Tere, head sõbrad, minu nimi on Taavi Libe ja aeg on lõpetada meie suvine muusikaline rännak läbi Eestimaa. Kas tundsite ära, mis laulu esimesed taktid kõlasid? Täna otsime lõpuks üles Ulila, milles tiks enam kui neli kümnendit tagasi laulu tegi. Aga kui juba seal kandis oleme, siis läheme ka teistest kohtadest läbi. Kõigepealt Tartusse. Me kuulame vikerraadio kuulaja hea tuttava Arp Mülleri isa Aleksander Mülleri laulu Ma varna leiva, tiikskeere vaedasinitele meede. Paneel Eeemmajas on Kreebee. Oleks näinud poleks iialgi ma läinud. Reeoo Hormanismi. Nii laulis legendaarne Mülleri Sass, aga tuleme 21.-sse sajandisse. Peaaegu kümnend tagasi valmis ansamblil Paha Polly lugu. Ma olen Tartu, mis teatud ringkondades pälvis kiiresti kultusloo staatuse. Kuidas lugu sündis, räägib sorrist Lianaku, Ladõnskaja. No me salvestasime selle, ma olen loo 2009. aasta suvel. Me salvestasime tol korral stuudios korraga kaks laulu, tule ja leia ja teine oligi siis ma olen tartu rohkem panustasime selle tule ja leia peale, meile tundus, et see on parem lugu. Ja mäletan, et hästi palav suvi oli ja kuidagi see bändi tegemine tuli eriti hästi tollel ajal välja. Et hästi lõbus oli meil ja selle loome avaldasime siis umbes poole aasta pärast ehk sügisel ja ma mäletan, et tollel ajal ei olnud nagu internet nii kättesaadav kui praegu, et laadisime selle üles ja siis läks tegelikult paar päeva aega, kui ma ise uuesti internetti läksin ja vaatasin, et mis selle looga siis on ja siis ta oli juba hakanud seal päris kiiresti levima, oli väga palju kommentaare ja, ja tagasisidet. Siis läks natuke aega mööda, kui meiega võeti ühendust ja küsiti, et kas on võimalik sellele laulule oleks võimalik muusikavideo teha, et taheti nagu teha, meile. Me ütlesime, et muidugi väga äge, meil ei olnudki ühtegi muusikavideot varem. Ja siis selline mees nagu Jakob itk tegi siis selle video, mis praegugi Youtube'is täitsa nähtav on. Ning video oli ka võib-olla selle poolest tollel ajal eriline, et siis ei ei tehtud selliseid, et kus on nagu sõnu kasutatud ja neid nii väga siin Eestis veel ei tehtud. Ja see video omakorda hakkas samuti väga kiiresti levima, et see oli nagu hästi tore ja väga üllatav meie jaoks. Ja siis see lugu kuidagi elas lihtsalt oma elu, sest ega seda raadiotes ju väga palju ei mängitud, ta ei ole selline tüüpiline raadiolugu, aga internetis ja kontsertidel ta siis nagu kuidagi peamiselt töötas ja selle kaudu levis, kuidas see tekst sündis? Tollel ajal ma hakkasin nagu aru saama sellest, et Tallinnas on nagunii palju võimalusi võrreldes Eesti teiste kohtadega, et noh, iga selline inimene, kes võib-olla tahab, et midagi saavutada, et ta läheb siis Tallinnasse, hakkab neid võimalusi sealt otsima, et seal on lihtsam tööd leida. Ka bänditegemise seisukohalt oleks seal palju kergem olnud ja paljud inimesed seda meile soovitasid, rääkisid. Aga mina teadsin alati, et mina Tallinnasse ei lähe, mulle meeldib tark. Ma olin juba Tartuga varasemalt seotud, et juba keskkooli ajal olin siin Tartu kandis ja siis käisin ülikoolis ja ma olen selline suur Tartu patrioot. Aga samal ajal tekkisid mul ka mitmed tuttavad ja sõbrad, kes olid just Tallinna inimesed ja nemad ütlesid, et nemad siia Tartusse küll kunagi ei tule elama, kindlasti mitte. Ja mul isegi on üks sõbranna, kes ei taha siia Tartusse külla tulla, ta ütleb, et tema jaoks on siin nagu ahistav ja kitsas ja et tule ise Tallinnasse, mina samamoodi ei taha väga sinna Tallinnasse minna, et kuidagi juba, kui sõidad linna piirist üle, siis noh, olemine läheb natuke närvilisemaks, et et ikkagi tahaks natuke rahulikumas tempos kulgeda. Ja siis kuidagi need Need mõtted lihtsalt nagu ühel hetkel ma mõtlesin palju selle teema üle ja siis kuidagi need sõnad sinna paberi peale tekkisid. No räägi enda seoses Tartuga natuke lähemalt. Pressid pärit ei oleks? Ei, ma ei ole üldse siit pärit pärit olema, hoopis Võrumaalt. Olen Võrus sündinud. Aga ma läksin gümnaasiumisse lähte ühisgümnaasiumisse, mis on siis siinsamas Tartu külje all ja sealtkaudu hakkasin võib-olla siis ka nagu rohkem Tartus käima ja Tartuga tekkisid juba mingid esimesed sidemed. Ja kohe pärast seda tuli ülikool kus, kus ma õppisin eesti keelt ja kirjandust ja siis nagu ma ikkagi enamiku ajast veetsin tark ja kuidagi Tartu kasvanud hästi-hästi hinge külge. Aga kas see tempo on jäänud siis tartus samasuguseks