Ei tea, iial, jookseb alla mööda käive, on Taeti siililegi selge. Tere, head sõbrad. Tere jälle ja mulle pakub eriti huvi see põnev kaart, mille Georg on laua peale lahti harutanud. Minu arust on see üks eripära, need kaart, sellepärast seal on kõik nagu maailmas olema, peaks, aga kuidagi valet moodi või teise koha pealt ma mõtlen neid Mandreid ja meresid. Tegelikult see on tükike Põhja-Ameerikat, mis on veel omakorda tükkideks jaotunud ja siin on siis see aeg, kui Põhja-Ameerika oli erinevatest osadest kokku saamata sellisel kujul, nagu ta praegu on ja selle kaardi peal, nüüd on näha, kuidas siis tollel ajal 80 miljonit aastat tagasi see maailm välja võis näha ja näiteks Gröönimaagi paiknest põhja Ameerika põhjaosa küljes peaaegu ja üks osa Põhja-Ameerikast triivis kusagil eemal keset Atlandit ja see kaljumäestikuosa oli hoopis teises servas oma ettetükina ja seal imelik aegusse, mandrite triivi täies hoos ja kliima oli üpris soetest dinosaurused, nagu te teate, armastavad sooja. Kuid ei tea, siis te vähemalt teate, et roomajad armastavad sooja ja ei taha külmal ajal suurt ringi käia, need lumerästik naljalt ei näe, aga kevadisel ajal või sügisesel ajal, suvest rääkimata antastikuid üpris palju võite nendega kokku saada. Nii seal soojal ajal, uskuge või mitte, aga Gröönimaa oli tollel ajal soeni, seal elasid dinosaurused, jalutasid seal ringi ja sõitja ajasid oma dinosauruste asju Kanadas ja Alaskal ja igal pool seal võis dinosauruseid kohata. See muidugi on natuke imekspandav, aga selline see maailm välja nägi ja siin kaardi peal lisaks sellele, et see maailm on nii imelik ja tükkideks võetakse, Põhja-Ameerika on väga palju selliseid loomi joonistatud, kellega kohtuda küll eriti ei tahaks. Siia on siis joonistatud need erinevad saurused, osa nendest, kes elasid vees ja osa siis nendest, kes elasid maismaal ja terve rida selliseid, kes olid nagu poolest saadik vees ja poolest saadik maismaal. Neid on igasuguseid, nagu me hakkame selle kaardi ülevalt nurgast peale, sest seal on näha koledate sarvedega luukilpidega dinosaurused, keda kutsutakse sära topsideks, Priit Saratops on kolme sarviline ja tetra säratops ja nii edasi. Need on igasuguseid fantastilisi nimesid nendele antud vastavalt sellele, kui palju need sarvi seal kilbi küljes on. Ja see sarvedega kilp tegelikult oli neile kaitseks kaela kaitseks kiskjate dinosauruste eest. Ja nii nagu te ilmselt osa hommikulehest juba lugeda võisite Peeter Ernits artiklist. Nii on olemas maailmas selline rusikareegel, mida koledama ja Sarbilisema väljanägemisega sealdinosaurus on seda rahumeelsem rohus Õijalikum, tema elu viison. Ja mida vähem neid kaitse ogasid tal peal on, seda kiskelikum ta enamasti kipub olema. Siis on just suurte hammastega ilusa sileda nahaga ilma igasuguste ogadeta türannosauruse ja temast natukene väiksem tas Pletto saurus, kes on umbes pool selle türannosauruse pikkusest türannosauruse on siis maailma kõige suurem kunagi elanud lihasööjasaurus. Tema pikkus oli 15 meetrit, see Spletas aurus, tema pikkus oli 10 meetri lähedal, nii et kolmandiku võrra väiksem. Aga kui pildi peal vaadata, siis ta näeb sama hirmuäratav välja kui see türannosauruse. Ja lisaks on siis natukene väiksemaid Alberto sauruseid siin kõrval väga hoogsalt jooksmas. Nii et need olid ka siis lihasööjad, kirjutatakse nende kohta, et nad on ka üpris verejanulised lihasööjad. Aga samal ajal siin on sellised kummalised. Kõige rohkem meenutavad nad neid hiina draakoneid, kui toetab muinasjuturaamatuid, lugenud seal autorid on kirjeldanud neid draakoneid, nad minu meelest just nägid samasugused välja suurte harjade ja kaunistustega seal pea küljes ja, ja ka seljal. Ja need olid siis taimtoidulised, saurused, kes elasid veekogude lähedal ja sõid kõikvõimalikke taimi, kusjuures tuleb meeles pidada, et tollel ajal ei olnud