Ei tea, iial jookseb alla mööda käimine, see on tõesti siililegi selge. Doc Doc. Lindu teel olla. Nõnda küüsilmina kas Nokon suu või nina. Tokk tokk selgus saameloos Nokon suu ja nii na. Tokk tokk. Tere, head sõbrad. Tere. Tere jälle. Tere. Täna on jälle see mõnus päev, kui siin on siilipoiss mõnus, on Georg ja Georgil kaasas suurtaks raamat. Lindudest see on seesama raamat, mida peab, ükskord vaatasime meeme ühe lehekülje peale, peatume rääkisimegi aint nende lokkadest ja lindude jalgade ja et kui paljud igal linnul erinev nokk on ja kui palju jalgu järgnevate lindudel on ja millest me täna räägime. Täna räägime juba kevadise mol teemal, räägime sellest, kuidas linnud pesa teevad, kuhu nad nüüd teevad ja missugused need pesad välja näevad ja nii edasi lindude korteritest ja elamispinnaprobleemidest. Nii nagu lehes kirjutab Nojah tegelikult võib-olla ei olegi nii vara sellest rääkida, kevad, ehk hakkab varsti kuskilt paistma juba ka. Kuigi mõni lindist ei hooli sellist üldse, veidi jääb talveks ka pessa. Ja nii see on hakata nüüd kusagil kuuse ladvas pesa tegema, keset veebruarikuud võeti veebruari algusest peale. See on täiesti sihuke hullumeelne ettevõtmine, minu meelest, aga seal nii nad on juba aastatuhandeid võib-olla isegi miljoneid teinud ja näib, et see asi läheb neil korda ka. Nii et selle tõttu käbilinnud näiteks peaksid praegu pesa tegema, õieti juba pojad kivist väljas olema. Ja õige pea hakkab ronkade pulmamänge, varesed, künnivaresed ja hallvaresed hakkavad pesa tegemise peale mõtlema ja ja need pulmamängud hakkavad teistelgi lindudel peale, nii et ma arvan, see aeg ei ole üldse kaugel enam, nad teevad ennem pesasid, lähevad pulma või vastupidi. Üldiselt on vastupidi, et enne peavad pulmad, hakkad pesa tegema, aga näiteks rasvatihasel on see asi tihtipeale nii, et rasvatihase isane hakkab juba ka veebruarist kõva häälega laulma ja lapse sitsikleidi laulu kõva häälega. Kui mõni emane, tema lauluostuga huvi hakkab tundma, siis rasvatihane viib ta enda poolt välja valitud pesa juurde või õieti selle koha juurde, mida ta arvab, pesaks pidavat seal enamasti mingi õõnsus ja siis ema lendu tuleb ja vaatab ja kui tal õnnestub sinna sisse minna ja seal ennast sisse seada, siis ta võib selle kosjalauluga vastu võtta. Aga vahetevahel juhtub nii, et näiteks seal ei olegi muud kui õõnsus, kuhu pool pead vaevu maju sisse mahub sellel emalinnul ja muidugi sellise kosilase laulu peale teist korda enam see emalind ei reageeri, vaid ta läheb, otsib, pane selliseid, kes ikka oskab ka pesa välja valida. Kas selles raamatus on kõik maailmapesad, mida maailmalinnud oskavad teha, või on siin ainult need pesad, mis Eestimaalinnud on suutnud välja mõtelda? Siin on tegelikult erinevaid pesatüüpe maailma erinevatelt lindudelt, aga ma ei julge küll öelda, et siin nüüd kõik pesad oleksid kõik tüübid olemas, mis võiksid olla, siin on mõned näited ainult erinevatest pesatüüpidest. Kuidas linnud pesi, teevad ja hakkab seal muidugi peale taolistest lindudest, kes üldse pesasid näiteks pingviinid keiserpingviin ja, ja kuningpingviin, mõlemad on sellised, kes ei saa pesa teha, siis pesitsevad lumetormi keskel seal Antarktika sügavustes ja seal ei ole seda pesa millestki teha, kui sa just lumestada. Eskimonni klutt ei hakka endale ehitama, seda nad vaesekesed ei oska teha ja ainuke viis munast poeg välja haududa, niiet võtad. Mul on kaks jalga pesa põhjaks ja paneb muna sinna