kui siis, kui sa olid ülikoolis või on Tartus ka elule on nii palju kiiremaks. Ma ei leia, et ta oleks nii palju kiiremaks läinud. Tartu on ikka vana hea Tartu, et siin on nagu kõike piisavalt, et kui sa tahad mingit meelelahutust, siis erinevaid variante on küllaltki palju. Kultuurisündmusi toimub. Samas sa saad ka kusagil rahulikult aja maha, vaata siin on selliseid suuri parke, kus sa saad rahulikult jalutada looduses. Liiklusummikuid ei ole selliseid suuri nagu Tallinnas näiteks et siin on ikkagi märksa rahulikum ja sa saad näiteks ka sõidad linnast välja ja kohe lähedal on igasugused metsad, maakohad. Ma arvan, et Tartus ei ole elu väga palju muutunud. Mis on su lemmikpiirkonnad või lemmikkohad? Tartus? Kindlasti üks lemmikpaiku kesklinn, vanalinn, kus on alati tore jalutada, kus on väga palju vahvaid ja toredaid kohvikuid. Aga mulle meeldib näiteks ka Raadi mõisapark, mis on väga ilus päikeselise ilmaga hästi mõnus jalutada. Ja no mulle meeldib väga ka Vanemuise teater, mõlemad teatrimajad on hästi-hästi oma omamoodi lahedad. Ja loomulikult Tartu ülikool ja kõik need õppehooned on ka nagu väga sellised kus on alati hea mööda jalutada ja, ja mõelda, et kuidas siis kunagisel ülikoolis käia oli. No kui see laul oli alguses oma elu hakanud elama ja tuli video kuidas siis edasi on läinud, nendel vahepealsetel aastatel? Ma arvan, et ta pigem nagu vahepeal mingite aegade tagant natuke meenutab ennast nagu näiteks praegu, aga on veelgi olnud selliseid olukordi, et ma saan uute inimestega tuttavaks ja siis nad saavad teada, et mina seda laulu olen laulnud kunagi ja siis nad räägivad oma lugusid, mis neil selle lauluga kuidagi seostuvad, et et küll on mingeid hulle pidusid peetud, selle see laul on kuskil taustaks mänginud ja küll on keegi kellelgi olnud ka Tallinnas keegi kallis inimene, kes ei taha Tartusse tulla ja ikka sellised seosed on. Millal sa viimati laulsid seda taha pulli viimane kontsert aastal 2013, see oli Viljandis ilmselt ka selle, selle esinemise viimase lauluna, see tulisest, see sai meil päris kiiresti paika, et et see lugu hakkas meil alati olema kontserdi viimane laul ja inimesed ikka selle refrääni alati kaasa laulsid ja päris tihti tuli seda ka mitu korda. Ei, ta on hästi täita oma seinakapi. Kuradi. Sõidame Tartust välja, aga mitte Tallinna, vaid Valga suunas veerandsada kilomeetrit ja olemegi Elvas, kust leiame eest üllatus-üllatusansamblite vennaskond, sõpruse puiestee ning unenäopüüdjad olulise liikme Allan Vainola kes on kirjutanud meloodia palale üks kord Elvas? Laulu sõnade autor on küll Andrus Aule, aga vainu laul endal on Elvaga seoseid küllaga. Et ühesõnaga minu lapsepõlv oli väga tugevalt Ellvega seotud, et ma elasin Tartus nagu mind kasvatas vanaema, vähemalt esimesed neli, viis-kuus aastat, kui ma lasteaias käisin ja siis seal Elvas on siis meie suguvõsa selline hauaplats või midagi, mis vanaemal oli väga südamelähedane koht ja siis käisime, seda ma, ma ei ütleks, võib-olla me iga iga nädalavahetuse käinud seal niimoodi seda hooldamas, aga, aga väga tihti, et põhimõtteliselt see Elva sealt selle bussi pealt mahatulek ja läbi selle Elva jalutamine nende mändide ja kuuskede all siis see järv ja siis kõik surnuaia miljöö seal, ütleme need elupuud suured elupuud siis mingi oja mingi tagant, kus me käisime nagu vett võtmas kogu aeg, mina käisin seal võtmes valamu, seal riisus ja siis põhimõtteliselt Need vahalilledest iga sihuksed pärjad, seal vedelesid seal ühesõnaga niisugune et Jahkuma, Elvasse või Tartusse satun, siis mul on väga tugevad nostalgilised tunded tulevad peale, et see on niisugune võimas võimas koht minu jaoks. Kui tihti sa nüüd Ellasse satud? No tegelikult mitte kahjuks eriti tihti, et võib-olla kui mõnel kontsertturneel näiteks juhtub läbisõit või midagi siukest, aga ütleme tegelikult viimane viimane kord täiesti juhuslikult sattusin Elvasse selle sellesamase laulu ka seoses, onju, et ühesõnaga ärimees, kes seal Elvas on noh, kes ise elab, elab Elvas või elas Elvas, kellel Kalv on väga südamelähedane, et siis tema märkas seda laulu Are Altraja ja siis me ühesõnaga esinesime uneviidetega seal Verevi motellis oli kontsert ja siis see ongi, see ongi tegelikult viimane kord selline mingisugune juba kolm-neli aastat tagasi. Et siis oli viimane kord, kui ma seal käisin, et, et kahjuks mitte eriti, aga püüan ikka niimoodi sattuda. Selline nagu jah, ütleme aastatetagune laule siis selline rock n rolli žanr või ütleme, stiil on nagu valitud natuke niimoodi muigamised, et põhimõtteliselt see ja siis see pealkiri, et ükskord Elvas, et noh, see on nagu natuke nagu ükskord metsikus läänes või midagi, et ta nagu oleks selline ütleme, selline võimsam kui tähtsam või midagi või, või sisaldaks nagu mingisugust nagu midagi, midagi erilist. Äkki ikkagi minu jaoks sisaldabki, aga et seda läbi pealkirja nagu mõista anda ja siis ja siis Elva on minu meelest üks selline väga rock n roll, koht nagu, ehk siis ta meenutab selliseid natuke selliseid Ameerika mingisuguseid 60.