Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks jäänud saatelõik kannab pealkirja puust ja punaseks. See on lõikus me iga päev esmaspäevast neljapäevani toome teieni mõne põnevama teadusuudise viimastest nädalatest ja oleme appi palunud spetsialisti neid asju kommenteerima, teie jaoks puust ja punaseks tegema. Mina olen saatejuht Marko Olesk ning selle nädala teemad on meil kõik pühendatud inimesele, tema tervisele ja organismile. Ja sellistel puhkudel on tavapäraselt meil siin stuudios abiks geeniteadlane, Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Triin Tamm. Tere, Riin. Tere, Arko. Oleme teie jaoks taas leidnud sellise läbi murdelise uudise, et uudised, mis annavad meile lootust mõnda haigust paremini ravida või mõista, miks nad tekivad ja mis on nende olemas. Tänast nädalat tänast päeva sisustame sellise uudisega teemal, mis on ka meil siit nendest lõikudest korduvalt ja korduvalt läbi käinud, me räägime inimese mikrobioomi ehk nendest bakteritest, mis on meie soolestikus nahal meie meie kehas. Ja seda oleme siin korduvalt rõhutanud, et nende bakterite roll meie tervisemääramisel selgub, on ikkagi päris päris oluline. Ja tänanegi uudis kinnitab seda mitmel moel. Ühelt poolt me oleme ju Kariin siin rääkinud palju saadetes sellest, et kuidas geenid määravad seda, mis on, mis on meie nagu tervislik olemus ja tulevik. Aga see uudis, millest me nagu täna alustame, räägibki sellest, et kuidas nagu mikrobioomi on ka oluline ja võib-olla isegi nii-öelda aitab paremini ennustada haigusi kui meie geenide vaatamine sulle geeniteadlasele, kuidas see avastus tundus? See avastus on, on selles mõttes minu jaoks väga oluline ja, ja väga hea. Inimese enda geenidest on muidugi räägitud ju palju-palju pikemat aega ja neid on uuritud palju, palju pikemat aega ja seetõttu ka ka seoseid haigustega on leitud ja uuritud ja need massiivseid töid on tehtud hästi palju. Aga mul on hea meel, et, et kõik meie tehnoloogilised võimalused on, on, on andnud võimaluse uurida, aga tegelikult inimesed sees elavad baktereid ja öelda, et, et me teame enam elama väga heas koosluses meie meie siseelukatega, et meie tervisealaks parem, et meil haigus ei tekiks ja võib-olla oleks mõistlik neid haigusi kuidagi ka ennetada, arvestades seda, kellega meil tuleb koostööd teha. Ja see on tegelikult tahtsin, uudises on koos kaks erinevat, et teadustööd, mis täiendavad 11 väga hästi ja tegelikult mikrobioomi inimesena mikroobikooslus tonni on uuritud väga pikalt ja ka püütud siis seostada või leida põhjuslikke seoseid, et miks mõningad haigused tekivad. Kas mikrobioomi muutused võiksid olla nende haiguste taga siis see esimene töö siin antud uudises tegi sellist nii-öelda natukene korrastustööd, et ta ei teinud mingit lisauuringutena, aitavad, võttis kokku need olemasolevat tööd ja analüüsis neid siis täpsemalt ja põhjalikumalt ja püüdis siis selle alusel teha järeldusi ja, ja võib-olla natuke paremaid järeldusi ja tõsiseltvõetavaid järeldusi, et mida ikkagi mikrobioon võiks siis inimeste haiguse kujunemise kohta ütelda? Ja ta ütleb seda, et seda mikrobioomi vaadates me saame tegelikult üsna hästi aru, kas inimene on juba haige või haigeks jäämas. Jah, siin uudisest või sellest tööst tuli tõepoolest välja see, et tegelikult need meie kõhus elavad siis mikroobid ennustavad tegelikult paremini või teevad vahet paremini, kas inimene on kui inimene on haige, et selle mikroobikoosluse järgi on seda täpsem ennustada kui inimeste enda geenide järgi. Ja noh, mis minu jaoks täielikult tundub üsna nagu loogiline, sellepärast et kui me räägime inimese geenidest, siis on, neid on ikka üsna sellised staatiline seisund. Et keskkond mõjutab geene küll, aga üsna selliseid pika aja jooksul ka kui me räägime, räägime mikroobidest, siis mikroobid on meid ümbritsevale keskkonnale ja meie elustiilile palju tundlikumad. Põhimõtteliselt ikkagi kohe reageerivad, kui inimesed toituvad teisiti, kui nad satuvad teatud siis keskkonda, et on seene palju dünaamilisem ja seetõttu ma arvan, et need mikroobid annavadki tegelikult palju kiiremini siis teavet selle kohta, et milline on inimese tervislik seisund. Ja kui me räägime nii-öelda haigusest, siis me ei räägi nii-öelda nohust köhast peavalust ja vaid me räägime nendest keerukatest haigustest nagu kõrgvererõhutõbi, astma, skisofreenia, erinevate vähitüübid, teist tüüpi suhkruhaigus, et just sellised nii-öelda keerukaid rasked haigused Jah, just need haigused, mis, millel ongi öelda, et seal on nii geneetiline, siis faktor, aga samamoodi elustiil ja