Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 22.-st veebruarist. Stuudios on toimetaja Kadri Põlendik. Tugevad tuuled räsivad Eestit ja veetase on mitmel pool rannikul hakanud tõusma. Ohustatud alad on Pärnu ranna ja jõeäärsed alad ning haapsalu Väikse viigi ümbruse rohuküla sadam. Lääne ranna vallas Karuse kalmistu lähedal tehtav metsaraie kütab kirgi. Vabariigi aastapäeval heisatakse Karulas Atlandi ookeani põhjast toodud Eesti lipp. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel anters Elvas võitsid teatesõidud Norra naiskond ja Prantsusmaa meeskond. Eesti naiskond diskvalifitseeriti, mehed jäid liidritest ringiga maha kolme vahetusega. Ilmateenistus lubab mitmel pool vihma ja lörtsi, tuule kiirus rannikul öösel puhanguti kuni 28 meetrit sekundis. Homme õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss neli, päeval kaks kuni kuus kraadi. Tänane päev on toonud tormituule ja ilmateenistus hoiatab veetaseme tõusu eest hilisõhtul Pärnu- ja Läänemaal. Päästeamet soovitab inimestel viia autod ohustatud aladelt kaugemale ning varuda süüa ja juua, kindlasti laadida täis telefoni aku ja akupangad. Ohupiirkonnas liikumist tuleks vältida, et ennast mitte ohtu seada. Pärnu linnavalitsus paigaldas rannapiirkonda liikluspiirangu märgid, neist tuleb kinni pidada. Missugune on aga olukord Pärnus praegu, sellest räägime nüüd, korrespondent Ester Vilgats siga. Ester kas meri hakkab juba Pärnus tänavatele tulema? No nii hull, nüüd see õnneks ei ole, aga suhteliselt sihuke ebameeldiv ja kole see siiski et viimastel aastatel nii tugevat tuult ja ikkagi nii kaugele tunginud vett seal rannahoone juures ei saanud, sealjuures ei olegi näinud. Aga, aga praegu on täiesti selline, lained on kõrged ja pilt. Ta on ikka väga kohutav. Ja no muidugi võib-olla praeguseks ajaks on nüüd juba politseinikud pannud sinna keelumärgid, et inimesed ei läheks randa. Aga kui meie siis Aktuaalse kaamera operaatoriga seal pärast kella nelja käisime, siis seal oli ikka tõeline laulupidu, inimesed väikeste lasteaiakoertega, kõik tulid seda vaatama, aga nad ikkagi nii tugevat tuult ei osanud arvata, nii et nii kui nad sealt sanserti varjus välja astusid ranna poole nabast greid minema, siis oli selline tunne, et sa lihtsalt ei jõua minna. Lihtsalt puhuksin pikali ja noh, see oli iseenesest kole tänavaautosid täis parkimiskohti ei ole nii mõnus loodust vaadata on ju. Aga seda inimesed ei arva, et näiteks rannapargis on nii palju vanu puid Pariisalutati ringi ja et, et seal võib midagi ka murduda ja seal võivad õnnetused juhtuda. Ja, ja sellepärast siis need tänavad kinni pannaksegi ja meil on kriisikomisjoni, istub koos päästeametis ja ja praegustel andmetel jätkub seda Tourtik ka veel päris kaua, päris mitmeks tunniks, see võib olla, kas üheksa või 10, on see kõrgpunkti, äkki siis hakkab vesiga alanema, et praegu on kuskil 163, mida muidugi tuleks veel mainida, et kui keegi mäletab, et vot sellise 163-ga oli tal juba nii-öelda vesi koduõues on näiteks Pärnu rannaelanikel et siis arvestage, et praegu me räägime siis kõrgusest. Ja et see on siis 19 sentimeetrit nagu madalam vahe on 19 sentimeetrit, et praegune siis 163 on siis lahutada üheksa sentimeetrit on siis toonane Kroonlinna null et siis võib-olla mõni saab aru, et noh, nii suureks paanikaks põhjust ei olegi, et