-te sihukesed väike väike linn nagu meeleolud natuke, et seal läheb niisugune üks ilus asfalttee siuke lai läbi Elva siis on seal noh, võimalik seal erinevate paaride näiteks mootorrattaga peatuda ja siis sõpradega juttu ajada, siis minna alla järve juurde vaatama, mis seal toimub, on ju kuidagi sihuke õnneliku, õnneliku meeleoluga linn on siis põhimõtteliselt sai ja mitte mitte selline lapsepõlve taga igatsev, sihuke nukker, laulukene tehtud, aga pigem selline hoogne. Elvast 15 kilomeetri kaugusel Tartu Viljandi maantee ääres asub Puhja, milles asuva tuuliku on laulu sisse pannud Puuluup. Olgu öeldud, et Puuluup on oma looga tekitanud ka pisut segadust, sest tegelikult asub Puhjas kaks tuulikut. Uuem neist on see, mis andis ainest puuluubi loole. Aga vanemast teab pajatada mees nimega Juhan Aasaru. Minu lapsepõlve suved üheksakümnendatel möödusid Puhjas Veski talus, kus siis minu vanaema, vanaisa pidasid loomi, aga keset taluõue oli siis siiamaani on suur hollandi tüüpi puidust laastukatusega tuulik siis nemad oma eluajal olid seal möldrid olnud ja kui mina olin seal väike laps, siis siis neid tiibasid enam ei olnud. Küll aga seal jahvatada, et ikka jahu noh, kuskil kord nädalas küla inimestele ja siis olid need ristiuksed lahti ja siis sai seal vaikselt ringi kolada, vaadata, uudistada puidust masinavärke ja sõjavõimsat hoonet. Mu ema sai seal Assisteerida, aga mina olin liiga pisike, ei lastud, seal oli niisugune elektriaparatuur oli pandud, millega seda jahvatati. Küll aga oli seal selline süsteem, et Need kotid teradega tõmmati ketiga kolmandale korrusele ja siis käisid, plahvatasid, siuksed luugid lahti. Seda sai uurida ja seal kotte külge panna või ära võtta või, või niisama aidata neid vedada. Aga jah, siis need kotid läksid üles kallati kuhugi auku ja siis altarijahu välja. Jõudis jälle koti. Aga toona oli siis juba see tuulik nii suure arengu läbi teinud, et ta töötaski elektri peal puhtalt neid labasid ei olnudki vaja. Jah, mu vanaisa käest küsisin ka, et mis nendest labadest sai, et tema ütles, et need hakkasid ära mädanema ja siis Veski pealmine korrus on niimoodi keeratav, siis ta oli selle keeranud nagu õue pealt eemale veski taha külge ja need olid siis mingil hetkel ära kukkunud. Ja see oli juba enne minu sündimist juhtunud ja siis oli pandud elektriga jahu jahvatamas seadeldis sisse, aga mingil määral need, kõik need vanad asjad on seal alles seal ruumi on palju. Ja oli siis ümber tehtud lihtsalt uuema tehnoloogia peale see Puhja tuulik, millest pajatab puulubi laul, see on üks teine tuulik ja kui ei, kui see koni veski siis minu tuulik on tartu poolt põhjasse sisse sõites vasakut kätte mäe otsast puude tagant, natuke paistab siis puuluubi Puhja tuulik on, kui nüüd Tartu poolt tulla ja Puhja juba jääb selja taha, siis vasakut kätt on jah, elektrituulik on üks esimesi, mis püstitati Tartu maile juba 2006. Turbaväljade kohal lendab seal ringi siiamaani. Kui tihti sa tänapäeval Puhjasse satuvad üht või teist tuulikut vaatama? Jah, ma isegi võib-olla sellest elektrituulikust möödun rohkem, sest et sealkandis elab mu tädi pere ja käin neil rohkem külas. Jah, sellest Puhja tuulikust ma enam ei ole nii palju sattunud nüüd suureks saades. Ja, aga noh, ikka mööda sõites pööran pead ja mõtlen helgele lapsepõlvele. Aga see on seal alles igal juhul ja kas ta töötab ka veel? Jah, minu onu elab seal, ta on alles jah, ega seda väga palju ei kasutata, aga ta ilusti renoveeritud on uus laastukatus sinna ja küljed ka pandud. Et on konserveeritud, enam seal jahu väga jahvatada, et ju siis on võimsamaid masinaid. Kas sa mäletad seda, kui sa esimest korda kuulsid? Puuluubi lugu Puhja tuulik? Jah, kuskilt siis oligi niimoodi raadius, otsapidi