Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Eetris on raadio kaks alanud saatelõik kannab pealkirja puust ja punaseks. Selles saatelõigus toome iga päev teieni mõne põneva teadusuudise viimastest nädalatest. Sel nädalal oleme lõigud pühendanud tervise- ja meditsiiniteemadele siin stuudios saatejuht Arko Olesk, Tartu Ülikooli teaduskooli direktor, geeniteadlane Riin Tamm. Nagu eile lubasime, siis räägime täna sellest, kui kasulik ikkagi on tervislikud eluviisid, ehk siis me kuuleme neid nõuandeid ju kogu aeg toituda, tervislikult liikuda, rohkem vältida alkoholi, vältida tubakat. Öeldakse, et see on meile hea, aga kui hea täpselt ja tundub, et nüüd sellise suuremõõdulise uuringuga on teadlastel õnnestunud ikkagi mõningad numbrid kirja panna, et kui palju siis keskmiselt. Nii me oma eluiga võidame juurde, kui ka tervelt elatud aastaid, võidame juurde sellega, et me elame tervislikult. Riin, millised need arvud on? Arvud on väga muljetavaldavad, ma ütleks selle kohta, et taaskord nagu eilegi oli juttu, et kui nägemist, selliseid töid ja selliseid väga põhjapanevaid ja, ja tõenduspõhiseid järeldusi saab teha jällegi sellisest tööst, mida, kus inimesi on uuritud väga pikka aega ja see on üks jälle selline töö, kus tõesti väga suurt hulka mehi ja naisi uuriti siin kuni isegi 30 aastat ja soovitati siis elada tervislikult süüa noh, ongi, et seal on ka ütlesid, et neid asju, mida tegelikult iga päev räägitakse, et käituge tervislikult, siis elate kauem. Ja antud töö oli sellepärast ka eriline, et nad nad vaatasid tegelikult neid aastaid, mis olid täiesti haiguse vabad. Et kui inimesel päriselt siis erinevaid kroonilisi haigusi ei tekkinud nagu kasvajad ja veresoonkonna haigused. Ja nad tõepoolest leidsid, et meestel naistel oli, see oli see natuke erinev aga põhimõtteliselt naistel andisse siis 10 aastat juurde, kui nad jälgisid vähemalt nelja või viite seda soovitust ja meest veel natuke üle seitsme aasta nats võrdlesin neid neid gruppe, kes tõepoolest jälgisid neile antud soovitusi ja neid gruppe, kes neid soovitusi jälginud. Ja mis oli ja mis tuli ka väga hästi siit välja, et Need mehed, kes olid väga sellised aktiivsed suitsetajad, võiks öelda ka ahelsuitsetajad ja mehed ja naised, kes olid väga ülekaalulised, siis nende tervisele ja, ja tervelt elatud aastad olid kõige lühemad. Et noh, siin siin on ikka väga-väga kindel seos, et tuleb ennast vormis hoida ja tuleb Venno tervisega tegeleda. See muidugi ei tähenda seda, et tuleb meeletult palju ühesõnaga sporti teha, see oli pigem seened tuleks ennast mõõdukalt liigutada, et kuni 30 minutit päevas, mis, mis oli väga-väga selline mõistlik, mõistlik soovitus ja neid inimesi jälgitis, ütleme alates 50.-st eluaastast, et sul on võimalik elada, siis naiste puhul oli see kuni 34 aastat alates 50.-st eluaastast oli võimalik elada siis haiguse vabalt ja meestel kuni 31 eluaastat, kui sa jälgisid neid tervislike eluviiside soovitusi, mis on ikka päris päris nagu pikk aeg, ma ütleks selle kohta, sa tahad elada, kaua inimesed tegelikult elavad kauem siis elada veel tervelt, siis no mida veel tahta? Noh, just, et kogu see lõbu elus tulebki sellest, et me saame teha asju ja ei pea nii-öelda põdema ja haiguste pärast ennast tagasi hoidma, nii et et iga mitu aastat juurde, ma arvan, annab seda elukvaliteeti veel tublisti otsa. Absoluutselt no muidugi siin on see, et nad ise ütlevad ka, et tegelikult seda tööd tuleks ikkagi veel sellist samasugust uuringut tuleks teha ka erinevate rasside peal ja ja siin mõningaid