peale, venitad kõhunaha suure kõhunaha üle selle muna ja hoiatada seal kõhu all soojas ja seal jalgade peal ta välja haudki. Ja see ongi kogu see pesa ja hiljem poeg ka, vaeseke on seal jalgade ümber jalgade peal päris alguses kõhunahavoltide sees. Nii et pingviinid on ise nii pingviinid kui ka pingviinipesad. Jah, just need suured liigid, aga pingviine on palju liike, mõned neist teevad päris korralikke pesi osa pesitseb kurgudes, Need on need sulatavad pesitsemiseks Austraalia rannikule niietega pingviin ainult ei ole seal kusagil Antarktikas, vaid need on ka mujal maailmas Aafrika lõunarannikul ja Austraalia rannikul ja Lõuna-Ameerika rannikul ja seal nad teevad ka teistsuguseid pes ja need Antarktika luulet, pingviinid, nemad tõesti mingit pesa ei ehita. Kes on oma muna, polnud näiteks kaljunuki peale, seega ei viitsi teha vist pesa, mõtlesin, ei tea nüüd kas on tegemist viitsimisega või on tegemist sellega, et seal ei ole nagu pesal erilist mõtet või ei ole pesa võimalik millestki teha. Sest kui ühel kaljul pesitseb näiteks 10000 lindu korraga, et igaüks nendest lindudest saab selle pesa teha ainult mingi kaljunuki peale, ümberringi on palju vett. Nii nagu nende arktilises vetes olevatel linnulaatadel on siis seal ilmselt ei ole, lihtsalt pesamaterjali ei ole ka tarvet seda materjali kogutavaid pesa. No saab ära kasutada just need kalju endid, kaljunukid sinna munetakse erilise kujuga munad, hästi pirnikujuline muna. Ta ei ole üldsegi nii ilusa kauni kujuga nagu kanamuna või hanemuna pardimuna on ühest otsast äärmiselt terav ja teisest otsast selle niimoodi välja venitatud, nii nagu Pirn tõesti on. Ja sellel on üks eesmärk. Nimelt see muna veereb ainult ümber oma telje, tähendab see peenike otse paigales, jäme ots keerleb ümber selle peenikese otsa ja niiviisi see muna ei kuku maha, kui näiteks keegi ettevaatamatult mööda traavi pea jalaga lükkab, seda munas muna hakkab ainult ühe koha peal tiirutama. Aga maha ei kuku üle selle kaljunukk ja nii jääb see linnumuna terveks ja siin on Kawelliks pikkade jalgadega tarn. Kes seal see pikkade jalgadega lind, flamingo ja tema pesa on tõesti nagu torn, ta ehitab savist, see on tegelikult nagu väike vulkaan umbes samasuguse kujuga. Ja see poeg on siis selle vulkaani kraatri sees, istub õieti need munad alguses hiljem siis poeg kaanse kraatri sees ja nad pesitsevad kolooniates, nii et seal võib olla tuhandeid väikesi vulkaan üksteise kõrvale, kõik istuvad seal rõõmsasti üksteise kõrval nende vulkaanide peal need flamingod ja hauvad siis sealt välja poeg ja siis on tegelikult kaunis vaatepilt, flamingod kõik ilusad õrnroosad ja kujuta ette, 1000 torn roosat lindu üksteise kõrval kusagilt kõrgelt ülevalt alla vaatad selle peale, see on väga kaunis vaatepilt, kas need pesad sarnased või ei ole näiteks kuidas ta ära tunneb näiteks 1000 väikse pesa seast oma korteri. See paneb mind ka ausalt öeldes imestama, mismoodi nad ära tunnevad, ilmselt nad oskavad ikkagi seal nii hästi orienteeruda ja ja suudavad mingite neile tähtsate märkide järgi oma pesa ära tunda, võib-olla seal päris pesa juures isegi natuke lõhna järgi tunneb ära, et see on minu, minu enda pesaga. Aga ma kardan, lindudel on lihtsalt selle pesa suhtes nii terav silm, et nad oskavad mingite vaevumärgatavat erinevuste põhjal kindlaks teha, et see on minu ehitatud ja ja mitte kellegi teise. Noh, see on seesama probleem, nagu näiteks hiinlastega on kui