kui Kroonlinna nulli ajal oleks seda 60 olnud et siis oleks juba tõesti vesi kaugemal tänaval. Aitäh Ester, selle ülevaatest. Ka Haapsalus on mereni viivad tänavad, mõnel poolsuletud. Juhan Hepner uuris päästeameti Haapsalu operatiivkorrapidaja Andrus Eltma käest mõnekümne minuti eest, milline on tormi ja tõusva mere veetaseme tõttu olukord Haapsalus. Mis siis praegu siin enne kella kuute Haapsalusse olukord on, et ma saan aru, et te olete siin mõned tänavad otsustanud. Pimeda saabumiseks saabumis eel sulgeda? Jah, et hetkel siis oleme päev läbi monitoorime seda sündmust või sündmuse arengut ja otsustasime siis, et v tõus üks peaks siis tipa olema kuskil südaööl ja selle ennetamiseks siis panime osad tänavad juba siis nii-öelda siin enne pimedust kinni, et kinnises lähevad Haapsalus Sadama tänav ja siis lahe tänav, et siis nii-öelda viigi äärde pääs oleks takistatud nii-öelda katastroofiturismi otsivate inimestele, kes siis ennast seal ohtu paneks. Ma just märkasin ise ka seda ennem seal piirkonnas on tegelikult väga palju autosid, liikusid tegelikult tänast ilma arvestades, ilmselt ei tasuks minna oma autoga nii-öelda mere äärde siis seda asja jälgima lähemalt? Jah, et ka päästeamet on siis oma nii-öelda info teavitus ka andnud inimeste soovitused, et palun mitte siis minna uudistama sinna mereäärsetes aladesse ja samuti ka siis metsa vahele, kus te olete puud peale kukkuda. Ja nüüd praegu jälgite seda, et kas on mingisugune evakuatsioon või asi siin jutuks olnud, et kas, kas see tundub praegu. Meil on võimalus, et meil on ka siis Pärnus on moodustatud ka siis kriisikomisjon ja nemad pingsalt siis monitoorivad. Ja hetkel on siis ka meil ka selline, ma arvan, variant olemas, et koostööpartnerid on meil kindlasti abiks, et kaitseliit, politsei et ka selleks valmistuma. Ja ütleme, on teil mingisugune number ka, et kust maalt alates kui UV tase tõuseb, et kus siis tuleb nagu vaata inimesi ära tooma sealt Väikse viigipiirkonnast. Et hetkel siis Haapsalus on antud nii-öelda see kriitiline piir 160 sentimeetrit, siis üle amsterdami nulli. Ja hetkel siis ilmateenistus lubab meile kuskil seal 170 sentimeetrit veetõusu. Et Ma ise seda monitoorime, vaatame, et kui, kui läheb asi hulluks, siis hakkame neid nii-öelda vee alla jäävaid majasid siis evakueerima. Uurime ka olukorda Saaremaal kolleegilt Margus mullalt. Margus, kuidas tänane torm Saaremaad kohanenud on? No ma ise tulin nii-öelda mere äärest ära umbes poolteist tundi tagasi ja siis ta, see merevee tase oli ikka sellest tavapärasest ikkagi oluliselt kõrgem, ehk et meri oli ikkagi kohata maale tulnud ja just et üle ujutanud sellised rannaäärsed karjamaad, nii et kadakad ja puud kasvasid täna täitsa osaliselt merevees. Ja kui ma küsisin viimased andmed Roomassaare sadamast merevee taseme kohta, siis see oli selline suurusjärk 90 sentimeetrit, üle üle normi, mis siis omakorda on taval tavapärasest üle poole meetri enam, et see poolemeetrine veetõus ongi siis ikkagi olnud ikkagi selline piir mis hakkab juba üle kallaste ajama, samas see kulminatsioon, kui nüüd vaadata prognoosigi järgi, siis see võikski sellisel praegusel kellaajal olla, aga ega ta päris kiiresti nüüd siis alla ka veel ei hakka ikkagi selle prognoosi järgi minema, ta püsib sellises tasemel veel ikkagi suure tõenäosusega nii täna