2018. aasta kaheksanda novembri varahommikul sõidab õppuselt tagasiteel olev Norra kuningriigi sõjalaev Helge Ing Stad suure inimliku eksituse tõttu otsa malt nafta tankurile. Nato merelaevastikku kuuluv alus vajub seejärel Bergeni lähistel merepõhja. Vaid mõned kuud hiljem käivitatakse ülikeeruline operatsioon laeva merepõhjast ülestoomiseks. 40 tuukri seas võtab päästetöödest osa ka Karula metsade vahelt pärit elukutseline tuuker Erki Rätsep, kes meenutabki nüüd paari sõnaga, kuidas kogu päästeoperatsioon välja nägi. Aga see oli kindlasti Norra kuningriigi jaoks üks ajaloo suurimaid ja üks keerulisemaid koguse laeva tõstmine ja planeerimine. Kõik oli tohutult ootamatu, uste sket jäätsime läbi. Keti lüli on minu pikkune, kahe et ma olen üks, 90 ühe ketilülisid pääsem 16 sellist keti läbi. Lihtsalt üles põhjast. Mõistagi oli pea neli kuud kestnud operatsioon kordades keerulisem, tööde ajal käisid tuukrid ka laeva sisemuses. Kaptenisillalt leidiski ergi kapi, mille uksed olid pärani ja kus olid kuhjas kõikide riikide lipud, mille vetesse võis Helge Inkstad sattuda. Teiste hulgas ka Eesti lipp. Veel kord err kiretseb. Kuule, oled õigel ajal õiges kohas, siis sa pead oma ära tegema, et Georg Lurich või Kross ei oleks seda lippu kuskile sinna vedelema jätnud. Norra kindralitele rääkisime sellest, ütles et nendel on väga hea meel, et kui sääst selles tipus saab midagi väga vägevat ja väga ilusat. Nii jõudis merepõhjas lebanud Lipp lõpuks lillemäele edasi, räägib Erki elukaaslane ja Lüllemäe 300. ära hõrgutised kohvikut pidav Triin Vissel. Ma arvan, et seda kas on väga üksikutel kordadel kasutatud või, või ei olegi kasutatud varem, et et ta näeb välja nagu uhiuus lipp. Et ta oli küll mõeldud masti lipuna. Meie panime ta nagu selleks, et ta saaks vardasse tõmmata, panime ta lipuvarda külge, ta on pisut suurem ka kui, kui klassikaline majalipp. Et tegemist on sedavõrd erilise lipuga, saab sellest lipust lillemäel asuva kohviku kolme sõsar hõrgutiste kohviku lipp, mis peale pikka ootamist heisataksegi nüüd siis 24. veebruari hommikul hümni saatel esmakordselt veel kord Triin Vissel. Väga uhke tunne on. Meie vanaisad oleksid sellise lipu hoiule võtnud ja selle eest hästi hoolt kandnud. Meie teeme sedasama moodi, kui saame, saame seda teha ja siis on see väga-väga-väga tähtis ja eriline hoida oma lippu ja oma vabadust. Raadiouudistele karulast Mirjam Mõttus