meie vaatame hiinlasest, nad on kõik ühesugused, kollased, pisikesed ja ei oska nagu suurt vahet teha, kõik ühte nägu. Aga hiinlastele ilmselt samasugune lugu neile valgetega, nende jaoks on valged kõik ühte nägu ja ei oska neil suurt vahet teha. Sama probleemi võib tegelikult tõsta üles ka sealt kaldapääsukeste pesa koloonia koha pealt, et noh see on ka kallas on igasugu mulk täis ja et äkki nad võivad ka valesse auku sisse lennata suure hoo pealt. Ma arvan, et meil on väga hea nägemismälu ja nad mingit meile jaoks vähemärgatavad kas taimede või puujuurte järgi, millegi, mis sealt juurest maha võivad rippuda või ka värvi järgi liiv on ka erinevat värvi erinevates paikades suudavad seal oma pesa ikkagi meelde jätta. Aga üks pesa tundub olevat nagu parv vee peal, et mis, see võib ka ju äkki minema ujuda. Jah, see on tuttpüti pesa üldiselt, see on tõesti sihuke uju, pesa ehitatakse parve põhimõttel, aga päris minema ta ujusest tehakse roopilliroo või siis kõrkjate vahele pesa ja nii et osanes pilliroogadest kõrkidest pesast ka läbi ulataksid ja need on nagu ankrud, mis hoiavad seal pesa kinni, lahendamine, mõjud sihukesele kalda sisse teinud ja see on jäälinnupesad, nii nagu kaldapääsuke uuristab pesa kalda sisse, niga jäälind uuristab poolemeetrise, mõned isegi kuni meetri pikkuse käigu nokaga sinna liiva sisse sinna lõppu teeb siis pesakambriga pojad ilmale tulevad ja kus munad on. Aga mõned linnud ise ei viitsi midagi uuristada, näiteks mõningatel troopikasaartel on mõned tormilinnud ja mõned väiksed Alba trossid, nemad kasutavad näiteks küülik kurge hea meelega küülikute puru ja siis albatross ronib sinna sisse pesitsema. Aga samal ajal näiteks rähnid on selliseid, kes kunagi kasuta kahte korda ühte korterit tajub iga aasta endale uue trepoosisse, jätab järgmiseks aastaks maha ja siis hea meelega, mõned teised linnud ronivad sinna sisse ja, ja teevad oma pesa vanasse rähnipessa. Kas kuldnokk on see, kes ka ei viitsi oma pesa teha ja viib oma munad näiteks näiteks sõber tuvile väljahaudumiseks? Kuldnokk päris nii ei tee, niidab ta kägu, kägu, kägu on jah, niisugune, kes muneb võõrasse pessa selliseid linde, tegelikult on maailmas rohkemgi. Käo sugulasi, kes samamoodi toimivad, on umbes 70 erinevat liiki ja need kõik teevad nii, et poetavad oma muna võõrasse pessa, aga sellel on tegelikult väga sügav põhjus olemas. Enamikul lindudel, need munad valmivad väga lühikese aja jooksul nelja-viie võib-olla päeva jooksul või nädala jooksul. Ja siis mõõdetakse nüüd hunnik mune pessa, jäädakse kohe hauduma. Käolon erinevate munade valmimise vahel tihtipeale nädal aega ja siis, kui ta ootaks ära, kuni esimene muna on pessa munetud ja lõpuks, kui viimane ka sinna juurde saab, siis esimesed on juba mädamunaks muutunud. Sellisel asjal ei oleks nagu erilist mõtet, sellepärast tema andis oma elu sättinud teiste teenete kasutamisega. Aga keegi väike lind paistab olevat selline rätsepmeister. Ja ta on sõna otseses mõttes rätsepmeister, sest tema pesa tegemiseks õmbleb kokku oma terava nokaga taimekiude kasutades kaks suurt lehte, traageldab nad kenasti kokku ja siis pesa teeb 102 lehe vahel kutsutaksegi vahel ka kuduja linnuks ja mõned kangurlinnud teevad jälle koos, põimivad kõrsi kokku ja ehitad siukseid ühiskortereid. Tõesti, mitme 1000 korteriga ühismaju puu otsas on pesa seal mitmele-mitmele 100-le linnule ja siis igalühel on oma sissepääs, nii et nad teavad täpselt, kust