Ettekande teinud keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo tentsi sõnul on viimase 20 aastaga Eestis metsade tagavara suurenenud ja kaitse all on veerandmetsadest. Tegelikult mets ei ole ainult puit või, või süsiniku siduja metsa ökosüsteem. Kui ühte osa sellest üle tarbida, siis kogu süsteem muutub. Seal ei ole enam võimalik tagada neid teisi hüvesid, mis inimesele vajalikud on. Kui elupaiga kaovad, siis ei ole ka liike enam. Kui liigid kaovad, ei ole teenuseid. Kõigi nende teenuste jätkusuutlikuks tarbimiseks. On hästi oluline, et täna vastuvõetud otsused ei kahjustaks metsast ökosüsteemi kui tervikut tulevikus. Thingsi hinnangul on üsna hästi tagatud metsa mitmekülgne kasutamine. Samas näeb ta, et metsa teemal on viimastel aastatel olnud puudulik kommunikatsioon. Metsaga tegelevatel inimestel on see teadmine, et kõik on hästi, aga seda ei ole nagu väljapoole kommunikeeritud praegu on lihtsalt, minu arust on suuresti emotsioonidepealse vastuolu üles puhutud. Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan aga rääkis oma ettekandes metsaga seotud haigustest ning tõdes, et metsaraie on positiivne. Kliimamuutuste leevendaja. Kilo muutuste ajal on parim meede tark metsamajandusse hästi planeeritud raie, metsa uuendamine. Loomulikult on selge, et kõik ei ole hästi. Raiete planeerimisega tasub kindlasti paremini hakkama saada ja usun, et seda ka tehakse. Kolmanda eksperdina tegi ettekande Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm. Tema tõi välja, et Eesti on kaotanud viimase 100 aastaga 93 protsenti oma niidukooslustest. Vanu looduslikke metsi on järel vaid umbes kaks protsenti. Metsamaast. Me kardame asjatult, et vanad metsad muutuvad kliimamuutustesse, panustajate elurikkuse hoidmine ning kliimamuutustega võitlemine ja kohanemine ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi, elurikkus aitab meil kliimamuutustega kohaneda ning võimaldab kliimamuutusi ka leevendada. Vanad loodusliku dünaamikaga metsad on suurepärased süsinikuvaru hoidjad ning meie kliimavööndis ka väga tempokad, sidujad. Tänase arutelu algatanud riigikogu keskkonnakomisjoni esindajad rõhutasid, et kliimamuutustega toime tulekuks on vaja stabiilsust, pikaajalist visiooni, mille alusel saab planeerida, koordineerida ja viia ellu tegevusi lühemas ja pikemas vaates. Arvestades Eesti metsa praegust olukorda