öösel kui ka võib-olla ka homme, aga muudest tormikahjustustest, et nagu eriti rääkida ei ole, sest selline sellised maha kukkunud puud ja on nagu nagu sellise tormi puhul tavaline, seekord on just veetaseme tõus selline eriline ja noh, võib-olla see ka, et mingi pool tundi tagasi oli Saaremaal veel suurusjärk üle 2000 elektritarbija siis ilma vooluta, aga eks sellega kindlasti tegeletakse pidevalt. Pärnumaal asuv Lääneranna vald müüs karuse kalmistu naabruses vallale kuuluvas metsas 280 tihumeetri ulatuses raieõigust. Karuse koguduse diakon ja vallavolikogu opositsiooni liige Meelis malk leiab, et inimeste viimse puhkepaiga ümbruses ei tohiks nii toimetada. Juhan Hepner jätkab. Lääneranna vald teenis 281 tihumeetri raieõiguse müümisega oksjonil 8200 eurot. Suuremat vastasseisu on tekitanud raiumine karuse kalmistule viiva tee ääres. Karuse koguduse diakon ja vallavolikogu opositsiooni liige Meelis malk ütles, et kalmistu lähedal raiumine ei ole õige. Kalmistul käib tema sõnul palju rahvast, jätkab Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Karuse Margareeta koguduse diakon ja lääneranna vallavolikogu opositsiooni liige Meelis malk. Noh, see nende harjumuspärane surnuaeda või kalmistule tulek on, on häiritud praegu noh, ütleme niimoodi, see töö kontekstis, aga ka hiljem visuaalselt jätab sellise halva mulje asjast. Lääneranna vallavanema Mikk Pikmetsa sõnul leiti, et antud mahus raiumine ei ole liiga häiriv. Kalmistule viiva teega piirneva metsa eraldisel säilib Pikmetsa kinnitusel üle 90 protsendi olemasolevast puistust. Kalmistust kaugemal on küll ka kaks väiksemat lageraie lanki, kuid ulatuslikku lageraiet vallavanema sõnul ei tule, jätkab lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets. Emotsioonud suure, võib-olla kui ta väärt oleks, sest noh, jutud, mis siis levivad, on see, et raiutakse nii kalmistul kui kalmistu ümbrus kõik lagedaks, noh, see absoluutselt ei pea paika. Pikkmets nentis, et koosolekud piirkonna inimestega ei olnud. Raie kohta käiva metsateatise kooskõlastasid nii keskkonnaamet kui ka muinsuskaitseamet. Meelis malk ütles, et kalmistu puhul oleks tulnud arvestada, et inimestel on selle vastu kõrgendatud avalik huvi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Karuse. Eesti vabariigi 102. sünnipäeval heisatakse paljude teiste lippude seas ka Atlandi ookeanisügavustest välja toodud eesti lipp. Mirjam Mõttus jätkab. 2018. aasta kaheksanda novembri varahommikul sõidab õppuselt tagasiteel olev Norra kuningriigi sõjalaev Helge Ing Stad suure inimliku eksituse tõttu Sa Malta nafta tankurile. Nato merelaevastikku kuuluv alus vajub seejärel Bergeni lähistel merepõhja. Mõned kuud hiljem käivitatakse ülikeeruline operatsioon laeva merepõhjast ülestoomiseks. 40 tuukri seas võtab päästetöödest osa ka Karula metsade vahel pärit elukutseline tuuker Erki Rätsep, kes meenutabki nüüd paari sõnaga, kuidas päästeoperatsioon välja nägi. Aga see oli kindlasti Norra kuningriigi jaoks üks ajaloo suurimaid ja üks keerulisemaid kogu see laeva tõstmine ja planeerimine. Kõik oli tohutult ootamatu, uste sketi ajasime läbi. Keti lüli on minu pikkune, ma olen üks 90 pääsme 16 sellist ketti läbistas sõjaliselt ülesse põhjast. Tööde ajal käisid tuukrid ka laeva sisemuses. Kaptenisillalt leidiski ergi kapi, mille uksed olid