Kõik sooda kesa ja linnud teevad pesa, kus kena metsatukk või vaba Kall, jõulu. Et pesaehituse lugu käib linnu rahvalmitud sugu, äkki on mõni hästi virk ja visa. Küll meisterdab ja vooderda teeb, teisalt ei saa valmis isa ja linnuemo looderda ja pesasid on mitut nägu. Pesa üldse ide kägu. Olgu, nii või olgu naa, pesaga võib saada kogu töö, kuna kodu vajab muna, kodu vaja, muna. Teip deep, deep, deep, diabeet, toks-toks-toks. Tere, head sõbrad, tere. Tere. Kesa laol juhatab meid jälle ühe toreda raamatu juurde. Onu Georgil on see ja raamat kaasas, kus on igasuguseid huvitavaid pilte sees, igal linnul erinev nokk. Just igal linnul on erinev nokkimisel, igal erineval nokal on oma otstarve ka, me oleme sellest kunagi rääkinud, aga siin on nüüd sellised linnud joonistatud kõrvuti, kes elavad kõik mererannal ja seal mererannal on nagu üksteisele konkurentideks toidu pärast. Ja kuna neelus kõikidel täpselt ühesugused nokkade ühesugused jalad nad igatpidi oleksid ühtemoodi, siis nad kõik sööksid ühte ja sama toitu, siukseid, toid üksteise eest ära, aga looduses on asi nüüd nii sätitud. Aja jooksul on kujunenud, et igal loomal on nagu oma nišš või tähendab oma selline koht, kus nad toitu otsivad, näiteks liivatüll, temal on hästi tilluke nokum, sama pikk nagu varblased, natukene pikem, tihase nokaga, ühesugune tema üpris maapinna lähedalt kivikeste vahelt korjamine, ussikesed, tõugud kokku kiivitaja, noh kui on juba tunduvalt pikem ja tema saab mõned sentimeetrid maa seest ka seda toitu leida. Meriski, see on säilinud, kellel on ilus musta-valgekirju, sulestik ja pikk punane nokk ees ja tema on siis ise ka suur juba demonsox suuremaid loomi kätte tema spetsialiseerunud igasuguste karpide söömisel koogib sealt liivased nüüd karpe ja koogi välja ja ja saab nad lahtise päraga. Ja siis kõige pikemate nokkade vigled ja koovitaja, nemad siis saavad oma nokka torkida juba igasuguste ussikest poolt liiva sisse tehtud aukudesse ja käikudesse ja sealt need ussid siis võib-olla 10 sentimeetri sügavuselt välja koukida ja ära süüa, nii et igalühel on nagu oma taldrik, mille peatu sööbeda, teise taldriku peale ei lähe, teises toitu ära ei söö. Ja niiviisi on rand kenasti erinevate lindudega kaetud, kõigil on oma söötja, oma söögisügavus ja niimoodi nad seal siis rahulikult koos eksisteerida saavadki. Kas linnuse nokk on nagu inimesel on nina või näiteks, kui ta selle oma noka sinna liiva sisse pista. Piss tõmbab õhku sisse, et, et koos liivaga seda õhku sisse või. Ei, nendel hästi, pea lähedal on augud noka sees, need on ninasõõrmed, nii et tegelikult see nokk on nagu suu ja nina kokku kasvanud. Ütleme see nina moodustab siis noka ülemise poole ja suu ja lõug moodustavad seal okka alumise poole, nii nad kahekesi siis koos töötavadki ninaaugud tulevad siis selle ülanoka sinna pealähedasse otsa välja ja niimoodi, et kui see noku seal liiva sees, siis hingata saab ka ikka ilmad liiva kurku või ninna tõmbaks, sest see õhk käib hoopis teistkaudu, mitte sealt noka otsast sisse, vaid nokapealselt ninajuure koha pealt tuleb õhk sisse ja saab hingata, aga linnud on, põhimõtteliselt on lihatoidulised või kas uss on liha, kus on liha, kõik, mis ringi roomab ja liigutab, see kõik on liha ja ühesõnaga sisuliselt linnud on