selliseid puudusi on, aga, aga siiski ma arvan, et kui me räägime siis valgetest inimestest, kelle peale see uuring ka siin tehtud oli, siis muidugi soovitan neid, ma soovitan nagu enda eest hoolitseda, et mitte keegi teine seda teha ei saa, et me seal muidugi on, muidugi on inimesi, kellel on siis tõesti võib-olla geneetilised põhjused, neil tekivad haigused ja nii edasi. Aga, aga noh, kui me räägime ülekaalust ikkagi siis puhtalt sellest, et inimesed söövad rohkem, kui nad liigutavad ja, ja samamoodi, et ei ole vaja alkoholi palli juua ja tegelikult ei ole vaja suitsetada ja ja need on sellised väga lihtsad nipid, mida inimesed miskipärast ma ei tea, ei taha järgida mugavusele ja ma ei kujuta ette, mis seal Aga üks hea uudis selle uuringu juures on veel see, et tegelikult et väga ei sõltu, et millal alustada sellise eluviisiga peale, et nad vaatasid ka neid, kes lülitusid tervisliku eluviisile kesk-eas, no umbes seal nelja-viiekümneaastaselt ja selgub, et ka siis tegutsema hakates on see positiivne efekt ikkagi olemas ja päris tugev, niiet et ei ole kunagi liiga hilja alustada tervislike eluviisidega. Jah, kui ei ole veel väga jah tõsiseid haigusi välja kujunenud, et kindlasti ka neid on võimalik mingil määral leevendada, aga aga jah, ikka ikka soovitan enda eest hoolitseda. Me vist varasemates saadetes olema ka teinekord rääkinud nendest mehhanismidest, et kuidas see mõjub, aga, aga siin selles uuringus seda otseselt ei vaadatud. Et, et ega, ega me vist ka väga ei oska öelda, et, et mis siis nagu täpselt organismis toimub, kui, kui hästi elada, et seda, seda siin koi vaadatud. Siin konkreetses jah, nad ei läinud nagu selles mõttes nad et pigem sellist rohkem sellist elustiili mõju tervisele, aga kui me lähme ikkagi, ütleme, inimese sisse organismi sisse ja, ja noh, siin nagu mingit väga sellist tuumateadust ei ole, et, et ikkagi me räägime inimese metropolis, millest me räägime see sellest, et kui inimene sööb rohkem, kulutab ja rajab oma sellise ainevahetuse sassi ja kui inimene on rasvunud, siis see mõjub loomulikult tema liigestele ja kõigele sellele, et need ei ole seni ei ole nagu mitte midagi väga keerulistest selliseid asju on varem uuritud, näidatud, et ikkagi kui inimene elab sellist ennast huvitavat elu, siis siis erinevaid karaku rakulise protsess väga tugevalt mõjutab. Et, et ma arvan, et kuna tähe vähem sinna rohkem molekulaarsel tasemel, et siis ma ei tea, ma, ma arvan, nad ei leia midagi väga erakordset sealsest nendest asjadest on tegelikult neid on väga palju uuritud. Niisiis, võtame kokku, mis on siis need asjad, mida seal uuringus tervisliku eluviisi all silmas peeti. Peeti silmas seda, et mitte suitsetada tarbida vähe alkoholi teha päevas kuni 30 minutit, sportify ennast, liigud vähemalt 30 minutit vähemalt 30 minutit. Ja hoida kehamassiindeks alla 25. Jah, ja kui me räägime võib-olla sellest, et tarbida vähe alkoholi, et mis see tähendab, siis seal oli ka, et naiste võiks olla kuskil 50 grammi päevas ja meestel siis kaks korda 50. Aga noh, ma ei ole üldse kindel, et kas nagu iga päev, kas alkoholi tarbima Ja seda tervislikum on igal juhul kellelegi. Need nõuanded, mis siit kaasa tulevad, ei ole sugugi uued, aga nüüd me saame lubada või vähemasti teaduslikult on näidatud, et nad tõepoolest aitavad ja annavad meile seitse kuni 10 aastalt ilma haigusteta elu. Ja hea uudis. Selline oli tänane puust ja punaseks siin stuudios Arko Olesk ja geeniteadlane Riin Tamm. Tänavad teid ja kuuleme taas homme puust ja punaseks, puust ja punaseks.