jäi kõrva, et kohe ei pannudki tähele, mis lugu see on ja siis siis siis esimene mulje oli ohohoo, et ongi täpselt sellest samast tuuleveskis tehtud laulja siis. Kiiresti otsisin selle ülesse ja siis uuesti läbi kuulates sain küll aru, et tegelikult on elektrituulikust laul, aga tore ikkagi minu jaoks ta jääb ikka. Siis ütleme mõlemast tuulikust laul rääkima, Viljandi folgil olendeid trehvanud ja sa ei, Hiiu kannel. Mulle sümpatiseerib Kööli Stringsi solist ka kasutab seda ja see on äge pill. Ma saan aru, et ta on küll väga tujukas, aga, aga see heli mulle meeldib ja see laula siukse mõnusa kiiksuga. Kaubatormad saabuka. Kes need on? Pakki nõudeparvi? Kolla päikene tellib iga kordil ja vaata. Aga nüüd olen mullilast veel ainult mõne kilomeetri kaugusel. See legendaarne Fixi lugu ei olegi Ulila asulast, vaid ühest müstilisest paigast Ulila suveaiast, mis vahepeal oli lausa oma otsa leidma. Osakaal uuesti elule äratatud. Ulila suveaia arengu on enda kätte võtnud Ülari Toots. Sattusin 93. aastal hälliklubis, mis siis korraldas üritusi erinevaid ja 97., kui ma nüüd täpselt ei eksi, satasin Ulila suveaeda, seal siis toimusid erinevad kontserdid ja diskod ja, ja muud meelelahutusüritused, alli klubi seda korraldas ja mina siis mängisin seal kassette tollel ajal ja juhtisin õhtuid. Ja nii see esimene tutvus hakkaski, siis oli tükk aega vahet ja viis aastat tagasi sattusin ma sinna uuesti ja seis oli see suvad läinud nagu noh, täitsa käest ära lastud, hooldamata ja ta oli täitsa metsistunud. Sealt tekkis selline idee, et võiks ta nagu korda teha, ostsin ta ära ja nüüd olen siis teda neli aastat arendanud. Kellele siis see suvejad kuulus ja kuidas ta sinna Ulilasse tekkis, nii palju, kui ma ise olen uurinud, siis põhimõtteliselt see on ühe mehe algatus olnud. Kunagi jah, ja tegelikult on, algas siis asi 60.-te alguses, kus siis Ulilas oli teadaolevalt on, oli, nüüd on ka veel alles oli elektrijaam ja suur turbatööstus turbatööstusest siis kooriti turvast Mardest ja sellest siis toodeti elektrit, et elektrit siis nii Tartule kui Otepääle Elvale ja siis aktivistid seal kohalike ametiühing ja eesotsas Sulev Žiguliga siis tema hakkas seda aeda dendroparki vaikset rajama ja oligi selline ideed Oressina erinevaid liiki puid, põõsaid, et ma olen siin ka nagu lugenud, aga kõik see kõik ei pruugi ka mul nagu täpselt nagu täpselt teada olla, eks ole, ma olen pannud neid erinevate inimeste juttude kohta kokku. Et kuskil 200 sorti eripuid ja põõsaid oli sellega roosiaiad ja praegusel hetkel on veel alles kaks tiiki. Tuletorn, lauluväljak, erinevad purskkaev, konna purskkaev ja siis olidki nagu lehtlad ja erinevad, sellised istumiskohakesed ja kõik. Ja siis loodigi saad ja siis amet, Ühing kui liikmed, noh kujutage ette, neid, seal oli mingi paarsada tükki kindlasti selles, selles selles turbatööstuses kõik ja need siis aitasid seda aeda nagu hoida, korras ja hooldada. Nii see asi nagu algas ja siis ametiühing siis pidas seal oma pidusid ja loomulikult ka kaheksakümnendatel seitsmekümnendatel olid need peod ka avalikud ja need olid ikka üle Eesti ja ma arvan, et inimesed, kes on siin neli, no ütleme, 50 60 edasi nendele ütled Ulila suveaed, nii palju kui mina olen maininud, siis need nagu kõik teavad seda kohta külas oli vanasti koolimaja ja, ja noh, ela elumajad ja kivimajad, eks ole, need kolmekordsed, et noh, seal oli päris päris suur nagu ütleme, asustus, aga noh, kuna oled turbaostust nagu kinni pandi, ajad läksid edasi ja noh, nüüd on koolimajake kinnises koolimajas noortekeskus ja ja enamus koolimajast seisab nagu tühjana. Et paraku on ta nii, aga näha on, et inimesed järjest sinna rohkem kolivad ja kuna tan linnale lähedal, siis, siis on seal väga mõnus ja mugav ja loodusli lähedane elada, et seal on metsad ja seal on jõgi, Elva jõgi jookseb alt läbi ja kõik võimalused Areng on siis olnud, mis seal seal teinud oled, mis su plaanid oleks? Põhimõtteliselt alguses on noh, nii palju kui ma olen saanud, olen korjanud informatsiooni, kus miski asi paikneb, eks ole, ja püüdada suht oli ligilähedaselt nagu üles ehitada. Loomulikult kui me võtame, suvad, alustas, loodi 61., siis need puud, mis tollel ajal olid väiksed, on praegusel hetkel väga-väga kõrged. Räägime siin viie-kuuekorruselise maja kõrgusest, eks ole. Noh, seda aeda samasuguseks ei saa, aga me oleme teinud uued plaanid. Samamoodi