Eelmisel aastal Viljandimaal ja Pärnumaal pilootprojektina testitud arenguprogrammi eestvedaja Krista Habakukk sõnul on üks koolituse eesmärke see, et abivajajate tegelevad sotsiaaltöötajad tunneksid end oma keerulises töös kindlamalt. Meie jaoks on siis meil välja töötatud selline arenguprogramm, mis aitab arendada just oskusi, sotsiaalseid oskusi, et kuidas abivajaja ka suhelda ja kuidas selle käigus ise hoida ennast tervena, sest et neid küsimusi võib olla väga erinevaid ja sinna programmi on siis sisse lülitatud ka supervisioon, et nendes gruppides lahendada juhtumeid võib ette tulla ja selle kaudu siis jõustada inimest, kes töötab abi vajajatega. Kas see programm on mõeldud neile, kellel on juba kogemus, võivad sinna tulla ka need inimesed, kes tahaksid ennast sellise tööga siduda? Eelkõige on mõeldud nendele inimestele, kes igapäevaselt töötavad ja sealhulgas ka vabatahtlikud. Et me siin väga nii-öelda siis ootame ka vabatahtlikke, kes on ühel või teisel viisil sellesse protsessi kaasatud olnud kuid kindlasti me anname võimaluse tulla ka inimesel, kes on näiteks omavalitsusega teeninud juba kokkulepete asub sellele tööle. Ei ole eeldus see, et sa pead olema pikka aega sellel ametil enne töötanud. Pilootkoolitus, mis näitas, mis on nende inimeste kõige suurem huvi, mida nad tahaksid kõige rohkem teada. Viljandimaa ja Pärnumaa näitel võime öelda just seda, et hästi oluline on see, et millisel viisil, kas siis kuulata või suhelda abi, vaja aega, et saada aru, mis on tema soovid, täpsemalt soovid ja need, need soovid ei lähtume ikkagi abipakkujast, vaid pigem ikkagi abi aiast ja osata siin nagu vahet teha. Hästi oluline oli ka see teema, et kui ma olen jõudnud nendes töötajana ummikusse, kellega ma saaksin rääkida ja kuidas kolleegide abi kasutada. Näitena, mis võib nagu välja tuua, mis võib ette tekkida, on see, kui abi vaja ja näiteks hakkab nõudma rohkemat, kui töötajal on võimalik pakkuda, on need siis poeskäigud, on need siis näiteks toa koristamised või mingid teised asjad ja eks seal ongi töötajal just see, et kuidas ma selles olukorras suudan säilitada sõbralikkust, meelekindlust nendes konfliktide vabalt toimetada. Ta ta ja ka niimoodi, et mõlemad osapooled siis näiteks lahkudes saavad öelda, et okei, täna meil oli, selline läheb homme on uus päev, vaatame, mis homme tuleb, neid ei tekiks nagu sellist, kas solvumise momenti või siis ka haiget saamise momenti, sest tõepoolest need olukorrad võivad olla teinekord keerulised ja rasked, noh, me ei tea, mis abi vaja ja tegelikult taust on. Aga töötajana või vabatahtlikuna tuleb meil ju ikkagi säilitada selline enda heaolu ja seista ka teinekord selle ees, et mitte lasta siis ennast kas ära kasutada või siis panna endale ülesandeid, mis tegelikult ei ole nagu ette nähtud, et, et selline, selline omavahelise hea suhte loomine on see kõige keerulisem. Kui inimesed alustavad seda tööd või ka seda ellu viivad. Arenguprogrammi raames Virumaal ja Jõgevamaal toimuvate viie päevaste koolituste kohta saavad sotsiaaltöötajad rohkem infot kohalikust omavalitsusest. Raadiouudistele Rene Kundla.
