Klassikaraadio stuudios on nüüd heliloojad ja muusikud, Timo Steiner, Jonas Kaarnamets ja Sander Mölder. Sellepärast et teil on ilmunud uus vinüülplaat. Tere. Tere. Nonii, see vinüülplaat on tegelikult jätk sellele, et kevadel te tegite ühise projekti, mis kaasas ühte Tallinna linna ristmiku kus on selle idee ja üleüldsegi? Selle idee läte tuleb Eesti muusika päevade rahvusvahelisest projektist Iieszemm, mis oli siis rahvas vahel lihtsalt maailma muusikapäevad toimusid esimest korda Eestis Tallinnas. Ja siis me sellise ülesande, et läheks vabama festivali. Jah, ja siis seal oli selline teema nagu läbi laulude metsa, siis me otsustasime, et kuna meil on antud võimalus seda festivali avada, siis mõtlesime välja erinevaid sündmusi, kuidas oleks seda kihvt teha, ja jõudsime sellise tulemuseni, et paneme ristmikule ühe kitarristi ja istumisala, kus inimesed saavad kõrvaklapid peas, vaadata ristmikku ja nautida sealt tulevaid helisid. Aga variant oli väga palju, vahepeal küsisime Joonase käest, et kas ta raekoja sealt tornist alla laskuda saab köiega ja samal ajal kitarri mängida. Aga lõpuks ikkagi selle juurde, et see ristmik on ilus visuaalne sündmus. Et kus te istuda ja vaadata, tavaliselt ristmikud on selliseid, millest läheb nagu hooletult läbi, aga ta nii ilus koht. Et hakkasime sellest visuaalist kuidagi peale. Liikusime helide suunas ja leidsime, et jumalas on just see õige mees, kes meil oskab selle tõlkida kuidagi kitarri mahima. Joones kirjelda veidi, mis sinuga seal ristmikul. Kull toimus, ilm oli umbes vihma 100. ja mul oli seljas kitarr, koholit kirge kleebitud erinevad vidinad, et ma saaksin seda palakest taasesitada umbes sama saundiga, kuidas olite salvestatud ehk siis mingite kontakt mikrofonide ja asjadega, et see idee vist arenes kogu aeg edasi, et alguses olid, et kontsert tuleb siis täies mahus live'is ettekandele, aga siis mõte siis nagu morfeerus kuidagi lõpuks ma siis esitasin sealt ainult ühe loo ja sellega varu kitarriga ei tahtnud ohverdada oma kallist kitarri. Ja siis ristmikul oli mängus veel ka Teet Kase käsi, kes natuke seal inimesi koondas selle muusika saatel. Aga enne veel, kui me räägime Teet kasest, siis ütle, kuidas inimesed reageerisid, kui palju sind kuulati. Me ju teame igasuguseid kuulsaid eksperimente muusikamaailmast, kus näiteks viiulivirtuoos George Bell mängis kuskil tunnelis viiulit, et tema kontserdid on kontserdisaalides täiesti välja müüdud, eks ju. Tegemist on tõelise staariga ja lõpuks seal tunnelis mängides sisuliselt keegi isegi ei kuulanud teda. No. Me tegime selles mõttes rahvale selle osa lihtsaks, et ma kõndisin siis lõpuks sinna tribüüni ette, mängisin selle loo, seal hakkas ikkagi peale peatus eemal ja jah, et nad figureerisid seal ennem ringet siis tõepoolest nüüd keegi tähele pannud, aga aga see kulminatsioon oli siis küll niimoodi, et ma läksin sinna tribüüni ette, võtsin Pili kohvrist välja. Mõtlesime lahendada nii, et võimalikult vähe oleks neid elemente, mis ristmikule niisama ei kuulu, kitarriga mehi seal ju käib, aga võtame mängivaid kitarrist ja sellepärast niikuinii palju ei ole, siis siis lasime Joonas linna peatus varem seal trammi peale ja siis ta sealt hakkas tulema, käis sealt niimoodi mööda, kes pani tähele, kes oskas panna see vani, Alexela tuli tribüüni ette ja