loome sinna istumiskohad, laululava on taastatud siis, kui meie ta saime enda kätte on ja siis ta oli täiesti rüüstatud ja puru pekstud, noh alates sellest, et lauluväljak oli laudadest, hea oli, et katus oli peal, seda säästis aga kõik roppused, padrikusse oli kasvanna täiega võsastunud ja, ja ütlemegi, et kohalike noorte abiga leidsin sealt 14 15 hakkajat noort külaelanikku pluss siis enda sõbrad, hakkasime siis iga pühapäev tegema talgupäevi. Ja nii vaikselt jupp jupi haaval ja järjest seda aiaga nagu ühelt poolt minema, kuni kuni nüüd keskosani välja ütleme kaks kolmandikku on nüüd peaaegu varsti taastatud. Ja niimoodi vaikselt edasi ja igaüks siis kest õiges midagi toome näiteks näit näitajaid. Hake teeradade peale selle me saime maamessilt, mis siis nagu pärast maamessi korjata tee üles ja alti ära, eks ole. Et noh, niimoodi järjest igaüks annab mingisuguse vanuse, kes toob mingisuguseid noh, ehitusmaterjali, mis jääb üle kuskilt, nii, millest saab jälle midagi teha ja loomulikult aed on avatud selles mõttes ning kõigile, et ma ei ole pannud sinna noh, siiamaani ma loodan, et ei, tegid, aga ei ole ka vandalismi veel õnneks. Aga tahakski olla, et aed oleks kogu aeg avatud kõigile, inimesed saavad sinna minna, istuda väga paljud on rääkinud, kuidas nad on seal esimesed kohtingutel käinud ja meenutavad aegu nooruspõlvest, et saavad istuda, saavad grillida, saavad piknikku pidada. Aga see Fixi laul Ulila suveajast kui tuttav või tuntud sinu enda jaoks laulan. Ja seda ma arvan, et seda teavad ka kõik ikka inimesed, ma ise olen ka ikka vanem kui 40, et need kindlasti, kes on Fixi ja Silvi Vraiti laulu kuulan, need teavad. Ja väga paljud on muidugi ma olen kuulnud igasuguseid huvitavaid versioone, näiteks Ulila laulu kohta. Et ega kes ei seosta seda selle kohaga ja noh, paljud võib-olla ei teagi, muide Ulilaid on kaks tükki, üks on veel Lõuna-Aafrikas. Ja, ja näiteks ja siis ma olen kuulnud ka, et aa, see on väga äge lugu uulila seal nagu Ulila, Ulila või laseka nagu hopsti või noh hurraa hurraa, eks ole nagu seostatagi mõned, kes, keda ma olen nagu küsinud või nii ei olegi seostanud selle nagu spetskohaga, eks ole, seal Hollallaavini Ulila eks ole, on minuni jõudnud niisugust tagasisidet. Oled sa kokku puutunud ka kellegagi, kes seda laulu esitasid või, või autoritega? Ja autoritega ei ole, aga Fix'i, nendega, kes praegu on, oleme rääkinud ja ja nendel oli väga hea meel, et, et see, see aednelt ka ellu ärkab, ärkas, sest see laul ongi spetsiaalselt sellele aiale kirjutatud. Ulila loost on aastate jooksul tehtud üksjagu kavereid ja miks see lugu pärineb 90.-te päkapikudisko kõrgperioodist autoriks tiitke yks, aga kuulame ka kasemahlakese ja regati kavereid. Ulila autoritena jõudmine nõuab üksjagu vaeva. Meloodia autor Jüri Rosenfeld elab hoopistükkis Soomes. Aga sõnade autor Juhan sütt on end peitnud päris kaugesse Eestimaa nurka setomaale Lüübnitsa külla. Asi oli, selles, ma käisin Tartu ja Värska vahel noh, mingi perioodi ütlemisele kapitalismi algusest, siis hakkas kõht kasvama, siis oli vaja niimoodi, et võiks midagi ehitada, et noh, selles mõttes, et liigutada Värska kandis nagu ei olnud suurt midagi, siis siis on Lüübnitsa, mis oli sihukene tol hetkel veel puhas vene küla ja siin oli ühteteist võimalik endale soetada ja siis ma lihtsalt tulin, ma olin teine eestlane, praegu on nüüd rohkem juba tunduvalt kuidas sind omaks vaid. Mingit probleem selles mõttes, et siin oli lihtne, esimene tulek oli väga huvitav selles mõttes, et mingi vennikesega sai juttu aetud, see ütles tammurciviot, Ta jättis ta miljoni RJ ja täpselt nii oligi. Joodikud sihukesed asjad, sihukesed asjad, joodikud on kahjuks otsa saanud, need koloriitsed kujud lihtsalt surid välja vaikselt. Ja noh, ta oli alguses ikka väga, väga niisugune reservaat puhas reservaat. Ma tundsin ennast siin mitte võõrana või noh, selles mõttes, et sotsialismi oleme tulnud, kui siin on sotsialism alles, siis ta ei, ei, ei häirinud nimega. Millised nendest hoonetest on sinu ehitatuse? Alles on vanadest, ainult see üks sibulakuul, mis tee ääres on lihtsam oleks olnud buldooseriga maha lükata ja uued teha, aga, aga siis ma ikkagi maja taastasin. Noh, nii et põhimõtteliselt ma lõpetasin just möödunud aastal, ülemöödunud aastal tuli kõik meelde. Aga nüüd on jäänud see, et aga otsast koristama ja otsast teist korda värvima