tema sissepääs on, aga see ei ole mitte liiva sisse õõnestatud nii nagu kaldapääsukeste, vaid tõesti nad koos kudunud selle hiiglasliku pesa sinna puu otsa ja siis igaüks on suutnud meelde jätta, kus sissepääs sinna pessa. Ja siin on üks huvitav pesa veel, see on salakaanson pääsukese sugulane Hiinas ja Jaava saartel elutsevat pääsuline ja tema teeb pesas hüljest. Ja see pesa on tõesti niimoodi läbipaistev ja hangub sülg, mis sinna heina külge jääb. Ja sinna pessa munetud munad, seal kasvavad pojad üles, hiinlased on avastanud, siis on väga hea toit ja käivad siis neid pesi korjamas ja söövad neid hea meelega. Ma ei kujuta päris hästi ette, mis maitse sellel toidul võib-olla või mis toit see üldse võib-olla, aga ju ta siis hea Anguneid käiakse sellistest üksikutel saartelt ja kõrgetel kaljudel kogumas, neid pesija ja restoranidesse viiakse. Aga kui nad niimoodi teevad sinna liiva sissepoolemeetrise käigu, aga kas see kokku ei varise kuidagi vä? Randrist oskavad kuidagimoodi president ka nii teha, et enamikul juhtudel võib-olla vahel harva võib juhtuda mõni õnnetus, aga enamasti ikka neid õnnetusi ette ei tule ja nad saavad rahulikult pojad välja haududa. Aga mis puutub näiteks sellistesse pesadesse, mis tehakse puu otsa, siis nendega võib küll sellist asja juhtuda, tuul neid maha puhub pisikeste laululindude pesi või siis oksad ära murduvad, näiteks suured röövlinnud, tihtipeale teevad aastaid-aastaid ühe sama koha peale pesi ja lõpuks see oks, mille peale on see pesa tegema hakkasid, ei pea enam vastu murduks pesa raskuse all ära, sellepärast et suurimad pesad võivad olla seal mitu meetrit läbimõõdus ja kaalud ikka võib-olla isegi Bonn või isegi rohkem. Ja see lõpuks murrab selle oksa maha ja siis võib kogu see lind koos poegade pesaga alla prantsatanud, laseb puu otsast. Aga enamikul juhtudel ikkagi läheb see õnneks ja näiteks kangurlinnud need, kes ise punuvad, need pesad sinna puu otsa teevad selliseid, nagu ripuvad kotikesed sinna puu otsa, kus nad siis pesitsevad nemad, kui nad oma pesa teevad, siis nad alati proovivad selle oksa tugevust, nad teevad, käivad sellise ümmarguse raami ja seovad seal kõvasti sinna oksa külge kinni ja siis hoiavad noka ja jalgadega sellest raamist kinni ja siputab tiibadega hirmsat moodi, nii et proovi, et kas ikka oks peab seda ehitist kõike vastu ja rebivad teda igatpidi ja kui ikka see raam seal kinni püsib ja alla ei kuku, siis ehitada pesa edasi. Nii et linnud teatud siukseid tugevuse proove vähemalt osa nende hulgas teeb ka, ega nad päris huupi sisse kolima ei hakka. Aga pesade sees on ju munad ja munad, on väga põnev maailm selles mõttes, et neid on ju iga värvija, iga mustralisi. Ma tean igal juhul, et mõned inimesed koguvad mune. Ja aga praegu seda enam teha ei tohi, linnumune koguda ei tohi ja see on nüüd ühel meelel, nagu vastu võetud otsus, et selline kollektsioneerimine tuleks ära lõpetada, sellepärast et ega muidu poleks selle vastu kellelgi võib-olla midagi. Neid linnumune võiks edasi koguda, aga kõik kollektsionäärid, tahad oma kollektsiooni neid haruldusi saada. Ja viimasel ajal on just nende haruldaste lindude munad kollektsionääride silmis omandanud sellise erilise tähenduse ja siis mõned jälle teenivad selle pealt palju raha, käivad rüüstamas haruldaste lindude pesi ja kujuta nüüd ette, kui maailmas on näiteks 20 andi Condorit olemas üldse ja nemad munevad aasta jooksul pessa 15 muna ja