Pärnakad teavad hästi, kuidas igal talvel, kui jää kandma hakkab, läheb harrastuskaluritel pidu lahti. Ahvenad tulevad siia püüdma ka lätlased ja neid on lahel ja jääl isegi rohkem kui kohalikud. See talv on olnud siiani täiesti jäävaba ja ahvenal on olnud selle võrra lihtsam elu. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli spiilev. Tegelikult on ahvenaga lood üsna halvad siin praegu Pärnu lahes ja lähiümbruses. Et juba neljas aasta järjest on kalurite saagid kukkunud ise saakide kukkumine on ikka täiesti varupõhine, et lihtsalt seda kala ei ole ja tekivad uued põlvkonnad, ehk siis nende noorkalade arvukus on siin järjestikustel aastatel olnud tavapärasest oluliselt madalam, nii et see on väga hea ahvenavarule, et neid püüdjaid siin oluliselt vähem on olnud sel talvel. Piilev ütles, et jää puudumine on olnud hea kutselistele kaluritele, kes saavad oma mõrrad jäävabas vees püügile panna. Aga ega neilgi kerge ei ole olnud. Sel talvel, sellepärast et sügisest saadik on yks torm ajab teist taga ega siis sellises turmavas meres ta saaki saamas käia pole lihtne ja risk on suur Kabüünistele, et igal juhul selline talv ahvena varu jaoks on tõenäoliselt ikkagi hea. Aga kuidas on lood meie rahvuskala räimega rannas räimepüüki ei toimu, küll aga mehed algust teinud juba tükk aega tagasi tindi püügiga. Ja on küll praegu Pärnus juba kalapoes saadaval, värsked ja, ja oma rannatinti suuremat lindipüüdjaid on ka praegu, viivad just sisse oma püüniseid, suuremaid püüniseid, nii et tindihooaeg on juba alanud, et linnas peaks juba kergelt seda värske kurgilõhna tunda olema. See, et rannas räime püüda, ei tähenda, et Eesti inimene peaks oma rahvusgalatasin istuma. Räime tuleb praegu täiesti aktsepteeritavad koguses, siis traallaevadel, kes toovad oma kala ju ka siiakanti ja läheb ka poodidesse turule müügile, niiet värsketraal räime on küll saadaval siit samaselt Liivi lahest ja ka Läänemere avaosast. Ester Vilgats, Pärnu.