ja vot see on, see ei ole huvitav seal nagu noh alati on ju lihtsam ehitada midagi, kui midagi hooldada. No kui sa ütlesid, et tegelikult sa tulid siia solid, teine eestlane, siis millal siia, siis hakkasid teised eestlased tulema? Igatahes ei olegi tulnud, nad on endale suvekodusid vaadanud, ainult elama ei ole siia tulnud mitte keegi esimene eestlane oligi tohtrihärra, kes järve ääres elas ja siis siis on nüüd riburada, siin on tulnud juurde, aga need on üks Elafist päriselt. Ja no ega siin ongi, kas noori ei ole üldse ja see on sihuke tehanud peale sibula kasvatamisel. Üks kalur, sina kasvatad sibulat? Ei, miks ma pean sibulat kasvatama? Seal on sibulapõllud naabrive minu osa sihukse sellise koha peal, kus on all, nii et siin tegelikult ei saagi kasvada, see on niuke. Noh. Õunapuu on Valge Klaar on 15 aastane ja pooleteist meetri kõrgune. Kui palju siis neid vanu traditsioone, mis, mis siin elab ja, ja mida siin ka kohalikud ikkagi järgivad? Nii ja naa, ma tulin 2005, siis oli kõik olemas, siis oli niimoodi, et õhtul tädikesed panid brokaat pluusi selga, panid kõrvarõngad, panid selle panid kübara pähe dressipüksid, kõpskingad ja siis käe alt kinni, siis küla peal kõnnid ja kõik sihukene oli kultuurimaja on praegu euroremont, tehti, see oli siis ütleme no jälle mingi projekt, kindlasti mingi projekt ja ütleme, ühe teatud erakonna ja kõik sihukene. Aga enne seda oli ta roosa. Tähendab, see oligi see, kui tulid siia sillani roosa kultuurimaja, see oli täielik hoo. Aga see roosa kultuurimaja töötas niimoodi, et pühapäeva hommikul pandi makk käima ja siis vanaema läks tütretütrega, siis lõid seal tantsu ja vot sihuke asi käis veel. Aga nüüd on ta kõik see vaikselt sibulalaat, mis siin käib. No aga see on tegelikult, on ta niisugune kommertsüritus või noh, ta ei ole siukene. See aasta oli vene jaanipidu vana kalurite päev, see on kõik ühel päeval veel mingid ajad tagasi oli niimoodi, et see see kalurite päev või venelaste jaanipäev, see oli ikka nende noh, oligi nagu nende enda enda pidu, aga praegu ta on ikka organiseeritud. Et ühesõnaga, see 21. sajand ja, ja kõik see, see rahamaailm ja see lööb selle selle noh, kuidas nüüd öelda, niisugune kogukondliku või selle asja lõhub ära lihtsa ja pluss muidugi see, et see vanad inimesed põhimõtteliselt noori pole. Mingil määral on kurb, et sihuke koloriit kaob selles mõttes, et ta on ikkagi selle, ütleme kõrval külamisson, peresi, see vanausuliste küla võib-olla seal on säilinud rohkem, ma ei, ma ei ole tolle külaeluga eriti kursis. Aga sina siis elada aastaringselt siin? Viima ei, ei, ei, ma tulen ikka varakevadel, lähen novembris. Novembris pealinnas olla siis on juba raske, detsembris sisaldasid ah jõulud, mis ma ikka lähen. Ja siis jaanuar kevad tuleb külma tulema, aga noh, paar talve ma olen ikka olnud. Talvel on muidugi natuke mage. Suvel on see, et tuled hommikul välja ja lähed õhtul tuppa ja huvitav. Aga räägime muusikast, periood Fixiga, millal sa olid nende tegemistega? Minu mälu mööda on ta niimoodi, et 72 kuni 74 oli ma sõjaväes, 72 oli Elva festival aga siis me olime Ojauruseli pundiga. Ja fiks oli siis niimoodi, et see noh, vana koosseis oli ju lõpetanud laiali läinud, siis nad olid Riho Lilje, Evald Raidma mängis bass ja Land mängis trummi, nad olid kolmekesi. Aga me olime siukse pundiga, kus laulis Tõnu Kilgas, solin selle sõpruse maja punt ja siis oli seal Elva festivalil toimus siis värbamine, siis värvati Land ja Eevald ja Riho värbasid mind ja Tõnu Kilgas. Nii et 72 suvi ja sügis siis me olime juba nihukese pundiga Rajonkas. Siis ma olin kaks aastat ära. Siis 74 tulin tagasi ja siis läks kohe uuesti uuesti siis vahepeal olid seal need Intarsijad ja olid lätlased ja siukest segast perioodi oli. Aga siis oligi, tähendab, see Ulila lugu jääb perioodi, mis oli enne Vanemuise kindlasti ja see oli siis niisugune aeg, kus Rosenfeld mängis Kitrit Eevalt klaverit, Land mängis trummi, Silvi, kas siis juba ilmselt oli? Ja väljak Peeter laulis ja see Ulila lugu ongi niimoodi, et tool ju? Ta ongi võib-olla siis 75 ja see oli noh, kuidas niisugune lugu saab tulla niisugune põhimõtteliselt noh mis on pistmist Ulil, aga, aga see oli. Ma hakkasin meenutama tegelikult ETV Tartu stuudio oli niuke asi Järlik ja joamets, mis tuli ka juba siis. Ja siis nad tegid ilmselt saadet Ulila suveaiast, äkki oligi 75? Seepärast see suveaed