keskkond, kus inimene elab, mängivad väga suurt rollietis, saadagi aru, et mis on siis see kõige tähtsam komponent, milline komponent on siis ühe või teise haiguse puhul olulisem. Et seda võib selle siis mikroobide põhjal seda ennustust on, on teha selles mõttes lihtsam. Ja kui me räägime natukene sellest teisest uuringust, mis, mis ütles tegelikult seda, et me suudame päris hästi ennustada, et kaua inimene võiks veel elada. Kui ta teatud mikroobikooslus on, siis see oli huvitav, aga ma loodan, et keegi seda nüüd väga väga tõsiselt ei võta, paanikasse ei satu, et issand, et kas mul on jäänud veel 15 aastat elada või, või vähem või rohkem. Et ma soovitan, kui me sellest räägime, et soovitan nagu võtta seda nagu niimoodi terve mõistusega. Ja see uuring, millest me siis räägime, viidi läbi Soomes, Soomes on olnud üks selline pikaajaline uuring, kus on jälgitud alates 72.-st aastast tuhanded soomlaste eluolu ja siis peaaegu 20 aastat tagasikogule korjati neilt ka roojaproove ja siis alles nüüd saadi neid proove analüüsida selles osas, et milliseid baktereid seal sisaldub, et teha siis selle põhjal järeldusi milline on nende soolestiku mikroobikooslus. Ja kuna nii palju aega on möödas, siis saadi ka vaadata, et mis mis siis nüüd siis inimesed vahepeal saanud on ja tuleb välja, et nendel, kellel oli siis nii-öelda teatud tüüpi baktereid enterobaktereid rohkem et nendel on siis 15 aasta Ta jooksul olnud 15 protsendi võrra suurem risk ära surra. Nii et, et nii-öelda see siis annab alust väita, et mikroobid klooslus mõnevõrra ennustab seda. Meie nii-öelda tervislikku tulevikku. Jah, soomlane üldse, selles mõttes väga eriline riik, kui me räägime üldse sellistest geneetilistest uuringutest, siis neil on alati saavad teha hästi selliseid pikaajalisi uuringuid saavad inimesed inimesi väga pikka aega jälgida, sest neil on väga hästi kõik dokumenteeritud, et selles mõttes ja seal uuringus osales üle 7000 inimese, et on väga palju indiviide tehti väga pika aja jooksul, nii et et tulemused, mis siit välja on kindlasti nagu hästi läbi mõeldud ja, ja omavad selles mõttes suurt kaalu. Ja seal tulid hästi välja, et teatud bakterid siis bakterite liigid nagu kuhu kuulad ka Esseriisa kooli salmonella, mis tegelikult siis on nii-öelda patogeensed, põhjustavad inimestel haigusi. Et, et kui neil esinesid, siis siis tõesti oli, oli see kartus, et järgmise, 15 aasta jooksul võib-olla enam pikka pidu ei ole. Aga noh, ongi, et ega me tegelikult ju ei tea, kas see risk on suurem selle tõttu, et sellised bakterid meie soolestikus on või soolestiku koosluses lihtsalt nagu annab märku, et mingisugused muud hädad organismis toimivad. Ja see on väga oluline märkus tõepoolest, et ma ei saa, me ei saagi öelda, et see oligi need põhjused, niisugust põhjus-tagajärg seost tegelikult siit ei tohiks, ei saagi otsida. Et seal lihtsalt jah, annab aimu, kuhupoole võib-olla järgmiste uuringutega minema peaks ja, ja rohkem süvitsi, et vaadata siis järgi, et kuidas need kaks asja omavahel ikkagi täpsemalt seotud on, et ei maksa kohe joosta arsti juurde ja nõuda neid analüüse endale vaid vaid ma pigem soovitan jälgida teadusuudiseid ja, ja kindlasti ma olen täitsa veendunud, et sellest samast ööst läheb edasi põhjalikum ja detailsem analüüs. Et me tulevikus ka saame teada tõesti mis võiks neid asju põhjustada, sest praegu me tõesti näeme ainult neid nii-öelda seoseid selles osas, et milline on see kooslus ja millised haigused inimestel on, aga me ei tea täpselt, kas ja kuidas mikrobioom seda põhjustada võiks. Jah, ja ma kindlasti usun, et kui tuleb rohkem infot välja, siis ma arvan, et see annab meile paremad võimalused diagnostikaks ja ka haigust erinevate haiguste raviks. Kui me suudame panna erineval tasemel andmed omavahel kokku ja, ja nende nende põhjal, siis võiks välja joonistada mingit väga head diagnostilised ja, ja ravivõimalused. Nii et tulevikus käik perearsti juurde võib tähendada seda, et arst võtab arvutist ette, teie geenikaardi, võtab ette tee mikrobioomi kaardi, vaatab veel verest mingisuguseid markereid ja see annab meile kui selliseid päris hea pildi, et nii meie hetkeolukorrast, tervise osas kui ka võib-olla tulevikuperspektiividest, et me peaksime midagi ette võtta, näiteks elada ja käituda tervislikumalt. Aga meie tänane aeg on läbi sellest, mida tervislikult elamine endaga kasulikku kaasa tuua võib, sellest räägime juba homses saatelõigus. Siin stuudios täna Arko Oleski Riin Tamm tänavad teid ja tulevad tagasi homme samal ajal kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