siis oli juba aru saada, et midagi siin nüüd on kontserdilaadsed, aktsiad, tribüüni vaigutamine, ise oli juba selline uhke tunne, et sinna suurde küünban hobujaama ristmikule nagu niisugune jalgpallipäeval palju neid ikka väga uhke suur. Seda väideti küll, määrab imestusega, et mis ilma asja siin tegema hakatud. Jah, seal põhimõtteliselt oligi selline tunne, et ei peagi midagi rohkem tegema, et me panime tribüüni sinna püsti ja siis see oli nagu tegelikult valmis. See plaat ja see lugu. Nüüd ongi selline tunne, et me oleme tribüüni pannud ära. See on elutöö nagu tribüüni. Muusika seal võib-olla ei ole. Aga kõikidest paikadest te valisite selle ristmiku, kus on hobujaama trammipeatus. Miks? Sellepärast meid inspireeris legendaarne Schibuja ristmik, mis Tokyos asub Tallinnas. Kõige ligilähedasem oli siis sama hobujaama ristmik, kus on protsentuaalselt ilmselt 0,1 protsenti inimesi teaduselt. Aga siis Kooskõlastust Tallinna transpordiametis võtmas siis nad ikka mitu korda küsis, et miks te just seal peate, tegelikult seal ju niikuinii ei mahu mitte midagi sinna. Jah, et see on kõige tihedam. Aga jah, helide mõttes ka, et mulle tundus, et me leidsime kõige kihvtima ristmiku ikkagi üles Eestist seal on palju inimesi, seal on keeli palju erinevaid keeli siis seal on trammid, autod ja inimesed, kes tulevad kärudega sadamast siis seal on kaubanduskeskused, mis mängivad välja enda muusikat, mingisuguseid tunnuslauseid ja hüüdeid kõlaritest, tuvid on mingid linnud ja kusjuures jah, linnud ja loomad ja käivad ka päris tihti läbi. Rattad ja muud asjad, mõni seltskond võiks, seltskond läks mööda ikkagi vana heas sellises moodusete helikandja õla peal, jah, me saime kuulda pumbox ühte meile tundmatut venekeelset poplugu, mida me ka siia natuke sisse intervjueerisime. Kui pikk see ajaliselt oli, mida te seal kogusite ja salvestasite? Tegime kõigepealt paar proovi salvestust, esimene proovisalvestus lõppes umbes viie minuti pealt, sest salvestaja patareid said tühjaks, siis tegime teise salvestuse, mis sai umbes 28 minutit pikk. Alguses ei olnudki sellist plaani, et me üldse selle originaalsalvestuse sinna alles jätame või pigem mõtlesime, et saame sellest inspiratsiooni ja kirjutame muusika sellest lähtuvalt, aga lõpuks see materjal nii äge, et see 28 minutit siis puhas salvestust, me panime selle vinüülil täitsa ühe poole peale, et üks pool siis A pool on selline, kus me kuuleme, kuigi seda kahtekümmend kaheksat minutit ristmiku enda täies ilus. See oli väga huvitav üllatus, kui me ta üle kuulasime, mis me salvestasime seal nii rikas, nii kuidagi mitmekesine, jäädki seda kuulama, et seal on järgmine sündmus. Järgneb järgmisele järgmised huvitavad helid. Pesto rütmistavad need valgusfoorid seal sellisena, et peaaegu midagi muud ei olegi vaja lisada, aga no meil olid siiski omad, võiksid mõtled ikkagi varuks. See korraks sisse selle organisatoorse poole ka, et ikkagi tuli Tallinna linnaga seda asja kooskõlastada, kui lihtne või keeruline üldse on enda haldusesse selline tähtis paik Tallinna linnast saada. Ei no ei olnud lihtne ja ega me ei saanud ka seda kuidagi eeldada, et lihtne on tõesti üks sõlmpunkt Tallinna liikluses. Pidime väga hoolikalt seletama, et meie liiklust ei sulge ja ja sellega, et meie ei tee, tegelikult oli, et see oleks võimalikult