olemas veel õistaimi, selliseid, nagu te kõik tunnete, teatavaid, olid olemas sõnajalad ja ja samblad ja ilmselt sõitsid neid sõnajalgu ja samblaid. Ja siis need Bachi, Tseefalosaurused ja Hadrosaurused ja nimed on neil kaunis jubedad antud, neid on raske väljagi öelda, meelespidamisest rääkimata. Aga nemad olid suhteliselt väiksemad, seal mõned paari meetri pikkused ja mõned 11 meetri pikkused ja siis üks Edmonton aurust üle 12 meetri pikk. Aga näiteks oli ka selliseid rohusööjaid, kelle pikkus oli kolossaalne. Näiteks 23 meetri pikkune Alamo saurus way seismosaurus, kelle nimi juba ütleb, et seal piimide kohut tulemusest seismo viitab maa värinatele pärisemisele ja ja see on nagu kõige pikem saurus, keda tänapäeval teatakse. Tema pikkus olevat 50 meetrit olnud peast sabani, kuigi see saba oli tal hästi pikk ja, ja pea oli ka hästi peenikese kaela otsas, nii et ega ta vist väga raske ei olnud, aga pikkust oli ta küll tublisti kohe. Nii et need rohud, sööjad, saurused olid siis suuremad. Tundub küll nii jah, et nad rohusööjad suhteliselt suured, kuid nii lihasööjate kui rohusööjate hulgas, nii nagu praegugi, näiteks imetajate loomade hulgas on suuri lihasööjaid, joon pisikesi lihasööjatel, suuri rohusööjaid on pisikesi rohusööjaid, nii oli nende sauruste hulgas täpselt samamoodi. Nii et selliste raudset reeglit nüüd küll ei ole, et kõik rohusööjad olid suured ja kõik lihasööjad olid väiksemad. Kuigi üldiselt jah, on nii, et ega lihasööjad tavaliselt nii suureks ei kasva kui rohusööjad rohusööjate hulgas. Peab olema ikka suuremaid, kui neid lihasööjaid on. Millegipärast loodus on need asjad niiviisi seatud. Aga oli lihasööjate ja rohusööjate hulgas mõlemate hulgas neid suuri ja tillukesi. Muidugi need ei elanud kõik ühe selle osa peal ja nende elanud ka kõik ühel ajal siin maa peal. Mul on siin kõrval üks teine kaart veel, mida ma kahjuks ka ei saa näidata, seal on näha nagu mingid selliseid triibud ja siin on triibud, tähendab siia joonistatud kaardi ülaosasse kolm maakera erinevatel aegadel, kõige esimene on siis 200 miljonit aastat tagasi maakera pilt siis järgmine on 150 miljonit aastat tagasi, viimane on siis 74 miljonit aastat tagasi, see on umbes sellest ajast, millest see suur kaardki siin kõrval on. Aga varasemal ajal oli see maakera hoopis teistsugune. Näiteks 200 miljonit, et aastad tagasi Triiase ajal Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika, Austraalia ja ühte otsapidi ka, isegi Aasia seal küljes kõik koos üheks suureks tervikuks koondunud, seda kutsutakse pankehaks ja kui te mäletate, kus me rääkisime sellest suurest paugust ja ja maakera arenguloost õieti selle sarja algussaadet siis seal me rääkisime ka sellest pangea olemasolust. Ja tollel ajal juba elasid esimesed saurused ilusaid Spriyasest seal 220 210 miljonit aastas tagasi ja neid on leitud siis praeguse Euroopa territooriumil ja Gröönimaa territooriumil, tollest ajast ja veel ka India territooriumilt ja, ja Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast, nii et nad olid juba üpris laialt tollel ajal levinud, aga nad olid siis suhteliselt tillukesed. Esimesed saurused, keda tuntakse, on suhteliselt väikesed ja kõige vanemsaurus, keda praegu teatakse, kelle luud siis üles leitud on, elas 228 miljonit aastat tagasi. Ta oli suhteliselt tillukene, pealuu mahub ära inimese pöidla ja nimetissõrme vahele kaheksa 10 sentimeetrit võis siis maksimum, selle pealuu pikkus olla ja tema nimi oli, eur Raptor. See on siis kõige vanemsaurus, kellest me midagi teame. Tema elas just sellel mandril, siis mis oli ühtseks tervikuks pange hea ajal siis kui kõik ühtse tervikuna, aga muidugi sauruste õitseaeg oli, see kuulus juura ajastu siis kui oli Kondvana manner seal siis Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India olid nagu veel koos teatud määral ja Põhja-Ameerika