pärani ja kus olid kuhjas kõikide riikide lipud, mille vetesse võis Helge Inkstad sattuda. Teiste hulgas ka Eesti lipp. Veel kord err kiretseb. Kuule oled õigel ajal õiges kohas, siis sa pead oma ära tegema, Georg Lurich või Kross ei oleks seda lippu kuskile sinna vedelema jätnud. Nii jõudis merepõhjas lebanud Lipp lõpuks Lülle mäele edasi räägib Erki elukaaslane ja Lüllemäe kohvikut pidav Triin Vissel. Ma arvan, et seda kas on väga üksikutel kordadel kasutatud või, või ei olegi kasutatud varem, et et ta näeb välja nagu uhiuus lipp. Et ta oli küll mõeldud masti lipuna, meie panime ta nagu selleks, et ta saaks vardasse tõmmata, panime ta lipuvarda külge, ta on pisut suurem ka kui, kui klassikaline majalipp. Et tegemist on sedavõrd erilise lipuga, saab sellest lipust lillemäel asuva kohviku kolme sõsara hõrgutiste kohviku lipp, mis peale pikka ootamist heisataksegi nüüd siis 24. veebruari hommikul hümni saatel esmakordselt veel kord Triin Vissel. Väga uhke tunne on. Meie vanaisad oleksid sellise lipu hoiule võtnud ja selle eest hästi hoolt kandnud. Raadiouudistele karulast Mirjam Mõttus Eesti Rahva Muuseumis algas äsja kell kuus vabariigi aastapäeva kontsertaktus, kus peab kõne peaminister Jüri Ratas. Kolleeg Madis Hindre on seal kohal ja meil nüüd liinil. Madis, kas peaminister kõneleb veel või saad sa juba ülevaate anda, mida ta rääkinud on? Peaminister kõneleb, aga ma juba võin öelda, et kui see on Jüri Ratasele neljas kord siin Tartus vabariigi aastapäeva eelkõnet pidada siis tänane on võib-olla, et nendest neljast kõige tuumakam, kõige sisulisem või fokusseeritum kõne juba on kõlanud sõnum meil tuleb võta koomale tõmbama ja mida ta selle all mõtleb, on kaks asja, esiteks märksõna globaalse kliimakatastroofi lävel olemine, ehk vajadus sellega tegeleda ja siin iseenesest kõlavad ka väga tugevat sõnumit. Ta tuletab meelde ühe päris päris vana mõtte ehk majandusliku tasakaalu seisundi. Sellise idee, kus selline pidev kasumile orienteeritud kasv ei saagi olla meie pikk plaan, et meil peab olema mingisugune teine idee, majandus peaks ennast kuidagi ümber struktureerida, aga muidugi ta ka tõdes koht, ega ta ka ise pole nii sinisiin, see on ikkagi selline globaalne suundumus, mis oleks vajalik ja ei tule täna ega homme, aga aga ükskord meil sellest pääsu ei ole. Ja sellel koomale tõmbamisel oli teine pool ka, milles ta just äsja hakkas rääkima. Ja siin kõlas märksõna ilmajäetus, ehk siis tegelikult seda ta on puudutanud oma eelnevates kõnedes, majanduskasv ei ole jõudnud igaüheni, see majanduskasv on küll eesti viinud üha kaugemale ja ka ikkagi on paljud, kes on sellest ilma jäänud. Ja üks väga oluline sõnum kõlas, et selle ilmajäetuse üks tegelik oht on selles, et need seda ilma kiputakse kuidagi omakorda nõrgemaid ühiskonnagruppe alla surudes, lahendama või suunama. Ja see on ka üks oht, millega siis Jüri Ratase sõnul peaks tegelema midagi sellist, mis võiks olla Eesti edasine suund. Kõne muidugi läheb edasi, kindlasti on ees ka helgem pool ja seda saab rahvusringhäälingu veebilehelt ka näha ja pärast järele vaadata. Sünoptik Silve Grabbi Kaiv annab nüüd ülevaate ilmast. Eeloleval ööl liigub üle Soome lõunasait aktiivne osatsüklon. Ilm püsib tormine. On pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi. Öö hakul on sadu Ida-Eestis mitmel pool