tavaline olukord, et ainuke ebatavaline element oleksite tribüün seal. Et lõpuks kuidagi seletatud. Aga kuidas jagunes teie töö, kes mida tegi? Ma ükskord rääkisin temaga sellest. Mul oli selline tunne, et ma olen natuke niimoodi väike koera nagu kuskilt keti otsast lahti lasknud ja siis aeda ringi jooksma pandud, siis ta teeb seal igasugust, mis segaduste kaevad mingid augud ja lükkab asjad ümber. Ja siis tulevad maestro Timo ja sander ütelda, tubli poiss on ju. Paneme sinu ketti tagasi, võtame ära ja siis nad vaatavad, mis see segadus on seal ja siis teevad sellest teose ja põhimõtteliselt nii see oligi. Ma nende juhendamisel ja utsitamisel siis mängisin, ma ei tea, kui palju seda toorest materjali seal kitarriga võis olla, et ikka mingi tunni jagu või isegi rohkem kahe tonni jagu lihtsalt toorest üksi soolokitarri mingisuguseid improvisatsioon ja millest siis Timo ja Sander hakkasid seda materjali kokku lõikame, hakkisid, võtsid pisikesi juppe ja sander Snanterdas neid ja, ja, ja põhimõtteliselt need elemendid, mida sander enne mainis, ka need kärud ja tuvid ja see pumboxi muusikat. Põhimõtteliselt see üks vinüüli pool kujutabki endast minu jaoks vähemalt seda, et on need erinevad helid, mis seal siis sellel ristmikul sellel salvestise pealt on, siis on need erinevad helid kuidagi nende kitarri templite asjadega nagu taasloodud. Ütleme meie vaates vast oli see nii, et me tahtsime ristmiku helide suunas loksutada kitarrist, saada võimalikult palju selliseid sarnaseid, jäljendavad helisid kätte ja niimoodi me neid otsima ja see oli väga kift loomingule töö. Üks põnevam, mis mul praegu meelde tuleb, on ristmiku niimoodi taaskujutamine ainult kitarriga, ehk siis proovisime võtta ühe selle intervalli, mis jääb kahe inimeste ristmikule laskmise vahepeale. Ehk siis see hetk, kui autod sõidavad ja inimesed ootavad punase tule taga ja siis proovisime kõik need helid, et uuesti luua, mis selle ajahetke sees toimusid. Tule nüüd trumm ja olen liiklusmüra. Ja see oli tegelikult päriselt nagu laheda tulemuse sai, sellepärast et tõesti kasutasime kontakt, mikrofone ja, ja igasuguseid erinevaid asju, millega seda pilli üldse võiks mängida. Mina tegelikult, kui ma nüüd mõtlen, sest ma vist otseselt pilli nende asjade salvestamisel hetkel ei olnud seda täit salvestus kuulnud, eks mina ei omanud seda suurt pilti, sest ma lihtsalt läksin Sandri stuudiosse kohale, siis öeldi, et kuule, proovi nüüd, niisiis hakkame mõtlema. Tahan okei. Ja me olime kuulnud Timo ja Sandri ühistest projektidest ju tegelikult varemgi, kui siin tuua välja näiteks palli mille te olete ühiselt loonud, aga kitarrist on ju ometi väga palju. Miks sattus just joones teiega koos musitseerima? Esiteks, ta on lihtsalt väga hea. Temas on sellist proovimise või sellist proviseerimise entusiasmi, mida me täheldasime ja lisaks veel selle peale, et on vist mõistlik võtta inimesi, kes on sulle niikuinii juba lähedal või kellega sa juba oled suhtluses ja kellega on hea koostööd teha, et Joonasega ma olen oma projektide raames nüüd paar viimast aastat palju koostööd teinud ja siis ühe variandina nägimegi teda kohe, ma arvan, temaga. Mõistlik on võtta inimesi, kes võiksid meie kampa sobivasti uskase pal ütleks niimoodi minema, et sellised inimesed valisime enda ümber kellega lihtsalt isegi