kollektsionäärid sealt veel viis tükki ära võtavad ja seal muidu niisama veel viis tükki hukka läheb sisse, lind sureb varsti välja ja vot selliseid õnnetusi ei juhtuks, siis on kokku lepitud, et linnumuna kollektsioneerimine enam soovitav ei ole. Aga muidugi, Need munad on tõesti kaunid ja nad on väga erivärvilised, sõltuvalt sellest, kuskohas see muna paikneb. Kui ta paikneb näiteks turvaliselt puuõõnest, siis enamasti see muna on kas valge või kollakas-sinakas tal mingit erilist mustrit ei ole. Muster ilmub muna peale, siis kus pesitseb maapinnal või, või sellises kohas, kus on munad. Kui vaenlastele hästi näha, siis see muster on peal selleks, et see muster aitaks muna ära peita nähtamatuks muuta. Ja enamasti see muster sulab ühte just selle maapinnaosaga kus pealse pesa paikneb. Ja selle tõttu nad nii ilusad kirevad. Tihtipeale ongi, et nad jäljendavad selle maapinnamustrit, kus kohas pesa paikneb. Fotot vaadata, siis ei teaksid, et on linnumunad. Võiks arvata, et vääriskivid. Ja kuni hästi proosaline olla siis ilus muster sinna peale, see tuleb siis, kui muna hakatakse munema. Muna hakkab sealt linnusest välja tulemas, enne seda vahetult ilmuks muster sinna muna peale. Ja see ei ole tegelikult mitte midagi muud kui seal igasugused surnud rakud ja jääkained, mis sinna peale pritsitakse. Mis selle linnupunamustrid lõpuks moodustavad need romantiline väljanägemine, aga väga proosaline taust on kogu sellel. Aga millest tuleb värv, vaatan, et selle pildi peal on üks muna, on igal juhul väga ilus kollane ja teine on hoopis selline sügavsinine, üks muna on hoopis nagu hall või metallivärvi. Ja noh, see värv tuleb ka nendest pigmentidest, mis muna juhast siis eraldatakse selle munakoore sisse ja kui need pigmenti üldse ei ole, siis enamasti on valget värvi need munad või kerge hallika määrdunud hallika tooniga. Aga kui on erinevaid värvaineid sealt kehast eraldatud sinna muna peale, siis kujuneb see värv välja ja erinevate nende pigmentide kombinatsioonid moodustavad munavärvi. Aga kas kõik linnumunad on seestika valge ja siis kollase rebuga? Ja seda nad küll kõik, et nad on väga üheplaanilise ehitusega, seal mingit varieeruvust ei ole, nad on seest ikka enamasti samasugused. Kanamuna aga siin kohapeal mõnus on, mis sa arvad, kui teeks ühe mõnusa muna laulu punalaulu ja teeme? Kõik loodud kesa ja linnud teevad pesa kus kena metsatukk või vabakalju. Pesaehituse lugu ker linnurahval mitut sugu on mõni hästi virk ja visa küll meisterda ja vooderda, teeb teisal pesa valmis, isa ja linnuemo looderda. Pesasid on mitut nägu. Pesa üldse ide kägu. Olgu nii või olgu naa, pesaga või pesa ta kogu töö, kuna koduva ja muna kodu vaja muna. Deep deep, deep, deep, deep, deebeepteek, toks-toks-toks. Täna me jõudnud jälle see raamatu kuigivõrra edasi nüüd ühe lehekülje pöörasime sellele jutustamise käigus, aga üldiselt me oleme ikka selle 400 leheküljelise raamatu 16. leheküljel alles, nii et me võime ilmselt kunagi veel teda vaadata. Sellepärast, et maailmas on igasugu põnevat Ja siin on tõesti igasugust põnevat ja ma arvan kunagi edaspidi ühe saate võiks teha linnu maailmarekordite peale seal igasuguseid põnevaid rekordeid on. Kes on kõige suurem, kes ehitab kõige suurema pesa, kes muneb kõige suurema muna, kellel kõige suurem silm ja ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, seal on igasuguseid asju. Ja teeme rekordite saatega. Ka täna jälle, siis jääme kuulmiseni.