röövtoidulised või tiiger või aga millegipärast nimetama kisketeks röövtoiduliste loomadeks neidis murravad maha endaga sama suuri loom, ütleme lõvi murrab seal antiloobue sebra maha, systemon, kiskja kui näiteks koovitaja murrab vihmaussi maha, siis seda enam kiskeksi loed. Tema sööb ussikesi, ütleme nii, aga tegelikult ta sööb ikka liha. Aga mitte kõik linnud ei ole lihatoidulised, näiteks vindid ja leevikene näiteks tema ei söö. Nii et on lihatoidulised ja taimtoidulised linnud. Mõnus on. Ja kui sa nüüd seda raamatut seal uurid, siis sa võid lastele ka rääkida, missugust tabelisse seal lindude kõrval veel näed. Asja küsida, et siin on kanapildid, kaks ühesugust lindu on suula. See on selline valkjas ja suurte uju lestatega ja veidi pardi moodi lind pika nokaga. Ja siis on kormoran, kes on enam-vähem samasugune, ainult natukene saledama kehaga ei ole nii matsakas, nii nagu on see suula. Ja mõlemad nad toituvad kaladest ja siin on siis ära näidatud näiteks kui nad koos elavad, milliseid kalu püüab ükse, milliseid kalu püüab, teine kormoran armastab väga hea meelega lesta ja, ja igasuguseid viisid krevett. Jaa. Aga näiteks ta ei söö peaaegu üldse heeringat, aga samal ajal soolade põhitoiduks on just heeringas ja tuulehaug, see, millel sinised luud sees, on kude vahel poest juhtute ostmas, näete kalal sinised luud, tuulehaug ja seda armastab väga soola. Kas kõikidel lindudel meeldib ujuda? Ei meeldi on sellised linnud, keda kutsun veelindudeks pardid ja haned ja kormoranid ja need on vees ja neil on eriline päranipunäärenud, hoiavad oma sulgi nii, et suled märjaks ei saa ja saavad seal vees hästi elada. Aga teine osa lindudest läheb vee juurde väga harva, ainult siis, kui ta juua tahab, või vahel näiteks porilompide, sa oled näinud varblasi või tuvisid sulistama, siis nemad lähed jalgupidi sisse, natuke puistavad, endale vett peale, pesevad ainult ujuma, nad sinna ei tüki. Ujuda nad ei saa, ka suled läheksid vett täis ja linnud läheksid põhja. Ja mäletad mõnusam, kui oli juttu lindude varvastest ja nokkadestis. Georg rääkis sellest ka, et ühtedel on ujulestad ja tihti Need, kes on sinna vette läinud ja vees hakanud, ujuma, ei taha püsinud, neile tekkinud ujulestad. Mäletan, me rääkisime nendest laukudel vesi kanade jalgadest ja seal hakkavad need ujulestad alles välja kujunema. Tal on nagu tavalised varbad, aga natuke laiemaks veninud aja jooksul need varbaotsad, nii et hakanud ujulist tekkima partidele, hanedel ja suuladel, kormoraalidel ja tutt pütidel. Neil on kohe juba hästi välja kujunenud ujulestad ja nemad saavad ujumisega suurepäraselt hakkama. Miks seda jalalaulu kuulata ja kuulame või nokkade lollus kolon nokkade laulu siis saab sel ajal lehte keerata. Tokk tokk, NATO selgus saameloos nukk on suu ja nina. Tokk tokk. Kui keerasime lehe ette, kus on siin suur suur lind, jaanalind? Ja see on jaanalind ja see on praegu maailmas elavatest lindudest kõige suurem ja see on sellepärast tore pilt, et siinsamas ja pildi peal on ka üks koolibri kimalas kolibri kes on joonistatud nüüd võrdlevalt selle jaanalinnuga siia. Ja jaanalinnu silm ja kimalase koolibri on täpselt ühesuurused ja see kimalas koolibri kaalub umbes neli grammi. Jaanalind võib kaaluda 150 kilo. Nii et mõtle, kui palju erinevad need