kui seal balletti parasjagu ei tee, on väga mõnus suhelda. Täpselt samamoodi on selle teosega Joonasega rääkida niisamagi, tore, aga veel toredam uuri muusikat ka teha. Teie kontserte ristmikule ja elektrikitarrile, kui nii võib öelda, on tegelikult midagi täiesti vastupidist, näiteks BBC tellimusele, mille sai loodusemees Fred Jüssi kellelt telliti Eesti männimetsavaikust. Miks ikkagi salvestada seda ristmikku, seda müra, seda lärmi, mida meie ümber on niigi tohutult palju. Ei loojaid on sellise kiiksuga rahvas, et nad käivad ringi lokeerides põnevaid helisid enda ümber ja ja männimetsavaikus on kahtlemata ka väga põnev heli, aga noh ilmselt see on siis juba nagu kuidagi juba ära saadetud, kuhugi ära tehtud, et ristmik on päriselt ka väga huvitav, et meie linnaruumis üks võib-olla huvitavamalt kõlavaid objekte, see on lihtsalt väga mitmekülgne, väga selline tore ja teistpidi kuidagi enda jaoks on tagantjärgi sealt ristmikult läbi minnes, et oli vaja kuidagi see ristmik enda jaoks Tallinnas üks punkt, mis ei olnud väga meeldiv, et seal jalutada ei ole väga hea. Täna pärast seda tööd me vaatame seda hoopis teistmoodi, mina olen alati heatujuliselt läbi. Lemmikristmik konkurentsi? Jah ja no mingis mõttes võib ju näha selles vastupidise, teist protesti selle betooni ja selle müra vastu, kuigi me seda võib-olla niimoodi kirjutades ei, ei mõelnud. Küll, mida me kogesime, et müraga on päris keeruline väsitav töötada, mis on huvitav, et muusikaga lihtsalt töötades vaim ei väsi nii kiirelt ära ja kui seda müra pidevalt kuulanud, et siis pidi nagu õhupause päris palju tegema ja õhtuks oli päris tervist kahjustama, tundus. Jah, ja nüüd, kui see vinüül sai valmis ka, kui ma näiteks Timo kuulasime seda esimest varianti minu juures kodus, siis väga huvitav seda ristmikuga tõsta nii-öelda nagu teise konteksti, et kui sa oled oma vaikses toas, kuuled seda vinüüli pealt, siis järsku tulevad needsamad helid, mida sa oled harjunud kuulma kuskil väljas. Kuidagi väga kummaliselt. Vaata Joonase toast kaunisse aeda ja siis hakkab linnamüra sealt kostma, et see oli teiste Kainis tunne ja ühes kohas me kuulasime seda veel põnevalt autos sõites ühest punktist teise panime selle müra käima ja kui need pilt ja heli omavahel kokku ei lähe, oli ka väga huvitav. Selline vibratsioon tekib vesi natuke ohtlik, et sa kuuled seda trammi või asjaga, päriselt teda ei ole ja vastupidi. Et kui näiteks inimesi, kes räägivad, et keset sellist hullu liiklust nad panevad peale näiteks Arvo Pärdi loomingu ja nad tunnevad, et nad on kuidagi nagu sellisel juhul teises ilmas ja see kuidagi rahustab neid, siis teie muusikat võiks kuulata näiteks sõites mööda pikka, rahulikku maanteed, ei kuulata seda müra või. Võib-olla niit täna seda tulemust kuulates ristmikuga küllalt, rahustab oma sellise oma kindla meeleoluga, ta võtab su niimoodi kinni ja paneb kuulama, et ma arvan, et see võitlustest sarnane isegi olla selle. Selle puhul pole veel seda maanteekogemust niimoodi läbi katsunud. Ma arvan, et siit võiks teha sellise üleskutse proovidagi täiesti erinevaid situatsioone, kus seda ristmikku kuulata näiteks rannas, rannatoolis või metsas seenel olles või ma ei tea mõnes kõrghoonest välja vaadates et ma arvan, et kõik kogemused võivad päris huvitavad olla mingis mõttes. Aga well