Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulad raadio kahte ja sellel nädalal on meie teadusuudiste rubriigist puust ja punaseks teemaks arheoloogia, oleme võtnud igasugused erinevad uued uudised ja uuringud, mis siis just nimelt sellest valdkonnast pärit on. Oleme rääkinud sel nädalal juba ühest eesti teemast ja korraks peatunud esmaspäeval siis ka ühel kuulsal ruunikivil Rootsist. Siin stuudios on Marge Konsa, Tartu Ülikooli arheoloogia, Madis Aesma. Meie tänane teema viib meid aga hoopis hoopis kaugele, palju kaugemale, nii Eestist kui ka siis Rootsist, nimelt siis Mehhikosse, kus arheoloogid avastasid ühe umbes 10000 aasta tagant pärinevad vanad inimese säilmed, mis siis aitavad ilmselt paremini aru saada ka seda kuidasmoodi. Ameerika ja Mehhiko üldse asustati ja tundub Marge Vister pisut ikkagi annavad hoogu ka sellele teooriale, et inimesed jõudsid Ameerikasse oluliselt varem, kui siiamaani teaduslik konsensus olnud. Siiamaani on siis arvatud, et inimesed jõudsid Aasiast Ameerikasse kusagil 12000 aastat tagasi. Aga kuivõrd nüüd need Mehhikost pärit säilmed on umbes 10000 aasta vanused, ilmselt vanemad, siis see vaade hakkab. Ma saan aru oma sellist kredibiilsust kaotama taas või, või on siin jällegi sellise sensatsioonilisus uudisega? Ja natukene küll, et uudis ise ma mõtlen teadusartikkel, millel seal uudis põhineb, ei ole otseselt midagi vale, et räägime natukene millest seal siis teadusartiklis kirjas on, aga see jälle, kuidas meediasse on jõudnud, ei ole päris korrektne, sest tegelikult tegelikult on kõige varasemad andmed, et siis Aasiast Ameerikasse mineku kohta juba ajast 24000 aastat tagasi. Et sellel ajal on kõige varasemad luud jätateeringud leitud sealt Beringi väina tollel ajal peeringimaagitsuse lähedalt. Nüüd muidugi küsimus, millal täpselt ja kuidas täpselt toimus Ameerika või Lõuna-Ameerika asustamine. See on lahtine, kas seal on mitu rännet toimunud, et praegu on siis teada seda, et Lõuna-Ameerikas, Tšiilis otsas on kõige varasemad jäljed inimasustusest 14800 aastat tagasi. Nii et selles, selles kontekstis ma ütleks, et selle teadusartikli selle teadusuudisväärtus ei ole mitte selles, et see muudaks nüüd seda Ameerika asustamist varasemaks vaid. Ta pigem toob välja. Ja, ja ta pigem oma seda ja pigem ta toob välja erinevate inimrühmade olemusele. Et nimelt see koobas, kust see naise luustik avastati, siis on Jukantani poolsaare tipus ja sealt on varem leitud ka luustike. Ja see koobas ise nagu äärmiselt põnev, ta on nagu seitse kilomeetrit, on see koobastiku pikkus, praeguseks on sellest uuritud 1,5 kilomeetrit ja nüüdse naise luustik, mis sellest John hulli koobastikus leiti, on nüüd siis sellest suudmest 1,5 kilomeetri kaugusel, et noh, nii kaugele on praegu siis uuringutega jõutud ja seal siis see kõik on vee all, aga kunagi siis 10000 aastat tagasi see ei olnud vee all, et siis siis ta oli täiesti nagu kuiva jalaga ligipääsetav. Ja nüüd see naise luustik, et tema on siis umbes, suri 30 aastaselt. Aga viga, huvitavam tegelikult selle naise luustiku juures on kaks aspekti esiteks tema kolju kuju. On selgunud see, et sinna esse naine ja sinna koobastikum koobastikus leitud veel teised üheksa inimest, et nemad on noh, nagu lühipealised. Et võrreldes siis teistega tihti inimrühmadega, kes samal ajal elasid Kesk-Mehhikos, kes keda võiks siis nimetada, kui pikka pealistakse nende peakuju ja näokolju kuju natukene on erinev. Ja veel, mis selgus, et et sellel naisel oli kaaries ja need teised ka, kes seal koobastikus on leitud, et nemad on söönud ütleme, süsivesikurikast toitu, mis tegelikult ei ole väga ja tavaline, kui me mõtleme küttide-korilastena ühiskonnale, et et nii ka need teised pikapealised, kes keda on Mehhikost leitud, nendel näiteks ei olnud sihukest suhkrurikast toitu, et nemad sõid üsna siukest. Võib-olla jah, jah, ja et ja, ja pigem nagu sihukest noh, nagu mingeid taimi on see. Ja siis no üks asi, mida siis seal artiklis arutatakse, see, et need, mis seal süsivesinik, vesikurikas toit võis olla. Et näiteks mesi loomulikult, aga puuviljad ja, ja nad pakkusid välja ka, et võib-olla nendel oli ligipääs kaktus viljadele. Aga igal juhul, mis siis see uuring nagu eriti rõhutada välja toob, see, et mida me varem ei teadnud, on see, et meil on kaks erinevat inimrühma ühes samal ajal elanud Kesk-Ameerikas. Erineva välimusega erineva menüüga, kas see nüüd siis tähendab seda, Marge, et kaks inimrühma võisid välja kujuneda, see kohapeal üksteisest niimoodi helistama hakata või siis see viitab just nimelt sellele, et Ameerikasse tuldi ikkagi. Et need rühmad tulid erinevate emigreerumise vaid puhangud. No praegu need artikli autorid ise väga selget seisukohta nende kahe variandi vahel ei võta, et tõesti, et üks variant on see, et on nagu erinevates geograafilistes asukohtadest tulnud, et see peeringi maa kitsus, seda sai ületada kuni 11000 aastat tagasi, kui see jäi vee alla. Et tegelikult, kui see põhimõtteliselt esmaränne võiks toimuda juba 24000 aastat tagasi, siis, siis on tegelikult üsna loogiline oletada, et neid rändeid võis olla mitu. Et see ei olnud mitte üks, vaid sealt tuli Siberist või Aasiast korduvalt inimesi Ameerikasse. Ja sellisel juhul nad võisidki olla ja nagu ka erineva kultuuritaustaga erinevaga, antropoloogilisi ja geneetilise taustaga. Nüüd see teine tõlgendus on see, et oli üks ränne, aga siis need inimrühmad elasid seal kohapeal kuidagi isolatsioonis ja, ja osutusid. Aga ma ise arvan, et, et selliseid antropoloogilisi muutused ei toimu nagu iseenesest. Et kui mina elan ühes maakohas ja sina oled teises maakohas, siis meie kulud muutuvad erinevaks. See ei tundu nagu väga loogiline, et seal peab olema ikkagi kas siis nagu geneetiline mingi mõju või, või siis jah, et nad ongi algusest peale olnud erinevad. Sellised lood kuulavad raadiot ja eetris on meie teadvus uudiste rubriik puust ja punaseks rääkisime täna kolmapäeval siin Marge kontsaga Mehhiko asustamise loost ja vanimatest inimrühmadest või siis mõnedest vanematest inimrühmadest, kes sealt siis teada on. Homme võtame ette selle nädala, neljanda ja viimase teema ja see toob meid jälle Eestisse tagasi. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
