Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte sel nädalal räägime meie populaarteaduslike uudiste rubriigis puust ja punaseks arheoloogiateemadel ja stuudios on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis Aesma. Tervist. Marget. Tere. Meie teine uudis sel nädalal, ehk siis tänane teisipäevane uudis räägib sellest. Ta on uusi andmeid leitud, mis puudutavad siis kiviaegseid elamuid siin Eestis või noh, uued andmed on siis selgunud, võib nii vist öelda, kui palju meil üldse tegelikult selliseid noh, päris siis tõesti kiviajaelamuid Eestis säilinud on, arvestades seda, et tegelikult ju asustus tollal Eestis teab, mis tihe ei olnud. Ja no meil on säilinud neid elamu jäänuseid väga vähe. Et enne seda uuringut oli teada nöörkeraamika ajas on umbes siis 5000 aastat tagasi, et meil hakati siis ehitama ristpalkelamuid. Ja enne ja enne seda siis arvati, et võib-olla meil olid nagu püstkojad aga keegi ei olnud ka varem põhjalikult neid uurinud, et see ongi nüüd esimene uurimus, kus esmakordselt võetakse kokku kui senised teadmised meie kiviaegsetest elamutest. Nii ja missugused nad meie kiviajaelamutes on, kui palju nende kohta nüüd praeguse seisuga siis öelda võib? Eestis on kokku kiviajast teada umbes 400 asulakohta aga elamu jäänuseid neist on teada ainult neljas ja praegu selles uuringus võeti arvesse siis nagu kolmest asulakohast tarit, elamu jäänuseid. Ja nendes kolmes. Üks nendest on siis riigikülas on Narva jõe ääres, üks on kõnnu, mis asub saare maal ja üks on Jägala jõe lähedal Jägala jõesuukiviaegne asulakoht. Ja nendes kõigis on siis sellised hoone jäänused, mida võiks nimetada pool maa kodadeks inglise keeles Pythous. See tähendab siis, et nende põrand on maapinnast allpool. Jah, need on kergelt maapinda süvendatud, et kuni seal 50 sentimeetrit. Ja nendele veel on iseloomulik see, et nendel on postkonstruktsioon, et kui ma enne ütlesin, et nöörkeraamika ajal tuli ristpalkehitis, noh nagu me kujutame ette, eks ole, rehielamut, mis on samamoodi ristpalkehitis on et, et aga varasemad siis olid seal olid siis püstpalgid olid püsti. Aga mis seal siis nagu ümber täpselt oli, kuidas? Et kas seal oli mingisugustest okstest või kuidas nagu katus oli tehtud, seda ei tea, et. No loogika just nagu ütleks, et need postid võisid olla omavahel tõesti mingisugust, ei viitsinud, aga äkki kokku põimitud kuidagi nad pidid ikkagi seal üksteise kõrval seisma. Jah, et noh, me teame loodusrahvastelt, et, et kasutatud on ka selliste, ta on saviga kuidagi mätsitud, aga sellest ei ole otseselt jälge ja noh, võib-olla ka see katus, onju mingist rohust tehtud. Et nojah, põhimõtteliselt sellest me täpselt midagi ei tea, aga huvitav on see osad nendest elamutest ei olnud üldsegi nii väikesed, et noh, muidu nagu kujutaks ette, et mingid onnid olid uru. Aga tegelikult riigikülast, kus on leitud kohe neli, neli sellist pool maakoda, et seal need olid seal kaheksa meetrit pikad ja, ja kuus meetrit laiad, nii et et seal umbes noh, ligi 50 ruutmeetrit, kas on juba täitsa kena korter? Poolest kõrgust loomulikult ma ei tea, eks ole. Katust ei ole muidugi leitud, on ainult siis põhimõtteliselt see põhiplaan olemas. Ja teada on ka seda, et nendel oli eeskoda, et ja see eeskoda avanes nagu ukseavaga jõe poole, et et nende, noh, elamujäänuste asukohad on, eks ole teada, et need reeglina asetseda, nii et nad olid reas nagu jõe ääres. Miskipärast võib arvata, et ega vist akna kontseptsiooni tollal kiviajal Eestis ei tuntud, ikkagi. No selleks ilmselt puudus vajadus, et kõikides nendes majades on olnud koldekohad, tähendab, seal sees on tuld tehtud ja huvitav on siis veel, et et nad analüüsisid nagu ka esemeleidude paiknemist, siis, et kus, kus need esemele ju täpselt olid ja siis tuli välja, et osades majades on mingid teatud tüüpi esemed, näiteks et ühe maja kolde ümber oli savinõu kilde. Et kas siis seal oli potis kalasuppi keedetud või midagi ja teise maja juures oli seal kolde ümber oli, oli luuesemeid ja luutöötlust, aga samas kivi. No leiti ka mõned kohad, kus on kiviesemeid valmistatud, kus on nagu palju tulekivist tullagi võtke või noh, etandoksitud tulebki vist mingeid esemeid, et need olid huvitavalt siis just väljaspool neid elamuid. See võib tähendada lihtsalt seda, et ikkagi seal pimedas tulekivi võis olla liiga hinnaline selleks, et kusagil pimedas lõkke ääres Ja, ja, ja et seda siis tehti väljaspool hooneid seal koldekohtade või lõkkeasemete ääres. No need kolm kolm kohta, mida sa siin mainisid Narva jõe äärest riigi külaja, siis Kõnnu Saaremaalt ja siis ka Jägala jõe kandis. Tegelikult kiviaja kontekstis on muidugi üksteisest ikkagi väga-väga kaugele, aga kas need hooned olid siis igal pool ikkagi suhteliselt sellised noh, võib nii öelda sarnaselt, nagu siin juttu oli, püstpostidega ja siis umbes poole meetri jagu maa sees. Väljapool Eestit Skandinaavias ja Soomes on näiteks seda tüüpi maja jäänuseid leitud üle 3000. Aga praegu selle uuringu järgi tundub, et Eesti oli nagu nende levi lõunapiiriks. Ja muidugi me peame arvestama, et me räägime väga-väga pikast ajavahemikust, et see Need uuring, uuritud maja asemed pärinevad 7000, aastata tavalisi, kuni seal 5000 aastat tagasi. 2000 aastat. Rahulikult. Ja seda võib öelda jaa. Eestis näib, et no lõuna lõuna pool seda rannikuala, et need on ju kõik nagu ranniku ääres need poolmakojad, et lõuna pool elati maapealset, kes hoonetes või elamutes aga nendest ei ole praegu jälgi järgi jäänud või nagu neid ei ole osatud uurida, nende kohta ei tea tegelikult veel mitte midagi. Et siis pigem ikkagi milleski, mis võis meenutada rohkem püstkoda, näiteks siis võib-olla seesuguse uued andmed siis selle kohta, kuidas kiviajal Eestis elati, vähemalt siis mõnel pool. Homme läheme siin puust ja punaseks teadusuudiste rubriigis juba, aga eestist sootuks kaugemale. Mehhikosse nimelt ja siin stuudios on jätkuvalt Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis Aesma. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
