta ta jõuab siis vererakkudesse, et see protsess on keeruline. Ja ma ütlen, et parasiidid on kavalad, nad suudavad tekitada erinevaid tsükleid, erinevaid vorme endast. Ja kui lõpuks siis võib-olla inimorganismist lõpuks välja uuesti, et osad lähevad, mis uuesti ähvad sääse, siis võivad järgmist inimest nakatada, siis need võivad olla selleks ajaks juba uuesti muutunud. Nii et uude inimesse jõuavad siis need, need parasiidi osad siin võib-olla juba teistsuguseid ja sellise inimesel ei pruugigi enam mõjuda need nii-öelda tavapärased ravi ravimeetodid. Jah, selle vaktsiini katsetamine, kasutuselevõtt loeme siit uudisest on tekitanud selliseid vastakaid reaktsioone, et ühelt poolt rõhutatakse seda, et nii-öelda võrreldes teiste vaktsiinidega, mis kaitsevad mõne haiguse vastu, no peaaegu sajaprotsendiliselt siis varasemad katsetused selle malaariavaktsiini puhul on näidatud, et noh, see nii-öelda see kaitse, pise haigusjuhtude vähenemine on seal kusagil kolme-neljakümne protsendi lähedal niimoodi, et tegelikult see vaktsiin ise ei, ei kaitse üldse nii-öelda sajaprotsendiliselt selle haiguse vastu, vaid ainult mõnikord ning mõned katsetused on ka tekitanud kahtlused Nende kõrvalnähtude osas, et siin mingid varasematel testidel mõned lapsed suurema tõenäosusega haigestusid Melin kiiti, mille puhul ma jällegi ei tea, et kas oli vaktsiiniga seotud mingite muude teguritega seotud, aga kahtlus on üleval ja jällegi tekitanud kõhklusi, et kas see on ikka ohutu neid asju teha ja see on ka üks põhjustest, miks miks praegu seda vaktsiini turuletoomist katsutakse nii-öelda pilootprojektina mõnes üksikus Aafrika riigis, et siis veel hoolikamalt jälgida, et mis siis ikkagi hakkab juhtuma, kui lastele seda vaktsiini süstida. Jah, see efektiivsuse teema ja see tõesti see kaitse kui kaua sisse vaktsiin, seda, seda inimest kaitseb, kes on selle selle saanud, et tegelikult ei piisagi, siin on kirjas käiti pise tegelikult ainult ühest vaktsiin doosist vaid peab tegema vähemalt neli, aga, aga, aga on ka öeldud seda, et see kestab siis tsirka kuni neli aastat, et kui teatud ajaperioodi tagant teha, siis on näha, et tegelikult see efektiivsus nii-öelda käit maha Win immuunsüsteem ei ole enam efektiivne, võitlema siis selle parasiidiga. Et see on üks teema ja seal nad väga täpselt peavad ikkagi välja töötama selle, et millal oleks siis õige aeg seda vaktsiini esimest doosi tegelikult anda, et siin siin on, on katsetatud siin pooleaastastel lapsel, aga tundus, et siis ei olnud nii efektiivne kui alustada näiteks seitsmeteistkümne Kuustel lastest. Et selles mõttes, et neil on natuke see vaja veel paika panna. Aga nende nende kõrvalmõjud, aga on ikka see, et, et me kunagi erinevate vaktsiini puhul räägitakse, et et kuidagi ma arvan, et see kokkusattumus on teinekord natuke liiga suured, et, et siin on ka väga vara öelda, et kas päriselt meningiit meningiidi puhangud olid põhjustatud siis sellest vaktsiini doosist, mida ma, mina isiklikult nagu kahtlen selles sügavalt. Aga vaktsiinipooldajad jällegi toovad välja, et kuigi see tõhusus ei pruugi olla nagu nii-öelda sajaprotsendiline, siis mistahes abi selle raske haiguse vastu leviku vastu on ikkagi kulub ära, sest sest tõepoolest see endiselt On levinud ja teised viisid selle vastu ei toimi nii lõpuni hästi, et, et me näeksime selle haiguse olulist kahanemist, nii et, et selles osas on jällegi ikkagi. Loodetavasti saame edasi. Jah, sest tegelikult, kui vaktsiini tehakse tõesti kõige ohustatumal, on ikkagi alla viieaastased lapsed ilmselt kuna me pole ise seal piirkonnas olnud, me, me me ei tea, tegelikult kui õudne seal malaaria võib-olla, kui see nagu päriselt päriselt lapsesse haigestub siis ma, ma arvan ka siin, et kui, kui tõesti mingigi võimalus, et on lapsi kaitsta selles kõige hellema seas nii-öelda, et, et nad suudavad selle üle elada ja kuna ma olen juba suuremat, siis siis nende organism võiks sellega paremini hakkama saada. Et need, kes seal kohapeal ütlevad ka, et nad on igasuguse lisaabi eest nagu väga-väga tänulikud, sest sest nemad on näinud neid päris neid malaariajuhtumeid ja ja tundub, et see on ikka väga-väga hirmus. Ehk siis Aafrikas, Malawis ja teistes riikides on alanud malaariavaktsiini kasutamine lastel. Maailma terviseorganisatsioon on lubanud jälgida, kuidas projekt edeneb ja juba järgmise aasta lõpus otsustada. Kui ulatuslikult sellega siis edasi minna. Kui kõik läheb hästi, siis malaaria vaktsiin võetakse kasutusele väga laialdaselt. Selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Olesk ja Riin Tamm. Ja meil on teile sel nädalal veel üks teadusuudis, see siis juba homme samal ajal kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