ja euroopolid eraldunud Lauraasiaks tol ajal siis elas kõige rohkem neid erinevaid saurusid. Tänapäevaks on leitud 350 erineva sauruse luud. Ja Põhja-Ameerikas on üks paik, kus siis on leitud 35 erineva liigi luid ühelt väikeselt territooriumilt. Kas neid luid on leitud päris igalt poolt üle maakera? Ei, neid päris igalt poolt ei ole leitud, neid on leitud väga palju. Põhja-Ameerikast on leitud mõnest paigast Lõuna-Ameerikast. Teatud osa on leitud ka Euroopast. Näiteks vanim luuleid ongi tehtud euroopasutena, vanim teadaolev dinosauruse luu, mis on leitud, leiti aastal 1676 ja see siis leiti Euroopa lõunaosast. Ja kummaline on see, et seda loosis ei peetud mingi looma luuks, vaid arvati, et hiiglase luu ja ja ta oli muuseumides vist paarsada aastat või isegi rohkem varustatud sildiga hiiglase hiidinimese luu. Ja alles hiljem jõuti selleni, et dinosaurused kunagi olemas on olnud, siis klassifitseerida see luugamis siis seal, kui 1676. aastal leiti dinosauruse luuks ümber, aga ta oli alguses hiiglase Luuna. Aga te olete sellega meeldikusse, meie Eestimaalapikese lään oli. Ta oli siis tolle Lauraasia mandri küljes ja ta oli ilmselt üks väheseid kohti Euroopast üldse, mis vee alt väljas oli maismaa osas suur osa Euroopast tol ajal oli täiesti vee all tema oli siis vee alt väljas ja paiknes võib-olla kusagil seal Lapimaakoha peal. No praegusel ainult, et kuna maa poolused oli ka tol ajal teises kohas, siis seal ilmselt oli üpris Soelisest juura ajastu oli suhteliselt soe rajast sellel nii Euroopas, kui kas Lavraasia kogu Lauraasia mandrid ja selle tõttu siis oli tollel ajal Eesti aladel ka kliima päris soe. Alati, kui ma mõtlen dinosauruste peale, siis tuleb silmade ette nagu selline pilt, et, et kõik need erinevad dinosaurused tatsavad ringi suures sõnajalgade soises metsas ja siis osa ujuvad vee peal või vee all ja mulle kunagi mõtelnud selle peale, et dinosauruste hulgas oli liiki, kes elasid ühes kohas ja elasite siis teised liigitele teises kohas, nagu meil on need Indias on ühed loomad ja Aafrikas on teised loomad ja Austraalias on teised loomad. Et kas dinosauruste ajal oli ka see nõndaviisi või, või olid ikkagi kõik mestis koos kõik korraga. Rei dinosauruste hulgas oli ka nii, et olid ilmselt Lauraasia mandriliigid, hoidkond, vana mandriliigid, nii nagu kängurusid, ei ole mujal kui Austraalias, nii ilmselt ei olnud ka need Lauraasia dinosaurused seal Kondvanal Kondvana dinosauruseid seal Lauraasia mandril, sest neid eraldas meri, see oli suur ja sügav, seal vahel võisid elada küll sellised vees ujuvad dinosaurused, kes kord olid seal Lauraasia ranniku lähedale, kord Kondvana ranniku lähedal, aga mandritel ilmselt olid erinevad liigid. Ja muidugi see aeg on nii pikk, ilmselt nii seal ühelgi teisel mandril ja, ja ilmselt ka seal pan kehal. Siis kui see mandrite triiv toimustel Bon kehal ja Lauraasia ja Kondvana teineteisest eraldusid, siis see tõi endaga kaasa ka suuri vapustusi. Ilmselt osa dinosauruste liike suri välja, teised tulid nende asemele. Ja kuna see areng oli tõesti 100 miljonit aastat, siis see aeg on nii pikk, et me ei oska seda ette kujutada, mis selle jooksul võib kõik juhtuda. Kujuta ette, kui inimene on olnud maakeral kuus miljonit aastat, mis inimese arenguga kõik on kaasnenud siis mis võib juhtuda? 