oli ju, tegelikult see oli, see oli täiesti naljakas asi selles mõttes, et see oli ühe inimese tehtud asi. See üks inimene oli Sulev Nigul ja too tulla asja sinna tekitas ja seal oli igasugused asjad, seal olid purskkaevud ja seal oli laululava ja seal oli suitsuahi ja seal oli iga noh, ta oli ikka nihuke. Võimas asi oli veel ühe inimese entusiasmist tehtud, hea küll, seal võis mingi nüanss olla, et tal vend oli Olev Nigul, kes oli Tarmeko või metsakombinaadi direktor, no ilmselt mingit mingi seos saab sihukesel asjal olla, seepärast vene ajal ju, ega saab kõikide kuidagi nihverdama, noh ja selle ühe inimese tehtud asi oli see suveaed ja tollesse Tartu stuudio tegi saadet vani, mäletan, ta võiks nii olla. Ega see võikski olla meile üks esinesid teleesinemisi ja siis lihtsalt, et sinna noh, sinna siis oli lugu vaja, siis, aga see kindlasti oli see kindlasti sihuke lugu, mida tantsuhulka näiteks inglise keeles tehtiv väljaku pitsa inglise Filgetoosis udutas. Mis sülg suhu toob, segada, udutas sinna peale, aga siis Jürka loost siis ilmselt tolle jaoks sai see tekst tehtud seal intelt pekstigi jupikese, mina tegin jupikese ja no mingi sihukene tangid, tuletis, ma ei oska öelda, noh, ta on augud. Vot vot nüüd on vaja niuke teha, loovat, teeme siis vot nihukesed või kas ta on, ütleme, pliiatsid välja imetud nimetad asi. Aga oli teil siis toona või hiljem seal hullylas esinemisi ka vä? Ma ei usu, et meie tegime selles mõttes, et seal suveaias käisid, ma arvan, et seal käisid mingid kohalikud tantsupeod ja seal kontserti ikka korraldati. Aga kindlasti kaheksakümnendatel siis kui suveniiriperiood oli, vat siis toda ma mäletan, et siis siis nihukesi kontsert vabaõhukontserti või noh, selles mõttes sai teha. Ja sinna ikka mahtus rahvast võib-olla 1000 näiteks ma ei mäleta neid. Mastaape. Veel, kui sa olid siis tagasi tulnud, olid kõik siis milline see periood oli, kui intensiivne see aeg oli? Tähendab, mul on aastaarvud ja nendega on asi mage, selles mõttes, et mis aastast Me läksime Vanemuise palgal, vot siis olid juht, mis esinemised siis olid, siis olid kontsert ja variant kus üldse pilli sai mängida, kontserti teha, Danzulcal mängida või kõrtsis mängida. Kolm kolm asja üldse oli. Kontserdilt tegid Silad, kontserte, tegid kõik kultuurimajad, kõik komscommid, kõik, noh, kes vähegi oli, mingisugune asutus, see korraldas, siis need esimesed mängud olidki, ilmselt tuli Sõpruse Maja ja ülikooli klubi, võib-olla esimene oligi ülikooli klubi. Sõjaväest tulin, siis hakkasid seal tantsu hulkad lihtsalt. Ja siis mingi hetk tuli. See oli kõik üpris mingi, noh tähendab, ühe näiteks ühe suve sees võis olla väga palju sihukesi elumuutusi ja lühidalt. Siis, kui Vanemuine tuli, siis tuli Viktor Vassiljev sõjaväest Jyrka läksis, juht. Jyrka üritas minna vist, ma ei mäleta, kuidas see asi, kas ta tahtis Moskvasse aspirantuuri minna, kuhu siis rahvuslikul pinnal teda loomulikult, et ei tahetud. Miks spetsialiste Jeruusalemma kasvatada? Aga siis ta läks, tema läks ära, väljaku pets läks ka ära, siis tekkiski siis tuli Viktor Vassiljev, siis tult Toomemets ja siis tuli Priit ja noh, ta oli kõik sihukese mitte pika perioodi. Ja siis, kui ta Vanemuises juba oli, siis siis olid seal koos balletiga, olid mingid kas mingid revüüetenduses, neid oli seal mitu tükki mingi last. Rokkooper oli Bulgaaria päritolu või kuskilt sealt mingi hunt ja seitse kitsetalle. Siis oli veel, Kilgas, oli Vanemuises, need Kilgas oli seal tegev, aga pundis ta ei olnud siis pundis, ta oli kuni 72 või noh, võib-olla siis talle hiljem natuke. Mida see tähendab, et, et te läksite Vanemuise alla? See tähendab seda, et tegelikult ega ametlikult sa töötada pillimehena, oli seal kaks võimalust, kas Eesti riiklik kolm võimalust, Eesti riiklik filharmoonia restoran vot ja siis teater, nitro Ülo Vilimaa ja Kaarel Ird olid vot Vilima siis, võttis veitsis Vanemuisesse tööle meid vormistatud. Lihtsalt nagu orkestrantide pundina sihukest asja ei eksisteerinud ja ülejäänud, kes pundid olid, siis olid, kes oli, mis selle kultuurimaja, kes oli Liviko algess, oli tapamaja all, kes selle kammivabriku all, kes oli, kus nendega neid variant ei olnud ja kultuurimajad olid siis kus olid tantsuansambliga, kui me saime Vanemuisesse, siis me olime siis palgalised pillimehed ja põhimõtteliselt see oli nagu igapäevatöös, teisel juhul sa olid isetegevuslased