kaks lindu oma suuruse poolest sealsest linnu maailma suurim ja linnumaailma väikseim. Ja see väikseim on täpselt meie kimalaste suurte kimalaste suurune, kujuta ette nii tillukest lindu, tema on vist ainukene, kes suudab tagurpidi lennata. Jah, tähendab mitte tema ei ole ainuke, kõik kolivrid suudavad tagurpidi lennata ja paiga peal lennata, nii nagu helikopter lendab ühe koha peal. Ta suudab imetrikke tehasel lennus, aga ma arvan, et tänava kolib lihtsalt pikalt rääkima ei hakka, vaatame neid pilte. Sinu edasi, oi vaatan, pingviinid ja kotkad on kasin veel. Ja siis on nagu väike rekordite raamat siia üles joonistatud see pingviin, keiserpingviin ja siia juurde on siis märgitud, et tema merelindudest kõige raskem ja kõige kogukam merelindudest üks väiksemaid On üks vehkleja, kes siis siin kõrval pildi peal lendamas on, need on siis nagu merelindude kõige väiksem ja kõige suurem esindaja ja on teine pingviin ka joonistatud ja tema kohta on kirjutatud, tema on merelindudest kõige kiire mõju ja see on üks, valgesin pingviin ja maa peal liigub kõige kiiremini lindudest, jooksu, kägu, California jooksu, kägu, demon, tohutu nobejooksja. Võib-olla osa lapsi on näinud multifilm või kus on kaks tegelast, alailma võitlemas üksn koiott, kes on õnneta, püüab seda jooksuge kuuese pidevalt kätte saada, teeb fantastilisi plaane, seda kunagi korda ei lähegi, kägu jookseb ideest minema. Lennata ei oskagi, oskab küll, aga talle meeldib paremini joosta. Sedasama kägu. California jooksu kägu on siis selle multifilmikangelase prototüübiks nii nagu mõni elav inimene mõne filmikangelase prototüübiks olnud ise selle hind on selle multifilmitegelase prototüübiks olnud. Mingid märgid on juures ka nagu üks on mees linde, teine naislind, üks punakas. Kas Aadi naised on punakad siis nagu. Ei, naised alati punakad ei ole. Lindude maailmas kutsutakse seda mees lindu isa linnuks ja, ja naislindu ema linnuks nad erinevad tavaliselt isalinnud on tavaliselt hästi värvikirevad ja hästi silma. Ma ei tea, kas nad edevad on, aga värvikirevad silmapaistvad, aga emalinnud siuksed, hallikad ja tagasihoidlikud ei torka millegagi, silmanokad on neil ühesugused nokad on jah, nokk ei ole nii oluline selle kauniduse juures tähtsam Londonist need ilusad siledad suled ja selle värvikirevuse kisa nüüd vaata kui ilus ja terve ma olen ja valige mind välja oma poegade isaks, aga emalinnud kahvatu sellepärast et tal ei ole nagu mõtet ennast väga nähtavaks teha, sest kui ta pesa peal istub ja need poegi välja haub ja ta on hästi nähtav, tuleb räpane, sööb ta ära ja ei tule neist poegadest udutuhkagi välja. Mere peale tuleb rebane. Ma üldiselt mere peal pesitseb väga vähe lindu, enamus nendest lindudest pesitseb kuiva maadel saarte peal rannikul, mujal ja puhtalt seal mere pool ulpima. Mõnede üksikute lindude pesad, näiteks üks hulljulge merel elav lind, on tuttpütt, demode pesa sinna avavee peale. Aga enamik teisi lindude kuiva maa peal. Sa vist ilmselt oled lugenud seda muinasjuttu, miks tuttpütt sinna vee peale ulpima pesaga jäi? Ja aga siin Kosklad on tegelikult sellepärast joonistatud, et nende kohta väidetakse, et nemad on maailma kõige kiiremat horisontaallennul. Lendavad linnud, aga pikeerijatest kõige kiirem on muidugi rabapistrik, tema