sellele etendusele või kontserdile tagasi vaadates üks väga huvitav efekt, mida me seal tahtsime taotlejale oligi see visuaal, et see visuaalläätsedest helist lahkub, et see on väga kihvt, mida saaks ka täna proovida panna, klapid pähe minnes sama ristmiku peale, et on tõesti nii, et sa kuule, Elis trammis on täiesti veendunud, et sealt tuleb. Aga ta ei tule, sealt tuleb hoopis midagi muud. Et see on nagu väga sarnane, see helipilt aga natukene erinev ja see tekitab siukse väga kihvti tunde. Ja lõpetuseks, ma tahan teada, mida selline eksperimente teile endale õpetas, võib-olla Joonas, sina alustad, sina olid seal ka pilli mängimas, selle kõige keskel. Võib-olla kõige rohkem just sellesama pillimänguosasse, kui me alguses need esimesi salvestusi tegema, sest see oli see tunne, et sa pead natuke ära unustama kõik, mis sa sellest pillimängimisest tead, et sa nagu ma alguses proovisin mängida selliseid meloodilisemaid asju, võib-olla asju, mida ma olen harjunud mängima, sest Sander timaa ütlevad, et väga tore, väga tore, aga proovinud natukene laiemalt või jõulisemalt või siis mõtled mingi emotsiooni peale, mõtle näiteks, võtab mingisugune viha või kurbus ja siis ürita seda nüüd. Siseministrile täiesti fantastilised kiuuksusele kitarri ja see lihtsalt oli nii lummav. Ja mis on ka seal plaadi peal olemas? Jah, võib-olla kuidagi, kuidas oma emotsioone sellest pillist kuidagi teistmoodi edasi anda, kui et lihtsalt tavapärasel viisil. Vormiga see õnn selle vormi juurde liikudes, olised põhiline on Sulle on praegu meelde jäänud, et lõpuks see, mis seal ristmikul toimus, on üks variant selles seal see mängisime seda mängu, et ristmik on põhiliselt peategelane, vaikset muusika hakkaksime sisse imbuma plaadile leidsime hoopis selle teistsuguse lahenduse, et siin on ühe poole peal on ristmike teisel poolel olla täiesti puhtalt välja võetud, see muusika seal miskil inspireerida, jäljendab seda ristmikku aga ta hoopis teises vormistuse hoopis teises rütmis. Et iga materjalile leiab vastavalt tema kandjale vastavalt tahtmisele mingisuguse hoopis uue vormi. Hästi lihtsalt, võib-olla öeldes ma ei mõtle, mis mul sellest nagu kätte siis üks põhilisi asju vist on see, et loodusest ja, ja ümberringi olevatest olukordadest võibki jääda nagu inspleeruma. Rääkisime sellest just hiljaaegu temaga, et heliloojatel see on nagu selline hea varasalv, kust alati saab midagi võtta. Et nii nii ümbrus kui kui loodus Maailm on nii kratiivne, ta loob jälle uusi selliseid juurde just sel hetkel, kui sa tunned, et oled juba midagi väga head leidnud, siis järgmisel hetkel pakub ta sulle veel mingeid üllatusi. Ma arvan, et seda üleskutset võiks päris tõsiselt võtta, kui nüüdse vinüülplaat on täiesti valmis ka ja tegelikult kuulajatele kättesaadav. Kas nad võiksid teile kirjutada kuskile, kust nad seda kuulavad ja mida nad tunnevad? Meil on see tore, võrdleme lehekülge sealt aadressi, kus kirjutada. Jah, ja varsti-varsti on see materjal ka digitaalselt ilmselt saadaval näiteks vähemalt bändgambi veebis, et siis me anname sellest oma Facebooki-ides teada ja siis tõesti võiks seda üleskutset järgida. Jah, ja hetkel veel digitaalselt olemas ei ole, aga neid saab osta Tallinnas plaadipoest nimega biit mis asub Viru tänaval sinna siis tasub minna. Aitäh stuudiosse tulemast. Aitäh.
