Mööda Eestimaad ringi sõites võib märgata eiterni katusega majapidamisi või vanemaid inimtühjasid suuri hooneid, kus eterniitmaterjalina silma hakkab. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik mode Saadvee ütleb, et eterniit, näiteks katusekattena pole inimese tervistkahjustav. Küll aga võib inimene oma tervisele karuteene teha. Kui ilma kaitsevahendita eterniiti lõhub või muudmoodi käitleb, jätkab mode saade. Ohtlikkus seisneb pigem inimesele, just et kui inimene eterniidiga toimetab, seda purustades, lendub asbestikiu, tolm, inimene seda sisse hingab, siis need kiud jäävad hingamisteedesse või kopsu kinni, mis võib tulevikus siis alus hakata vä? Kasvajate algpõhjuseks, et sealt tulevad kopsuhaigused edasi. Eelpool öeldule tuginedes ongi Saadvee sõnul oluline, et kodanikele oleks tagatud võimalus eterniiti ohutult käidelda. Seda eesmärki ka keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogramm, mis sel aastal suunatud mitte linnalistel asulatele täidab, ütleb Saadvee. Selle eesmärgiga, et mitte linnalist asulates või piirkondades on jäätmejaamad tihti inimestest nii kaugel, et neil on raskendatud selle eterniiditransport siis viiakse need kogumiskohad või autode ringid inimestele lähemale omavalitsustele, kes sellist taotlust esitavad keskkonnainvesteeringute keskusele. Neil kindlasti tullakse läbi vaadata kogused, millele taotlust küsitakse. Tihti on ka seda probleemi näinud, et omavalitsused esitavad liiga väikese taotluse ja siis meil ei ole võimalik nii palju eterniiti vastu võtta inimestelt, kui seda tegelikult tahetakse. Keskkonnainvesteeringute keskuse projekti koordinaator Enn selgis ütleb, et ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamise toetus on kohalike omavalitsuste hulgas populaarne. Näiteks 2018. aastal sai rahastuse kogumisringide korraldamiseks 18 projekti. Erinevatest maakondadest jätkab Enn selgis. Tegelikult see huvi on hästi suur ja aga oli juba siin, ütleme, et eelmise aasta sügisel oli nagu hästi palju päringuid selles osas, et kas ja millal, nagu saaks uuesti selle tegevusala nagu toetust taotleda. 2018. aasta andmete põhjal koguti toona kogumisringide kaudu majapidamisest erinevaid ohtlikke jäätmeid. Enamuse moodustasid siiski eterniit ja asbest.