on ka siia üles joonistatud, kui ta tiivad kolmnurkselt kokku paneb ja ülevalt alla sööstab, seda võib arendada kiirust kuni 360 kilomeetrit tunnis. Ja samal ajal on see siis ka üks Ameerika metskurvits, kes on maailma kõige aeglasemalt lendav linn, tema lendab vaid 15 kilomeetrit tunnis, nii et noh, see on umbes nii, et kerge sörgiga jooksis talle järgi. Aga siin on üks suur suur linn, pea nagu kiilakas. See on maailma kõige suurem röövlind andide Condor, kelle tagant varastab siis võiv, röövib Tai röövida. Röövlindudeks kutsutakse jälle neid linde, kes söövad teisi linde. Need ei kutsuta enam liha toidulisteks või kisketeks, lindudeks kutsutakse röövlindudeks. Ma ei tea, miks neid röövlindudeks kutsutakse, nad tegelikult ei röövi mitte midagi, nad päris ausalt ise püüavad saagi kinni. Või nagu sa andide kondor, tema on veel ausalt, tema raipetoidule, tema vaata kuhu midagi maha, nii et läheb ja korjab seal lihtsalt ära. Sööb siis loodusepuhastaja, jah, sanitar, kes kõik jäänused ära koristab, mis kuhugi jäänud, on? Tema kõrvale, see on üks maailma kõige väiksem röövlind Borneo haugas vaevalt 10 sentimeetrit pikk, sellepärast ta on maailma suurim ja maailma väikseim röövlid kõrvuti joonistada. Aga kui ma nüüd lehte keeran, siin enam pilte ei ole, aga siin on lindude rekordite raamat kirja pandud, kui suured nad on ja kui palju nad kaaluvad ja nii edasi. Natuke võiks see sõit ette lugeda. Jah, näiteks kõige suurem muna jaanalinnul see võib-olla siis peaaegu 18 sentimeetrit pikk ja kaaluda juba peaaegu kaks kilo 1,78 kilo või näiteks väiksem muna selsamal kimalase kooli bril, kellest me juba täna rääkisime. Selle muna pikkus kuus millimeetrit kaalub 0,25 grammi, noh, ma arvan, seal seda kaalu ette kujutada, siis sulekene laskekaalukausi peale, siis võib umbes selline kaal ja siin on näiteks toodud ka sellised andmed, et kõige suurem pesakond on põldpüü-l võib olla kuni 19 muna, seal muna kurnas ja ka meie sinitihane rekordlindude hulgast pesahoidjate lindude hulgas demose kurna suurus on kõige suurem, ta võib olla kuni 11 muna. Kunnase pesas. Lyndon, kes lendab 36000 kilomeetrit see on seal. Tiir finiir ja tõesti aasta jooksul teeb 36000 kilomeetri pikkusel on peaaegu ümber maailmamatkade, puhasta jooksudel. Kõige suurem lind on kondor 14 kilogrammi. Sedasama Condor, kellest me juba rääkisime, kõige suurem röövlind. On see kondor, lindude hulgas on suurtrapp kõige suurem, tema võib kaaluda 18 kilo ja luiged jää talle ka palju alla 16 kiloga erinevad luigeliigid seal meie kühmnokk luik näiteks ja laululuik ja need kõik on raskekaalus. On ka veel, kes kõige sügavamale sukeldub 81 meetri sügavusel. See on ameerika ring. Ameerika jää Kaur ja jää kaur on see 80 meetri sügavusel, aga näiteks siin on ka teine rekord. Kui kaua võib vee all olla keiserpingviin? Tema võib ujuda vee allilma pinnale tõusmata peaaegu kaks, poolsada meetrit ja olla vee all 18 minutit. Kui see on ikka juba päris kartust äratav, nagu kana juba peaaegu noogutada kalu kätte tahab saada, kes seal vee all on? Kalad on tema põhitoidus, siis ta peab ikka kaua vee all püsima. Mõnedel lindudel 10 millimeetrit on lopic seal hästi vähe. Ja see on sentimeeter, see ei ole mingi eriline suunis. Aga siin näiteks on ka pesarekordit ja