ja siis käisid õhtul mängimas, see ei oma mitte mingisugust tähtsust, see oli lihtsalt, seda on ilmselt tänapäeva inimesel on võimatu selgeks teha, mis siis toimus. Aga mis siis toimus, üks asi on see, et näiteks kui vaba vabaõhukontserdil oli seal alla 1000 inimese või, või alla 2000, siis see oli noh, siia ei tasu tulla, see on liiga väike. Siis olid ikka ta need mastaabid olid hoopis teised, sellest midagi ei olnud ja siis, kui mingi vaba õhk oli põlved, siis seal oli näiteks 4700 inimest. Tallinna lauluväljak 10000. Praegu on see ju absurd ja siis oli ikkagi niimoodi, et sa võisid mööda Eestit neid. Tartu, Viljandi, Pärnu, Põlva, Võru tähendab, sa võisid neid teha ja igal pool oli ikkagi publikut jätkus, mis, mis praegu on täiesti ju välistatud. Ega siis no ütleme, et hea küll, mingi tsensori värk, see oli sihuke kõik, sihuke. Kahe otsaga siis olid, tollel ajal oli niisugune hüüdlause ettevõtja pundi kinni panna, kes, kes üheksandal mail hümni hakkab mängima või noh, see ei ole segane, segane teema, eks seda mäletavad igaüks, mäletab ise mood. Aga meil, kuna me saime Vanemuise alla, siis meil neid ütleme sihukesi probleeme ei olnu, Vanemuine ega ta ei koormanud, meid siis jagunes, asi jagunesid nagu kaheks need kontserdid, kõik olid nagu haltuurat või noh, need ei olnud nagu Vanemuises said sümboolset palka. Aga aga teenistus oli ikkagi see, mis toimus kontsertide ja siis oli ju teine asi, mis mis praegu on jälle imelik, kui palju oli igasuguseid asutuse pidusid, kus oli igal pool, oli vaja mingi mingi eeskava või kontsert või noh, selles suhtes elu käis väga-väga suure ludinal. Millal sinu jaoks selline aktiivne muusika õlu otsa sai? Põhimõtteliselt ju siis, kui hakkas, ütleme, see kopakate periood, 80.-te lõpp siis toimus mingi sihuke, tegelikult toimus tohutu langus, no selles mõttes, et mitte midagi ei olnud teha. No siis oli niimoodi, et siis siis kui tekkisid need ühesed ja kahesed ja, ja kolmesed pundid ja pulmakäik, mingi sihuke siis pubid ja, ja siis siis oli ju niisugune tohutu vaikuseperiood ja siis tollest ja siis tekkis kapitalism ja siis tuli astuda vastavad sammud. Nii et ütleme sinna kaheksakümnendatel. Nojah siis ta ikkagi jäi juba selliseks pärast siis me veel võrumeestega tegime. Ja Edvin vent lõõtsaga me tegime sellise kolmese pundi veel ja siis tollega sai siis kui tekkis meil siin sai piiri taha rahvatantsuga sinna festivalile, sinna festivale, siis tooli, ütleme niisugune 80.-te lõpp ja võib-olla kuni 92 93 94. Siis oli nihukest käimist veel, aga tooli juba tooli juba muu tegevuse kõrvalt niisugune tuldi lihtsalt kokku ja sõideti sinna, tehti seal seda. Aga oli seal kahju, vahetasin niimoodi, läks, või olid sa selleks hetkeks juba väsinud ka? Okei, Fixi periood oli minu jaoks, Ta oli sihukene periood, aga toda sai kah, ütleme vanemusest sai seitse aastat, mis on juba niisugune noh kriitiline iga on igal alal anda kriitilineiga siis tulid lapsed, siis tuli suveniir selle suveneriga, too oli ju, põhimõtteliselt oli ikkagi siuke tooli vaja äraelamiseks või selles mõttes, aga seal tuli sihuke, et näiteks suve vabaõhukontserdid hakkasid võib-olla mai lõpus peale ja siis olid kuni septembri esimeste päevadeni ja nädalas oli üks vaba siis kujuta ette, kui ja pluss siis veel olid ju igasuguseid jaanipäevad, mis tulid veel siis kolhoosipeod ja asjad need vahele. Et põhimõtteliselt noh, seal sai ühte sama repertuaari uhatud, kui sa seal uhati, ta ikkagi jälle seitse aastat kokku sisaldas, tikand on nii siiber, kui on, kõigest sellest asjast on siiber. Praegu, mis ma siin kuulen, et et tehakse kolmseid ja noh, mängud aga seal oli ikkagi, kui, kui näiteks mingi kolhoosi aastapäeva pidu vist oli niimoodi, et kõigepealt oli kontsert kaks tundi, siis oli anti aukirja, siis uudsid tund aega aktusi ja siis panid kella kaheksast kuni kella kolmeni tantsupulkade otsa. See on ikka tänapäeva mõistes on see ikkagi? Vaevalt keegi viitsib tänapäeval nii pikk pikki kuradi üritusi teha. Nii et selles suhteliselt tast kõrimulguni oli, oli küll kõrimulguni. Sarja hittide radadel jutud ongi sellega räägitud, aitäh kuulamast. Teemaga saate end lähemalt kurssi viia aadressile menu perre, kus on Eesti hittide kaart ja muidugi vikerraadio kodulehel, kus saate järelkuulata eelmiseid saateid. Sarja autor oli Taavi Libe ja lõpu mõistagi originaalsalvestus. Dixia Ulila.