100 miljoni aasta jooksul? On väga raske ette kujutada, sest kogu imetajate seltskond siin maakeral on olnud tunduvalt vähem aega, kui dinosauruste valitsemisaeg kestis. Ja mõtle, milline sigrimigri ja segane seltskond seal imetajate hulgas välja kujunenud on poole lühema aja jooksul, nii et seal dinosauruste ajal võis olla ka kõikvõimalikke ja ma usun, et see 350 liiki, mida meie tunneme, on kaduvväike osa sellest, mis neid tegelikult olemas oli. Aga ma ei tea nendest lihtsalt mitte midagi endiselt suurest osast me ei saagi enam kunagi mitte midagi teada, sest vaevalt, et me et kõik nii õnnelikult ära surid, nendest mingisugune kivistisi alles. Aga kuidas selle kliimaga tol ajal ikka oli, kas see kliima oli siis igal pool ühtlaselt mõnusalt troopilised soe? Kindlasti ei olnud me võimelised ainult ette kujutada ja oletada, sellepärast et kliima kohta järelduste tegemine on suhteliselt raske. Mina kahjuks ei oska praegu öelda, ma oletan, seal pidi olema soe, kui seal dinosaurused elasid, sellepärast et nemad olid kõigu soojased loomat ja vajasid normaalseks elutegevuseks teatud. Mismoodi need dinosaurused ikkagi ilmale tulid ja kui suured need pojad olid? Suurematel emadel olid suuremad, munesid suuremaid mune, mõned olid seal jalgpallisuurused, ütleme mõned olid kanamuna või hanemunasuurused, seal oli väga erineva suurusega mune. Ja kui sa suudad nüüd ette kujutada, kui suur olend sinna jalgpalli sisse näiteks mahub, siis sa suudad ette kujutada, kui suurselt need dinosauruse pojad olid. Kanapoja suurused olid osa kindlasti, osa võis olla väiksemõõdulise kana või võib-olla isegi mõned väikese hanesuurused. Aga see jääb kõige pikema laps, missugune see oli? Et seda ma ei julge nüüd öelda, ma arvan, et see võis olla paraja hanesuurune, aga ma ei tea, kas selle suurem sauruse mune on leitud ja kui suured need munad võisid olla. Ma ei ole kusagil kohanud andmeid selle kohta. Eluigapidi küll ikka vist päris pikk olema, et nad sellisest hane suurusest sellisteks pirakateks kasvasid. Ja ma arvan ka, et nad olid küllalt pika elu eakaga, kuidas oskad öelda looma kohta, kellest sa oled leidnud võib-olla kaks sääreluud ja kaks hammast kui vanaks ta siis täpselt elas ja me võime ainult arvata, noh, võrreldes näiteks tänapäeva roomajad ega tänapäeva krokodillid, mõned võivad elada kuni 100 aastat vanaks kasvada selle 100 aasta jooksul siis 10 meetri pikkuseks, noh, oletades, et dinosauruste kasvukiirus oli võib-olla natuke suuremate, 50 meetri pikkuseks, nad kasvasid kogu elu jooksul, mitte nii, nagu inimesed võimetad loomade teatud vanusesse. Kas lõpeb äravaid rooma, et tal on see kasv selline, et see kestab kogu elu ja arvata võib, et kui ta ikka 50 meetrit pikaks kasvasid, siis ta võis ikka olla 150 võib-olla paarisaja aasta vanune, kõik oletused. Aga nüüd on selline lugu, et me peame oma juttu siinkohal katki jätma, aga ma mõtlen, et äkki me võiksime kuulata veel seda dinosauruse pesa, laulu, mille me mõnusoniga laulsime. Ja nüüd on kõik meil kindlasti olemas. Laul, hakkame kuulama, ma veel ütlen, et paarkümmend aastat tagasi leiti sellise sauruse nagu Hadrosauruse pesija ja mune Nende pesade-munade uurimisel siis teadlased tegid kindlaks, et vähemalt Hadro saurused olid väga hellad ja hoolitsevad vanemad ja hoolitsused, nii nagu linnud hoolitsevad oma poegadest, nii hoolitsesid need saurused ka oma järglaste eest. Võib-olla see lauluhääl on hea mõelda seal poegade eest hoolitsemise peal. Ma kujutan ettesauruse maja, eks temalgi maja on olnud vaja, see on kui tohutu harakapesa juura, ajastu, troopilist pesa. Kõige kõrgem sõnajalg on võtnud ta enda, laadsete ja saurusele õnnest õhetav sest pojad on saanud kartma ja kaitsema kohakus kisada ja kiusata sauruse isada. Ja on nagu suur sauruste onud, poisi ukse auk isegi kaalukis tonn ja okil on avar, kui silmapiir saurustes ahtrist, isegi hiil on kõrge, kui keskmine elevant ja koristustöödega oli ainet, sest ei, suures kodus on tolmgi suur ja milline olla võiks Kauruste kuul ei kujuta ette keekivist. Oh seda ilma imelik. Aga saurusel suurus, mis sobib, miks muidu ta pesasse sauruse papa aias laurusema ja möirata pojad nüüd jätame ja söögiaeg oli jõudnud kätte ja vedas teile, käterätte pole leiutatud veel. Rääkimata seebist, rääkimata seebist, rääkimata. Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge. On tõesti siililegi selge.