suurim pesa, mida praegu teatakse, on ameerika merikotkas, tema laius võib olla kolm, meetrite sügavus kuus meetrit, noh, see on juba suurt auku. Kaob. See on tõesti võimas pesa. Ja näiteks on mõned kangurlinnud, kes teevad siis pesa, millel on 300 erinevat sissepääsu seal juba nagu Lasnamäe maja, kus on 218 korterit. Huvitav, kas lift ka on ogarad lifti ei ole, aga kuidas nad kõike üles leiavad seal oma pesaaugu, meil on numbrid seal ukse peal ja ja on erinevad trepikojad, sa tead, et vähe trepikoja jätad meelde, aga seal trepikodasid ega mitte midagi ja ometi leiab ta oma korteri üles. Räägitakse siin munadest ja linnulastest, kes kõige kiiremini. Kes saab lennuvõimeliseks? Need on siis mõned kanalised, need on nii, et niipea, kui poeg on munast välja tulnud, nii ta oskab kohe lennata. Kuivab ära seal ja tõuseb, lend saputab ennast, jah, jah, lendab ja lendab, aga näiteks siin sa ütlesid, et on öeldud, kui kaua üks või teine rind Hauxis see kiivi haub 84 päävama mune peab kolm kuud istub pesa peal kannatas olema tõesti hirmus kannatus. Aga millal ta söömas käib? Nad aeg-ajalt käib pesa pealt ära, öisel ajal käib, sööb kõhu täis ja tuleb, istub jälle kannatlikult edasi ja seal on vist sellepärast, et Kiievil on oma kehasuurusega võrreldes kõige suurem munapeaaegu umbes neljandik kehast on see muna suurus. Ja noh, kui sa istud sihuke pisike lind ja Suur Muna kõhu all, siis lihtsalt seni, kui jõuate ära soojendada ja korralikult ära haududa, kulub tõesti palju aega ja sellepärast see aega nii palju tal kuluqawest. Siin lingil põnevaid asju kirjas. On ja siin on veel selliseid huvitavaid rekordeid, näiteks kui vanaks linnud elavad? Minu meelest sellest me ei olegi rääkinud üheski saates üle 100 aasta elab ka ainult ronkadest. Nii et andmed ja ongi, aga siin rekordite juures ei ole ühtegi Ühtegi ronka kõige pikemaealiseks linnuks. Selle raamatu järgi on kuningalbatross, kes elab 58 aastat vanaks aga näiteks tuttavamatest, lindudest, varvulistest rekordimehed on meil hästi tuttavad linnud, näiteks musträstas võib elada 20 aastat vanaks ja sama vanaks elada. Kuldnokka kuldnokk on üllatavalt pikaealine lind. Aga näiteks minu jaoks on üllatav, et meie hea tuttav ja tavaline lind, rasvatihane võib elada ka 15 aastat vanaks. Ja on elanudki 15 aastat vanaks. Sest sellised pisikesed linnud tavaliselt elavad kaks-kolm aastat. Neli aastat on juba tõesti lindude juures, vanaisa iga, aga 15 aastat, see oleks umbes samasuguse kaliibri, kui ütleme inimeste hulgast. Mõni elas 300 aastat äkki vanaks. Ja head sõbrad tänaseks teame lõpetama. Jah, nii huvitava jutu peale jääme jälle pooleli. Nojah, tänaseks siis sellest raamatust nii palju ja ma arvan, et mõnikord võtan jälle see raamatu kaasa, siis räägime juba nendest põnevatest lindudest, sest tegelikult me ei ole ikkagi nende huvitavate liikideni veel jõudnudki, vaatasime ainult algust või üldosasid raamatust. Aga kui sul on väga palju selliseid liike, mida me võib-olla kunagi eesti keeles enne maininud üldse ei olegi? Väga ajab mina ootan põnevusega seda ootamist, kui sa võtad jälle uuesti selle raamatu kaasad. Aga järgmisel nädalal on meil natuke teistsugused jutud, nii et Kuulmiseni nädala pärast, et aega. Ei tea. Alla väga käimine on tôesti siililegi selge.
