Alates 2016.-st aastast toimub ehitus- ja kasutuslubade menetlemine üksnes ehitisregistris. Statistika järgi kasvab registrisse lisatavate dokumentide maht aastaga kahekordselt. See tähendab ehitusregistrisse lisandub igal aastal lisaks vajalikule teabele ka palju seesuguseid andmeid, dokumente, mis süstematiseerime ata kujul ning millega kellelgi pole tegelikult midagi peale hakata. Uus ning majandus- ja taristuministri Taavi aasa poolt allkirjastatud määrus peaks aitama ka eelkirjeldatud olukorda ehitusregistris vältida. Üleliigse teabe kaotamise kaudu on võimalik paremini kontrollida ka ehitamise nõuetele vastavust, ütleb Aas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonna juht Liisi Pajuste toob mõned näited sellest, mis ja kuidas uue määrusega muutub. Näiteks, kui te paigaldati köetud siseruumist seintele kipsi, teete seda tööd ühe nädala jooksul. Täna ei pea enam iga päeva kohta koostama eraldi lehekülgkannet, vaid saate seda esimest kannet täiendada. Varasem määrus seda lihtsalt ei lubanud ja täiendavalt oleme nii-öelda kirjeldanud ka fotode lisamist ehk siis näiteks kaetud tööde akti on võimalik täiendada fotoga. Aga see foto peaks siis olema ehitise osa nõuetekohasuse tuvastamiseks vajalik. Ehk siis sooviksime kindlasti vältida kõik nii-öelda asjalikud fotod, näiteks fotod, tööriistadest või pikad videod, mille tulemus on lihtsalt ehitisregistrikoodi koormamine. Pädevate asutuste töökulu suurendamine. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütleb, et uus määrus on ehitusettevõtjate jaoks pigem posid tiivne samm, sest määrus on lühem, konkreetsem ja lihtsasti arusaadav. Trand mainib siiski, et kohe väga palju ei muutu ning suurem kasu on määrusest väike ehitajatel, kes loovad ilma ehitusloata. Kus siis tegelikult ei pea kogu määruse ulatuses andmeid esitama, vaid siin on väga ilusti öeldud, peab esitama piisaval hulgal, et nende sisu võimaldab mõistliku pingutuse kuluga tuvastatud ehitise ehitamise nõuetele vastavuse suurematele või nii-öelda ehitusloaga ehitatavatel hoonetel jääb ikkagi see andmete maht esialgu samaks, siin väga palju muutus ei ole, küll aga on konkretiseeritud mõningaid punkte seal näiteks allkirjastamise osas ja. Pajusti sõnul aitab määrus kaasa ka ehitussektori digitaliseerimise ele, sest järgmisest aastast alates hakkavad ehitusettevõtjad dokumente koostama ja registrisse edastama. Üldlevinud tarkvara abil.
