Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulavad raadio kahte eetris on meie teadusuudiste rubriik puust ja punaseks. Sel nädalal on teemaks maateadusstuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja raadio kahe saatejuht ja ajakirja imeline teadustoimetaja Madis Aesma. Tervist, Jaan. Tere. Me teine teema sel nädalal, ehk täna, kolmapäeval, 26. veebruaril viib meid selliste ainet juurde nagu lämmastik ja fosfor ja nende rolli juurde siis nende ainete pinnases sisaldumises, eks ole, võib vist nii öelda. No ilusam sõna oleks muld. Okei, Holland ja, ja aga see nende kahe aine roll seal mullas, siis mispärast sellel üldse nüüd küsimus on üles kerkinud? See on kõigile elusorganismidele kaasa arvatud taimedele on elu oluliselt vajalikud toitained, lämmastik ja fosfor lämmastikust siis koosneb suur osa meie valgust ehk siis lihased ja palju muud koed ja ja taimede puhul siis samuti valgud ja fosforit on tarvis, siis noh, näiteks meie pärilikkusaine loomiseks tekitamiseks. Ehk siis võib öelda, et et ilma nende toitaineteta elu ei ole. Ja nüüd on siis ajakirjas Science ehk siis ajakirjanik maateaduse nii-öelda osakonnas või siis alamjaotuses ilmunud üks artikkel, mis just nimelt käsitleb neid üleilmseid mustreid, mis siis Ta on nende kahe nende kahe ainega lämmastiku ja fosfori ka siis ja ülemaailmselt on siis on siis väärt seda, et missugustes paikades neid napib ja missugustes paikades on neid piisavalt. Jah, siin siis milles küsimus on neid aineid siis lämmastik q noh seoses sellega, et seda tarvis valkude jaoks 100 kulub elusorganismidel mõni kuni mõniteist korda rohkem kui fosforit, ehk siis siin tuleb rääkida sellest, et igas konkreetses ökosüsteemis üks nendest kahest ainest tavaliselt Sid piirab selle ökosüsteemi kasvu, täpsemalt siis selle eeskätt me räägime siin ikka taimedest taimede kasvu, täpsemalt siis taimevõimet omakorda atmosfäärist võta endale kudedesse süsinikku CO2 kujul ja viia selle siis suhkrute kujule ja muude orgaaniliste ainete kujule, siis suurem osa taimedest ongi süsinik. Aga nagu öeldud, seda, kui intensiivselt üks taim või laiemalt mets või muu ökosüsteem suudab kasvada, seda piirab üks kahest toitainest, kas lämmastik või fosfor, ehk siis see tasakaal, nagu öeldud on, on tavaliselt algab seal kusagilt üks seitsmele, on see suhe ehk siis üks osa fosforit seitse osa lämmastiku, aga osades eriti veeökosüsteemides võib see ka ka suurem olla. Et siiamaani on siis seda võetudki niimoodi, et noh, oleneb väga ökosüsteemi tüübist ja sellest kasvukohast, eriti näiteks aluskivimist, mis loomulikult on eriti fosfori puhul siis oluline allikas meiegi meile küll 80.-test, aga ka tänapäevast tuntult kivim, fosforiit on üks näide just nimelt sellest, kus, kust üldse fosfor ökosüsteemidesse jõuab. Aga nüüd see artikkel siis on esimest korda võtnud ette terve maakera ja proovinud vaadata, et kas kas me võime teha mingisuguseid globaalseid üldistusi selle kohta, et kus piirab ökosüsteemi kasvu lämmastik, kus fosfor ja huvitaval kombel on seos täiesti selge. Et meie laiuskraadidest põhja poole piirab lämmastik ja lõuna pool juba alates seal P ja kõrbevööndis taga eriti tüüpiliselt troopilises vihmametsas piirav just nimelt fosfor ja meie laiuskraadil parasvöötmes on laias laastus tasakaalus, et need kaks elementi lämmastik ja fosfor, ehk siis just nimelt ongi, et väga oleneb kohast ökosüsteemi tüübist. Aga missi järeldusi selle avastada, et nüüd peaks tegema, kas peaks inimene kusagil kuidagiviisi sekkuma ka, kui sa räägid tõsiselt, et parases põhja pool on ühest, ühest elemendist seal ühenditest puudus lõuna pool, teisest ja teise ühenditest. Noh esimene mõte siis ju muidugi kohe läheb metsade väetamise peale, mida meil ju on sovjeti ajal isegi päris ulatuslikult harrastatud, et nagu, nagu öeldud, siis meist põhja pool siis ütlen boreaalses metsas, aga tõenäoliselt ka sellistes kuivemates noh, meil nõmme ja Palumetsa kasvukohatüüpides oleks tõesti, seal oli isegi efekti, eriti kui me mõtleme, et me tahame jah, taimekasvu kiirendada nende, seda süsiniku, nende süsihappegaasi vähendavat toimet, et kiirendada, aga seal jah, eks muidugi, teatud kaod on kahjuks paratamatud, ehk sellega me ka kõike ei jõua. Niimoodi kunstlikult lisatud sellest väetisest jah, eriti lämmastikuste jõuaks tõenäoliselt ökosüsteem ära kasutada ja palju sellest ikkagi jõuaks. Ja meie joogivette ja muudesse veekogudesse tekitades juba seal omakorda probleeme. Aga noh, võib-olla kõige tähtsam järeldus siin ikkagi on lihtsalt seda seda silmas pidada, et kui me näeme, et noh, ütleme erinevates piirkondades, et kui seal on, on ennustada siin kas või kliimamuutusega seoses ühe või teise toitaine lisandumist ökosüsteemi, et siis me teame, et näiteks vihmametsas, kui kui lämmastik kokku lisandub ökosüsteemi, siis sellest tõenäoliselt laias laastus ei juhtu midagi, sest et samal ajal ju fosforit on, on puudu taim ikkagi ei kasva sellest rohkem. Et kui hakkab kusagilt tulema fosforit juurde, noh näiteks üks huvitav fosforivoog Amazoni ja vihmametsaonn, Sahara kõrb Sahara kõrbest tulevad tuulaga siis või, ja liivatormid, mis sinna kannavad, sellesse äärmiselt fosforivaesesse keskkonda, seda juurde ja, ja kui siis kliimamudelid mul praegu kohe pähe ei tule, kui nad seda ennustavad, et sellised tormid võivad intensiivistada, siis võime huvitavaid muutusi näha näiteks Amazonase vihmametsas Ühesõnaga, siis parem pilt on nüüd sellest kuidasmoodi need kaks elementi harilikud elemendid tegelikult fosfor ja lämmastik siis erinevate looduskeskkondade kasvu edendavad ja pidurdavad. Kuulad raadio kahte ja siin Meie teadusuudiste rubriigis puust ja punaseks on sel nädalal teemaks maateadusstuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja raadio kahe saatejuht ja imelise teaduse toimetaja Madis Aesma. Homme neljapäeval võtame ette kolmanda teema ja kui me siin teise jutuajamise lõpus jõudsime Lõuna-Ameerikasse otsaga, siis sinna me ka homme pidama jääma. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