tugev, vastu hommikut jääb sadu harvemaks. Puhub edela ja läänetuul kaheksa kuni 13, puhanguti 17 kuni 21 meetrit sekundis, rannikul 14 kuni 20, puhanguti kuni 27, põhjarannikul kuni 30 meetrit sekundis. Hommikul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on eeloleval ööl nullist pluss nelja kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Õhtul Põhja-Eestis selgineb ja sadu taandub Lõuna-Eesti kohale. Puhub edela ja läänetuul seitse kuni 12, puhanguti 14 kuni 18 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 10 kuni 14, puhanguti kuni 21 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja pöördub saartel loodesse. Õhutemperatuur on homme päeval pluss kahest pluss kuue kraadini. Edasi spordiuudised ja Juhan Kilumets, palun. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel antells Elvas olid kavas teatesõidud naiste teatesõidu võitis Norra ankrunaine Marta hoolsburöisele anud viimases tiirus ei eksinud ja tõi tiitlikaitsjana võistelnud Norra finišisse 10,7 sekundit enne Saksamaad. Kolmas oli Ukraina. Regina Oja lõpetas avavahetuse 13.-na, Johanna Talihärm teise vahetuse seitsmeteistkümnendana ja ühel trahviringil käinud Tuuli Tomingas oma vahetuse 16.-na. Grete Gaim jättis püstitiirus ühe varupadruni kasutamata ja eksis tiiru naastes reeglite vastu ning Eesti diskvalifitseeriti. Meeste teatesõidu maailmameistriks tuli 19 aastase vaheaja järel Prantsusmaa. Prantslased tõi üle finishijoone viimases tiirus sakslasest Benedict tollist kindlamalt tegutsenud Guentaanfio Maie. Kolmanda vahetuse järel juhtinud Saksamaa jäi lõpuks alla ka tiitlikaitsjale Norrale, kelle ankrumees Johannes Thingnes Bö finišeeris tänu suurepärasele suusakiirusele teisena 21,5 sekundit pärast Prantsusmaad. Saksamaa oli kolmas. Renee Tsahkna käis trahviringil juba pärast esimest lasketiiru ja lõpetas avavahetuse. 19.-na samuti trahviringil käinud Kalev Ermits kukutas Eesti 21.-ks. Kristo Siimer kaotas oma teise laskmise järel liidritele juba ringiga ja Raido Ränkel enam rajale ei pääsenudki. Laskesuusatamise MM lõppeb homme ühisstardist sõitudega. Lasnamäe spordihallis toimuvatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel võitis naiste 60 meetri jooksu kahel korral isiklikku rekordit parandanud Õilme Wõro eeljooksuajast 7,38 kärpis ta finaalis veel neli sajandikku. Ksenia Balta Eesti rekord on seitse, 29. Võrost on kiirem olnud veel vaid Katrin käärt. Meeste 60 meetri jooksu kiireim oli Henri sai ajaga kuus, 79. Teivashüppe Eesti meistriks krooniti isikliku rekordiga viis, 30 Hans-Christian Hausenberg. Meeste kuulitõuke parima liiander Heil, samuti isikliku tippmargiga 19 17. Naiste kõrgushüppes oli Lilian Durbani võidutulemus meeter 82. Võrkpalli Eesti-Läti ühisliigas lõpeb homme põhiturniir. Tallinna Selver alistas täna võõrsil Pärnu kolm. Üks, liigatabelis on Selver kolmas ja Pärnu viies liiga liider Saaremaa võitis kodus Jelgava meeskonda kolm. Null. Naiste võrkpalli Balti liigas jõudis nelja parema sekka Tartu Ülikool Bigbank, kes alistas veerandfinaali korduskohtumises Milatsi naiskonna kolm. Null. Põhiturniiri võitjad. Altectreidous võõrustab Auscheri need ja tagab võidu korral samuti koha finaalturniiril. Te kuulsite laupäeva, 22. veebruari Päevakaja uudised on veel eetris igal täistunnil kuni kella 10-ni, kena õhtu jätku.
